Mõttemustrite inventuur – artikkel aprillikuu Maris

Aprillikuu ajakirjas Mari on ilmunud taas Tarkuste Hoidise filosoofilist lähenemist tutvustav artikkel. Et ajakiri ei olnud nõus lubama tervet artiklit siia teile lugemiseks üles panna, siis toon ära mõned lõigud ja õnneks on ajakiri veel müügiputkades täiesti saadaval!

Head lugemist!
Merike

Mõttemustrite inventuur

Margit Tõnson

Ajakiri Mari, aprill 2013

Uskumused, mis vanasõnades, kõnekäändudes ja aforismides väljenduvad, oleme elu jooksul käsnana endasse imenud. Kuid milleks vedada kaasa mõtteid, mis ei aita edasi, vaid hoiavad tagasi? Võiks hoopis uskuda, et maailm on võimalusterohke ja heasoovlik paik, kus kõigil on ruumi oma unistusi teostada.

/…/

„Vanasõnade kuulmise, õppimise ja kasutamise enesestmõistetavus muudab need kollektiivseteks juhtnöörideks. Ja vanasõnade abil annavad lapse elukäigu esimesed autoriteedid talle eluks vastuvaidlematuid ja küsitavusteta tõekspidamisi.“(folklooriuurija Liisa Granbom-Herraneni uurimistööst).

Kõik see on teadlik või vähemteadlik programmeerimine. Vanemad tahavad alati lastele parimat, uskudes, et selliseid väärtusi edasi andes on järglaste elu lihtsam ja muretum. Nad ei taha, et lapsed haiget saaksid. Täiskasvanuks saamise kohta annab aga kinnitust just see, kui inimene armastusega teele kaasa pandud reisikoti sisusse süüvib ja üleliigse kõrvale heidab.

Tarkuste hoidistamist ja jagamist saab õppida

Eestis ilmus uus väärtuskasvatuste metoodika, mida saavad kasutada nii vanemad kui ka õpetajad.

Netiemme.ee
Inkari Lindve

Kui võtta kätte paberile pandud ja rullikeeratud vanasõnu täis purk, siis on esialgu raske mõista, kuidas sellise töövahendiga lastele elutarkusi õpetada. Aga purgi
juurde käib pikk ja selge õpetus, raamat „Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil“, mille autor Merike Mitt ka Netiemmele oma ideid jagas. Tegemist on eesti rahvapärimusel põhineva metoodikaga lasteaedadele, algkoolidele ja lapsevanematele.

Merikese sõnul töötas ta läbi enamus eesti ülesleitud 30 000 vanasõna, millest lõpuks jäi sõelale umbes 300 edasiviivat ja positiivse sisuga tarkust, mille hulgast
väljavalitud purki pääsesid.

Täiesti unikaalse väärtuskasvatuse meetodi väljatöötanud Merike kiidab eelkõige Viimsi lasteaedu, kus meeleldi esimestena vanad tarkused uues kuues kasutusele võeti. Eks enamusele meenuvad vanasõnad ja liisusalmid lasteaiast ning algkoolist. See on ka parim aeg lastele hakata süstemaatiliselt väärtusi edastama.

„ Tarkuste hoidise raamat, mis ilmus õppeaasta alguses, on üdini praktilise abimehena nagu üks suur ideede laegas, mille kaante vahel on süstematiseeritult koos Eesti lasteaedade parimad praktikad,“ kinnitab Merike.

Tarkuste hoidise purk sisaldab seitset värvi vanasõnu ja iga värv tähistab erinevat väärtust. Purgis on ainult esimese aasta vanasõnad, teise ja kolmanda aasta
omad on lisaks kaasas. Kokku valisin välja 105 vanasõna – nii jagub kolme lasteaia-aasta iga õppenädala jaoks oma vanasõna.

Et sõnad tuulde ei lendaks, soovitab Merike tegeleda iga väärtusega kuu aega järjest. Samas saab iga nädal võtta uue tarkusetera.

