Vaikuseminutid, mindfulness – tööriistad meelerahuni

Merikese artikkel, mis ilmus lühendatud kujul ka ajakirjas Mari.

Kui te tahate kaua ja õnnelikult elada,siis peate õppima tempot maha võtma ja lõõgastuma.
Pidage meeles, et kiirus on see, mis tapab!
Inglise vanasõna

Ühel päeval sain telefonikõne Norras elavalt sõbrannalt. Üks asi, miks ta koos perega aastaid tagasi välismaale ära läks, oli sealne stressivabam ja positiivsem ühiskond ning võimalus oma armastatud (kultuuri)töö eest saada elamisväärset sissetulekut. Nüüd rabas ta mind uudisega, et on olnud juba 3-4 kuud suures depressioonis ning pikaajaline ületöötamine ja ärevushäired on viinud selleni, et praeguseks saab ta kolmandat nädalat psühhiaatriahaiglas elektrišokke… Olin sisemiselt raputatud.

Üks läheneva närvivapustuse tundemärke on veendumus,
et su töö on hiiglama tähtis.
Berntrand Russell

Maailma Tervisorganisatsioon WHO on ennustanud, et aastaks 2030 on inimeste peamiseks surmapõhjuseks vaimse tervise probleemid, depressioon on esikohal haigustest. Vaadates ka ise ümberringi, võime näha üha enam depressiooni või ärevushäirete all kannatajaid. Inimese aju ei suuda lihtsalt toime tulla tohutu infotulva, üha kasvava killustatuse, pideva rööprähklemise ja kõrgete ühiskondlike nõudmistega.

Elus võlgneme paljude õnnede ja paljude õnnetuste eest vaid juhusele,
kuid sisemine rahu ei olene kunagi juhusest.
Maeterlinck 

Aju on üks suur lihas ning vajab treenimist täpselt samamoodi kui meie muud lihased. Kui tänasel päeval tekitavad meile harjumuste “ajuradasid” peamiselt erinevad helendavad ekraanid, kui viibime enamuse aja nn uitmõtete režiimil ning heitleme mitmete automaatselt esile kerkivate emotsioonide küüsis, siis peagi on käes unetus, rahutus, ärevus, mis võivad kaasa tuua ka muid raskemakujulisi  tõbesid.

Inimene otsib abi ja üheks “tööriistaks” on üha populaarsemaks muutuvad Vaikuseminutite tähelepanu ja meelerahu harjutused. Inglise keeles ‘mindfulness´i’ (eesti keelde on neid tõlgitud nii teadveloleku kui ärksameelsusena) praktikad on saamas tõhusaks treeningvahendiks, millel on mitmeid kasutegureid:

Vaikuseminutite harjutused

  • aitavad lõõgastuda ja tulla siin-ja-praegu olemisse, toovad meelerahu
  • õpetavad keskenduma ja teadlikult oma tähelepanu suunama
  • aitavad paremini oma emotsioonidega toime tulla

Treenides oma meelt treenid oma vaimu tugevamaks

Kuula vaikust igal pool, see on kõige lihtsam viis olla olevikus.
Isegi kui sind ümbritseb müra, on selle taga ja müra vahel alati kusagil vaikus.
Eckhart Tolle 

Inimene on reageeriv olend – kui kusagilt tuleb mingi stiimul, järgneb sellele tihti automaatne reaktsioon. Iidne loom meis reageerib koheselt ning see reaktsioon ei pruugi olla kõige targem. Meie eest kõnelevad meie minevikuhaavad, vanemate poolt kunagi sisestatud uskumused, meie hirmud. Öeldakse ju, et kui ütled vihasena välja, mis sa asjast tegelikult arvad, saad parima kahetsetava kõne, mida maha rahunenuna kunagi ei ütleks. Meie vaimustumisvõimet kasutavad ära müügimehed, sest elevuses tehakse tihti otsuseid, mida asja läbi mõeldes teinud ei oleks.

Et leida üles see paus, see vaikusehetk enne automaatset reaktsiooni, tuleb oma meeli treenida. Näiteks võid proovida, et ei torma kohe heliseva telefoni suunas vaid teed enne vastamisnupule vajutamist kolm rahulikku hingetõmmet ning alles siis vastad. Kohe, kui tunned, et emotsioonid on “üle pea”, on aeg teha stopp, korraks maha istuda, registreerida enda sees ja väljas toimuv, ning seejärel rahulikult uuesti asjale otsa vaadata. Ütleb ju Eesti vanasõnagi, et “Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse”.