Tarkust Hoidise metoodika tähendab teadlikult ja süstemaatiliselt läbi mänguliste tegemiste, arutelude ja lugude-laulude lastele väärtuste õpetamist. Samamoodi
saab vägagi edukalt iga lapsevanem õpetada väärtusi oma lapsele kodus. Lasteaias võtab õpetaja koos lastega iga uue nädala alguses tarkuste hoidise purgist ühe värvilise rulli, millele kirjutatud tarkuseteraga seotakse nädala jooksul kogu tegevus – jutud, laulud, mängud toas ja õues, arutelud. Selle ühise teema järgi peaks kogu rühm elama ja hingama terve kuu. Kasvataja valib juturaamatud ja õppeteemad, põimides kõik tervikuks, mis seisab ühel nimetajal.  Ka lapsevanemad saavad samal ajal kodus samade väärtustega tegelda. Või kui teie lapse lasteaias seda programmi ei ole, siis saab raamatust palju ideid, kuidas ka kodus saab lapsega põnevaid tegevusi harrastades tegelda armastuse, sõpruse jm heade väärtuste õpetamisega.

Tarkuste Hoidise metoodika seitse põhiväärtust on:

  1. Head kombed
  2. Hoolivus
  3. Julgus
  4. Sallivus
  5. Tarkus
  6. Töökus
  7. Vastutus

Iga väärtuse juurde kuulub rida alaväärtusi ning iga väärtuse kohta käivad konkreetsed vanasõnad.

Merike edastab: „Väärtused ümbritsevad meid kõikjal. Väärtustest räägitakse üha rohkem ja väärtused on igaühe sees olemas. Väärtused on kõik see, mida inimene peab väärtuslikuks. Üks võimalik väärtuste definitsioon kõlab: Väärtused on nagu prillid, läbi mille ma vaatan maailma; hindan, mis on hea ja mis on halb, ning teen oma valikuid.“

Kuid väärtused ei ole inimestele kaasa sündinud, vaid need omandatakse kasvamise käigus, sealjuures on esimestel ümbritsevatel „mõjustajatel“ eesõigus. Peamised uskumused ja hoiakud kinnistuvad enne kooliiga ja seega on perel ning lasteaias väärtuste kujunemisel võtmeroll. Edasises elus on inimesel kalduvus oma uskumustele ja hoiakutele pidevalt tõestust otsida. Seda võib nimetada ka valikuliseks tähelepanuks, kus me näeme-kuuleme vaid neid märke, mis meie  lemasolevaid põhimõtteid juba kinnitavad. Seega – kui usud, et eestlased on töökas rahvas, kes saavad alati hakkama, märkad peamiselt vaid eestlaste edulugusid läbi ajaloo kulgemise. Kõrvale jäävad aga läbikukkumised või leitakse ebaedule selgituseks kiire kõrvaline mõjutaja.

Seetõttu tuleb ka rõhutada, et Tarkuste Hoidiste purki jõudsid vaid edasiviivad, toetavad vanasõnad. Mitte need, mis maadligi suruvad või õigusteta jätavad (ehk ei ole seal ei „Pill tuleb pika ilu peale“ ega „Ükski heategu ei jää karistuseta“).

„Loodan, et lapsed võtavad need tarkusi täis laused endaga ellu kaasa,“ sõnas Merike. Isegi kui nad alguses ei saa aru igast nüansist, kannab see väärtushinnanguid ning tekitab uues põlvkonnas kultuurikihi, mille juured ulatuvad sügavale.

Kodustel emadel on võibolla raske rääkida lapsega sõprusest, aususest, headusest. Nii tulevad samuti appi hoidistatud tarkuseterad. Raamat annab võtmeid, milliseid arutlusküsimusi küsida, milliseid lugusid või muusikapalasid valida, läbi milliste tegevuste positiivseid harjumusi lapses kujundada. Tegijate sõnul on Tarkuste Hoidise üks fenomene see, et sellest üllatuslikku tarkustera võtmine on üksjagu põnev,  värvikas õppimise tööriist. Põnev elu on ka uue põlvkonna üks põhiväärtusi, mis tekitab huvi ja soovi asjaga tegelda. Lisaks vanasõnadele ja metoodika tutvustamisele leiab kaante vahelt ka liisusalme, Eesti rahvajutte ja soovitusi kirjanduslettidelt, mida lisaks lugeda.

Lapse kasvatamisel võib luua kodus süsteemi, teadvustades endale, et läbi oma igapäevaset valikute ma õpetangi just seda väärtust praegu. Tegelikult lähtuvad ka meie kõik valikud alateadlikult meie väärtustest. Tarkuste Hoidise raamat õpetab märkama oma igapäevavalikute taga peituvaid uskumusi ning ka oma lapse jaoks teadlikult väärtuste valikuid tegema.

„ Nii võime jõuda ka arutlusteni: „Kas ma ostan talle püssi või palli,“ toob Merike mõtteviisi kohta näite. Need valikud kujundavad meie tulevasi kodanikke, meie tuleviku Eestit, sest need kujunemiseas lapsed hakkavad tulevikus meie maa ja inimeste kohta tehtavaid valikuid tegema. Ja teevad nad seda lähtuvalt neist väärtustest, mis meie neile täna õpetanud oleme.

Originaalartikli asukoht: http://www.netiemme.ee/EE/3521?art=7088&noh=1

Avatud koolitused lasteaia õpetajatele „Väärtuskasvatus ja Tarkuste Hoidise metoodika“ juba septembris!

See on parim võimalus alustada uut õppeaastat uute praktiliste mõtete ja teadmistega, mida koheselt oma igapäevatöös rakendada saab.

Tartus 17.septembril  Tasku konverentsikeskuses

Koolitusel tutvustab koolitaja ja Tarkuste Hoidise raamatu autor Merike Mitt (loe koolitaja tutvustust siit) väärtusi ja väärtuskasvatust üldisemalt, tegeleme osalejate isiklike väärtustega, tutvume sügavamalt Tarkuste Hoidise metoodikaga, saame lisaks juurde mitmeid väärtusmetoodilisi tegevusi ning vaatame väärtuskasvatuse parimaid praktikaid Eesti paljudest lasteaedadest.

Koolituse teemad:

  • Väärtused, kuidas nad kujunevad, kas ja kuidas neid teadlikult kujundada
  • Väärtuskasvatus lasteaias
  • Erinevate väärtuskasvatusmetoodikad
  • Lapsevanemate kaasamine
  • Õpetaja kui väärtuskasvataja, õpetaja kui eeskuju. Minu isiklikud väärtused.
  • Eesti rahvapärimus ja meie rahva väärtused
  • Tarkuste Hoidise metoodika – põhjalik tutvustus, näited ja lisa väärtusmetoodilised ülesanded
  • Parimad väärtusarenduse alased praktikad erinevatest Eesti lasteaedades – pildid ja lood

Koolituse kestvus 10.00-16.00

Koolitusel saab soodushinnaga soetada väärtuskasvatuse raamatut, Väärtuskasvatuse komplekti, Jutupalli, vanasõnaplakatit ja kõiki meie toredaid Tarkuste Hoidiseid (vaata lähemalt www.tarkused.ee).
Tasuda saab arvega tagantjärgi.

Osalustasu ühele inimesele on 55 eur + km

Osalustasu sees elamuslik koolitus, põhjalikud koolitusmaterjalid ja kaks kohvipausi.

Kui ühest organisatsioonist osaleb 2 või enam inimest, on osalustasu soodustus 10% 

Koolitusele registreeruda saab e-posti teel: info@tarkused.ee ja telefoni teel: 5351 0501.

 

 

Uuel õppeaastal uute mõtetega

Väärtuskasvatus aitab kaasa laste arengule, aitab õpetajaid, aitab elu paremaks teha.

MTÜ Väärtuskoolitusel ilmus augusti lõpul täiesti uus raamat – Väärtuskasvatus ja Tarkuste HoidisVäärtused läbi Eesti rahvapärimuse. Metoodika lasteaedadele, algkoolidele, lapsevanematele

See on kui ammendamatu ideede kogumik ja hea teejuht igale lastega kokku puutuvale täiskasvanule, sest iga vestluse, iga mängu, iga tegevuse valikuga suuname väikese ilmakodaniku väärtusmaailma ja kujundame sellega ka omaenda tulevikumaailma. Ja nagu ikka koos lapsega arenedes ja õppides saab ka täiskasvanu ise selle raamatu abil oma väärtustest selgema pildi.