Kõige olulisem ettevalmistus enesearendamisele
on tahte keskendamise selgeksõppimine.
Arnold Bennett

Koolitusmaailmas on kuumaks teemaks Mindfulnessi koolitused kontoriinimestele, aina rohkem inimesi tegeleb joogaga (kus ka neid harjutusi sees on), erinevate füüsiliste dieetide kõrvale on tulnud infodieet, see tähendab hoiduda uudisteportaalidest ja Facebookist teatud aja jooksul.

Vaikuseminutite harjutused on tegelikult lihtsad ja käepärased, kestavad vaid mõned minutid. Aga nagu iga treeningu puhul, on nendegi puhul peamine – järjekindlus. Nende tegemiseks võib kasutada hetki poe pikas kassasabas, liiklusummikus või venival koosolekul, kõndides tänaval või keskendudes täielikult käesolevale lõunasöögile. 

Kui suudad vaigistada oma meele hüplemise
ning siseneda liikumatusesse ja vaikusesse,
kuuled sa lõpuks oma südame sosinaid.
Davidji
 

Kõik me igatseme meelerahu ja õnnetunnet. Kuidas saada kontakti oma tunnete ja mõtetega? Paljud uuringud on näidanud otsest seost sellega, kui inimene teadlikult oma vaimse tervisega tegeleb, vaikuseminutite praktikatega järjepidevalt tegelemise ja sisemise rahu, produktiivsus tõusu ja tervema olemise vahel. Neist harjutustest on abi nii vaimse tervise häirete kui ka ülekaalu või kroonilise valu korral.

Paljud inimesed kurdavad sealjuures, et neil lihtsalt ei ole aega võtta iga päeva 20 minutit või tund mediteerimisele. Vaikuseminutite harjutused on aga tehtavad igal pool ja mida rohkem neid teed, seda rohkem märkad võimalusi.

Mina saan midagi kirjutama, mõtlema või laulu tegema hakata vaid siis,
kui leian enda sees korraks vaikuse.
See on hetk, kus kõik on võimalik.
See on hetk, kui sul on korraga käes kõik küsimused ja kõik vastused, kui oled neid oodanud.
Kui ma seda hetke ei ole leidnud, siis ma ei proovigi midagi tegema hakata,
sest loomingus algab minu jaoks kõik vaikusest. just sisemisest vaikusest.
Jaan Tätte

Sageli on keeruline keskenduda pikemale kirjatükile, end loominguliselt avaldada, võtta ette suurem töö – vaikus on siinkohal abiks. Oravrattas olekust aitavad välja mõnusad rituaalid. Heaks näiteks on vene rahvuse komme alati istuda enne teeleminekut. See on teadlik aja maha võtmine, enne suurema asjaga alustamist võiks alati korraks peatuda, hingata ja küsida endalt – kuhu ma tahan välja jõuda?

Ideaalis jõuame oma olemisega välja nn voo seisundisse, kus naudime iga hetke, olles samas teadlikud toimuvast ning jõudu tuleb aina juurde.

Iga tegevus algab puhkusest. See on algtõde.
Laozi

Millised need harjutused siis on? Internetist leiab palju võimalusi. Lihtsaim ja levinuim on istuda korraks maha, sulgeda silmad ja jälgida oma hingamist. Hingamata me olla ei saa. Kui suunata tähelepanu ninasõõrmeis liikuvale õhule, tekib üldine rahunemine ja oledki jõudnud praegusesse hetke. Teine võimalus on harjutada oma harjumuspäraste tegevuste juures kõikide detailide märkamist, oma kõikide meelte aistinguid. Näiteks süüa tehes märka lõhnasid, värve, toidu tekstuuri, mida sa igal hetkel kuuled, näed ja tunned. Ning kui märkad oma tegevuse keskel pähe trügivaid mõtteid või tundeid, siis saad need leebelt ära saata ning taas kõigi oma meeltega käesoleva tegevuse juurde tulla. Proovi järele ning sa võid märgata uskumatuid detaile, toit saab juurde palju maitsenüansse ning kogu tegevuse elamuslikkus pakub erilisi hetki.

Kui istud, siis lihtsalt istu. Kui seisad, siis lihtsalt seisa.
Peamine, ära rabele.
Hiina vanasõna

Veel üks võimalus, mida mina kasutan, on supermarketi kassasabas. Tihti kipume oma mõtetega sellistel hetkedel mõtlema tulevikku (mida õhtul süüa teha) või minevikku (miks mu kolleegi küll nii ütles) ning see võtab ära võimaluse märgata hetke. See hetk, kus ma niikuinii järjekorda lühemaks teha ei saa, võtan aja iseendale ning hakkan vaatama erinevaid värve enda ümber. Hakkan märkama nüansse, kui palju ilu meid ümbritseb, kuidas võib lihtsalt nautida olemist. Tunnen erinevaid lõhnu, registreerin nii enda lähedal kui kaugemal olevaid helisid.  Märkan samal ajal oma tundeid ja mõtteid ning tunnen kindlustunnet, et ma ise saan oma mõtteid ja emotsioone juhtida. Aina harvemaks jäävad hetked, kus emotsioonid minu üle valitsevad, aina vähemaks jääb automatismidel põhinevaid reageeringuid.