Kaunilt kujundatud ja laste joonistustega ilustatud raamatus on:

  • Kuidas laps väärtusi omandab ja kuidas seda väärtuste maailma läbi mänguliste tegevuste lapsele lähemale tuua.
  • Kodu, lasteaia ja algkooli rollist väärtuste omandamisel.
  • Kuidas kaasata lapsevanemaid
  • Kuidas jõuavad lasteni  sellised mõisted nagu  hoolivus, julgus, ausus, sallivus, tarkus, armastus, sõprus, vastutus, järjepidevus jne.
  • Eesti rahvapärimusel baseeruvad seitse põhiväärtust ja nende alaväärtused.
  • Kuidas kasutada meie rahvakultuuri, meie vanasõnu, rahvajutte, rahvalaule jne lapsele väärtuste tutvustamiseks? 
  • Üksikasjalik ülevaade autori poolt välja töötatud mängulisest Tarkuste Hoidise metoodikast.
  • Sadu konkreetseid ideid – tegevusi, mänge, laule, jutte ja õuetegevusi lastele konkreetse väärtuse tutvustamiseks.
  • Nõuandeid, kuidas täiskasvanu saab küsida tarku küsimusi ja arutleda lapsega väärtuste teemadel. 

Raamatut saab tellida siit

Koos raamatuga on võimalik osta ka Väärtuskasvatuse komplekti, kuhu kuulub lisaks raamatule Väärtuskasvatuse Hoidis, mis sisaldab I aasta vanasõnu ning lisaks II ja III aasta vanasõnu. Kolme aasta vanasõnad on seotud raamatus ära toodud väärtustega ja metoodikaga. Vaata lähemalt siit. 

 

Väärtuskasvatus – millised väärtused on olulised tulevikupõlkonnale

Väärtuskasvatus – millised väärtused on olulised tulevikupõlvkonnale

 

Kumb on õige, kas „Ükski heategu ei jää karistuseta“ või „Külva head, siis kasvab head“?

Hea võimalus ühe rahva väärtuste mõistmiseks on uurida vanasõnu. Vanasõnad on endasse kogunud esivanemate aja jooksul talletatud tarkused ja nõuanded; neis on koos see, mida me väärtustame ja mida taunime.

Mis on need väärtused, mis on meid toonud tänasesse päeva just sellistena nagu me oleme?

Vanasõnu tsiteeritakse pidevalt nii kooliõpikutes kui ajakirjanduses kui ka igapäevakõnelustes, kinnistades nii neis peituvaid väärtusi ja uskumusi. Samas on vanasõnad siiski „vanad sõnad“. Mitmed vanasõnad, mis siiani elavad, väljendavad paljustki orjaaja mentaliteeti või on sisuliselt lihtsalt aegunud. Kas meil ikka on tänasel päeval „mõisa köit, mida lohistada“?

Praeguses ajas on meil võimalik valida, milliseid vanasõnu võtta ja milliseid jätta. Pigem sobib 21.sajandi teadlikule inimesele „Igaüks on oma õnne sepp“ või koostööle innustav „Mitu pead on ikka mitu pead“.

Väärtused on alati valik. Ja ajas väärtused muutuvad.

Millistele väärtustele võiksime siis keskenduda tänasel päeval? Milliseid väärtusi peaksime kasvatama oma lastes ja noortes?