Mitmed inimesed on võtnud vaikuseminutite harjutusi kui head “kiirabi” võtet – kui ärevus hakkab peale tulema, kasutad neid tehnikaid ja keerulised siseheitlused lahtuvad. Ideaalis on vaikuseminutite harjutused siiski nn ennetusmeetodid, tõhusad treeningvahendid, et hoida oma meeleseisund kogu aeg rahulik. Kaasaja ajuteadlased on uurinud erinevate sarnaste praktikate tegijate aju toimimist ning järjepidevus toob mõõdetavaid tulemusi ka juba viie nädalaga. Kui alustad täna, siis juba umbes kuu aja pärast tunnetad kogu olemise muutumist.

Vaikus on tarkus.
Arvo Pärt 

Enda ümbritseva märkamine, siin ja praegu olemine võiks olla hinnanguvaba. Me lihtsalt registreerime olemasoleva (sealjuures ka samal ajal pähe tulvavad mõtted, mis ei kuulu siia), ei anna hinnanguid. Olemasoleva lihtsalt märkamine muudab elu lihtsamaks. Säilitades uudishimulikku ja heatahtlikku pilku, muudad kogu toimuva üheks põnevaks mänguks.

Ma olen Hiiumaal elanud, hiidlastel on häid ütlemisi ja üks niisuguseid ütlemisi on, et laiskus on mehe iga.
Kui sa oskad laiselda, siis sa säästad ennast.
Seda peab õppima, see ei ole üldsegi mitte lihtne — õppida laisklema.
See annab süvenemise võimaluse.
Fred Jüssi

Ja kuigi vaikuseminutite hetkede enesele võtmine kas hommikuse hügieenirituaalina või keset kiiret tööpäeva on oluline, siis vaadates suurt pilti, tuleks lihtsalt teadlikult õppima laisklema, molutama, mitte midagi tegema. See on töökale eestlasele suur väljakutse ning nõuab tihti tublit pingutust.

Sinu elu on Sinu enese kätes ja see on võimas tunne, kui märkad, et mina ise juhingi nii enda mõtteid, tundeid kui kogu olemist.

Merike Mitt

 

 

Enesekontroll määrab tuleviku

Tihti küsitakse koolitustel, et mis siis on need väärtused, millele õpetajad (väärtus)kasvatuses enam keskenduma peaksid. Millised “ajurajad” ja lihasmälus olevad automatismid meid ka tulevases, teadmata millises, maailmas aitaksid? Ühest olulisest  oskusest kirjutatakse käesolevas artiklis. Eesti on selle oskuse õpetamisel abiks näiteks Vaikuseminutid.
Merike Mitt

Enesekontroll määrab tuleviku

Professor Terrie Moffitt

Professor Terrie Moffitt

Lapse enesekontrollioskus ennustab tema tervist, jõukust ja rahulolu täiskasvanuna paremini kui intelligents või vanemate rikkus.

Igaüks teab, et lapse käekäigule täiskasvanueas panevad aluse tema intelligents ja vanemate sotsiaal-majanduslikud ressursid. Aga on ka kolmas tegur, enesekontrollioskus, mis uuringute järgi ennustab tulevast edu ja ebaedu täpsemalt kui intelligents ja ühiskonnaklass. Kui intelligentsi ja ühiskonnaklassi kohta on teada, et keeruline, kui mitte võimatu on kõrvaldada nende seas valitsevaid suuri erinevusi, siis enesekontrollioskus arvatakse olevat õpetatav.

Enesekontroll on tänapäeval tähtsam kui eales varem. Meil on vaja enesekontrolli, et vältida ülekaaluliseks muutumist toidu hõlpsa kättesaadavuse tõttu. Me vajame enesedistsipliini füüsilise vormi säilitamiseks, kui meie töö on istuv. Me vajame tahtejõudu abielu hoidmiseks ajal, kui lahutada on väga lihtne. Me vajame enesekontrolli, et vältida sõltuvuste tekkimist olukorras, kus sõltuvust tekitavaid aineid on lihtne kätte saada. Me peame vastu seisma kulutamissoovile kavalalt läbimõeldud turunduse rünnaku all.