Uus sellest aastast käiku minev riiklik põhikooli- ja gümnaasiumi õppekava tähtsustab olulisi alusväärtusi, mis baseeruvad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides kirja pandud eetilistele põhimõtetele. Alusväärtustena on välja toodud üldinimlikud väärtused -ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu ja ühiskondlikud väärtused -vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Lasteaedades juurutatavaid väärtusi ei ole riiklikul tasandil kokku lepitud. Koostöös lasteaiaõpetajatega sai välja töötatud uudne väärtuskasvatuse meetod – Tarkuste Hoidise metoodika, mis põhineb väärtuste õpetamisel läbi edasiviivate Eesti vanasõnade. Viimsi Lasteaedades on see väärtuskasvatuse pilootprojekt töös olnud juba kaks aastat ja tulemused on suurepärased. Lapsed tsiteerivad mängides: „Kas sina ei teagi, et – kui Sa tahad, et sul sõpru oleks, ole ise sõbralik“ ja teisi õpitud vanasõnu. Eriti toredad on laste endi tehtud uued vanasõnad, nt „Tark ei kasva lärmiga“ või „Mida rohkem sa lõikad, seda rohkem su pluus katki läheb”.

Nii saavad koos mänguga selgeks käitumisreeglid, positiivsed hoiakud ja head tegutsemismudelid (nt „Kui ei saa jõuga, siis saab nõuga“).

Vanasõnade taga on positiivseid väärtusi lugematul hulgal. Selleks, et neid süstematiseerida ja seeläbi kinnistada, koondasin mitmed väärtused ühe nimetaja alla ning valisin lõpuks välja seitse põhiväärtust, millele keskendumine aitab kaasa õnneliku lapse arengule. Valikul lähtusin nii meie rahva kultuurieripäradest kui rahvusvahelistest väärtuskasvatusmetoodikatest.

Miks just seitse? Sest seitse on eestlaste jaoks maagiline number. (Mäluteadlaste sõnul see ka number, mis lühimälusse pidama jääb). Iga põhiväärtuse alla mahub veel ka hulgaliselt selle väärtusega seonduvaid alaväärtusi.

Tarkuste Hoidise metoodika seitse põhiväärtust on:

1. ARMASTUS, alamväärtused – koostöö ja hoolimine, sõprus, lojaalsus, headus, hea tegemine, kodu, andestamine, sisemine õnn, rõõm, jagamine, abivalmidus
Kus häda näed laita, seal tule ja aita
Armastus teeb kõik asjad heaks
Mida üks ei või, seda üheksa võivad

2. TARKUS, alamväärtused – õppimine, nutikus, uudishimu, tähelepanu, keskendumine, leidlikkus
Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat tuleb tarkust tunnistada
Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga
Kordamine on tarkuse ema

3. JULGUS, alamväärtused – enesekindlus, optimism, eneseusaldus, julgus, huumorimeel, iseseisvus, endast lugu, initsiatiivikus
Kel on huvi, saab kõik, mis ta tahab
Julge põld õitseb alati
Tahad latva ronida, hakka tüvest peale

4. TÖÖKUS, alamväärtused- kannatlikkus, järjepidevus, visadus
Harjutamine teeb meistriks
Kui tahad liugu lasta, pead ka kelku vidämä
Mis täna tehtud, see homme hooleta.

5. HEA KÄITUMINE, alamväärtused – ausus, põhimõttekindlus, puhtus, usaldusväärsus, head kombed
Aus nimi on enam kui raha on kallimp kui kuld
Kui tahad, et teised sind peavad austama, siis austa ise teisi
Kui pead sõna kindel, siis seisab meel terve

6. VASTUTUS, alamväärtus – kohusetunne
Igaüks on oma õnne sepp
Kes kõrt ei korja, see koormat ei saa
Ole oma sõnale peremees, muidu saab sõna sulle peremeheks

7. SALLIVUS, alamväärtused – vägivallatus, austus, kaastunne, hoolimine, erinevuste aktsepteerimine, empaatiavõime, osavõtlikkus. Sotsiaalsed väärtused: teistest kultuuridest ja religioonidest lugu pidamine, vendlus, heaks kodanikuks olemine, võrdsus, rahvuslikkus, patriotism, sotsiaalne õiglus, üksmeel
Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega
Mis sa omale ei soovi, seda ära tee teisele
Ilma koppel on suur ja seal sees on iga karva vasikaid

Nende väärtuste baasil on valmimas metoodiline Väärtuskasvatuse raamat lasteaedadele ja (alg)kooli pedagoogidele praktiliseks kasutamiseks. Samuti olen rõõmuga nõus tulema teie kollektiivi Tarkuste Hoidise metoodikat tutvustama ja Väärtuskasvatuse koolitust läbi viima.

Vaata Väärtuskasvatuse koolituse kohta lähemalt.

Ikka parimat!

Merike Mitt

Tarkuste Hoidise lugu

Tarkuste Hoidise lugu

Sõna vägi on suurem kui sõjavägi. Eesti vanasõna

Vanasõnad on vanad sõnad. Need on elutarkused, mis on kinnistunud pika aja jooksul ja algselt suust suhu liikudes ajaloo jooksul ellu jäänud. Iga vanasõna taga on pikema aja vältel kinnistunud elutarkus.

Tänapäevani tulnud vanasõnad toidavad iga päev meie hoiakuid ja uskumusi.

Tartu Ülikoolis rahvaluulet tudeerinuna hakkasin ühel päeval märkama, kui palju inimesed igapäevaselt meie vanasõnu tsiteerivad. Seda nii igapäevakõnelustes kui ajakirjanduses ja ka õppetöös. Nii kinnistatakse uuesti ja uuesti neid vanu tarkusi ja hoiakuid.

Osade tsiteeritud vanasõnade puhul aga tundsin sisemist vastumeelsust. Midagi minu sees tekitas küsimuse, et kas see nüüd ikka päris tõsi on. Osa vanasõnu öeldakse küll muigega suunurgas või isegi halvustavalt (Laps räägib siis, kui kana pissib. Pill tuleb pika ilu peale.), aga alateadlikult kinnistub ütlus ja selles peituv sõnum ikkagi. Ja just alateadvuses peituv juhib meie käitumist, meie otsuseid ja valikuid.

Lisandunud psühholoogiateadmised tõid juurde mõtteid väärtustest, mida needsamad vanasõnad kannavad. Neisse tarkustesse on talletunud just see, mida eestlased väärtustavad või siis halvustavad.

Ühised väärtused – see on alati valik. Nii jõudiski kohale tõdemus – eestlaste orjaajal tekkinud vanasõnadest ei ole 21.sajandil paljud enam meile tarkustena aktuaalsed ning inimese arengu ja heaolu seisukohalt kasulikud. Tänasel päeval ei ole meil enam „mõisa köit, mida lohistada“. Iseseisvas Eesti Vabariigis olen pigem „ise oma õnne sepp“.

Nii jõudsingi tõdemuseni, et kui elu ja inimesed on nii palju muutunud, siis täna on mul võimalik ise valida. Valida, milliseid uskumusi ma endale võtan, milliseid teadlikult välja jätan. Ma ei pea automaatselt üle võtma eelnevate põlvkondade ütluseid. Samas kannavad enamus vanasõnadest ikkagi väärtuslikke rahvatarkusi.

Siit tekkiski idee teadlikult kõrvale jätta piiravad ja isegi destruktiivsed vanasõnad (Ükski heategu ei jää karistuseta) ning valida välja ainult edasiviivad ja psüühilist tuge pakkuvad (Heategu ei lähe halvaks.).

Nii sündis esimene Tarkuste Hoidis „101 Eestimaa tarkust“.

Pärast seda oleme hoidistanud palju teisigi tarkusi – nii vanasõnu kui erinevaid tarkade inimeste mõtteteri.

Samuti tõlkisime Eesti vanasõnu eri keeltesse, sest see on suurepärane võimalus tutvustada meid meie vaimse rikkuse – põlvest-põlve kantud ja tänapäevalgi aktuaalsete väärtuste kaudu.

Tarkuste Hoidisest järjepidevalt tarkuseterade võtmine on võimas rituaal. Ja väe annad sellele rituaalile sina ise. Ütleb Eesti vanasõnagi: „Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“. Hea on tarkustera avades endalt küsida – Miks just täna just see tarkus minu juurde tuli? Mida tahab ta mulle tänaseks päevaks ütelda?

Soovin sulle palju tähendusrikkaid hetki koos Tarkuste Hoidistega.

Merike Mitt

Vaata ka, mida on Tarkuste Hodisest rääkinud teised