40 aastat uuringut

Dunedini uuringus, mis on kestnud ligi 40 aastat, oleme mina ja mu kaastöötajad otsinud viise, kuidas lapsi tulevikuks paremini ette valmistada. Uuringusse on kaasatud kõik, kes on sündinud 1972.–1973. aastal Uus-Meremaal Dunedini linnas. Neid on 1037 ja nad hõlmavad ühiskonda kogu tema mitmekesisuses – eri elualasid, ühiskonnaklasse, võimeid. Oleme põhjalikult ja regulaarselt uurinud nende vaimseid ja füüsilisi näitajaid kolmandast eluaastast saadik, viimati siis, kui nad olid 38-aastased.

Oleme mõõtnud ka nende enesekontrollioskust – kui impulsiivne ja püsimatu laps on, kas ta suudab oodata oma järjekorda, kas ta vajab pidevat tähelepanu ja motiveerimist täiskasvanu poolt jmt. Võite nüüd öelda, et iga laps näitab aeg-ajalt kehva enesekontrollioskust. Kuid me hindasime uuritavaid eri eas ja väga erinevates olukordades ning töötasime välja koondnäitaja, mis toob esile püsivalt halva enesekontrolli juhud.

Ligi 30 aastat hiljem nende tervist uurides tuli välja, et mida kehvem oli olnud lapse enesekontrollinäitaja, seda halvemad olid tema tervisenäitajad täiskasvanueas. Ükskõik kas vaatasime uuritavate keha ja aju seisundit või lihtsalt neile näkku, ikka selgus, et osa inimesi on vananenud palju kiiremini kui teised ja vananemise kiirus on seotud nende enesekontrollioskusega esimesel elukümnendil.

Sama lugu on sõltuvusainetega. Me ei hinnanud sõltuvusprobleeme mitte ainult uuringuosaliste enesehinnangu järgi, vaid ka neid tundvaid inimesi intervjueerides. Täiskasvanutel, kellel lapsena ilmnes halvem enesekontrollioskus, oli rohkem sõltuvusprobleeme.

Hindasime uuringus osalejate jõukust – sissetulekut ja ametite prestiiži. Nõrga enesekontrolliga lapsed teenisid täiskasvanuna vähem raha kui nende parema enesedistsipliiniga eakaaslased. Intervjueerisime neid ka finantsplaneerimise ja säästmise teemal, sest kuigi praegu võib inimesel olla väiksem sissetulek ja vähem prestiižikas amet, on võimalik end hoolika plaanimisega tulevikuks paremale järjele aidata. Tulemus oli tuttav: inimesed, keda lapsena iseloomustas kehv enesekontrollioskus, olid 30. eluaastate lõpuks kogunud vähem vara, mis aitaks neil hästi elada tulevikus. Selle asemel esines neil võla- ja krediitkaardiprobleeme, pankrotte, nad olid kehvad rahaga ringikäijad.

Vaatasime kuritegevust – kõige kehvema enesekontrollinäitajaga viiendikust oli 38. eluaastaks umbes 40 protsenti mõnes kuriteos süüdi mõistetud.

Nüüd mõtlete te ilmselt: „Küllap on kehva enesekontrollioskusega lapsed valdavalt pärit vaestest perekondadest, madala intelligentsiga või siis poisid tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsushäirega.” Kontrollisime neid võimalikke seletusi, kuid nad ei selgitanud uuringu fakte. Enesekontrollioskusel oli sama mõju nii jõukate perekondade, üle keskmise intelligentsetele kui ka hüperaktiivsushäireta lastele.

  1. aastal alustasime Suurbritannias Dunedini uuringu sarnast uuringut, mis hõlmab 2232 kaksikut. Oleme saanud jälgida probleeme, mis neil lastel on teismeliseas. Välja joonistus sama muster mis Dunedinis. Viieaastaselt kehvema enesekontrollinäitajaga olnud laste hulgas on rohkem koolist väljalangenuid, suitsetajaid ja neid, kellel on juba tegemist olnud politseiga. Isegi samas peres üles kasvanud kaksikute vahel on erinevus, kui nende enesekontrollinäitaja on erinev. Tähtis pole mitte ainult perekond, kus te üles kasvate, vaid ka see, kas te suudate endas välja arendada enesekontrollioskuse.

Peale selle, kuidas enesedistsipliin mõjutab meie kui indiviidi elu, uurisime ka, mida see tähendab ülejäänud ühiskonnale. Briti uuringust ilmnes, et vähese enesekontrollioskusega lapsed vähendavad õpetajate suutlikkust tegeleda teiste lastega ja nende rahulolu tööga ning suurendavad õpetajate vahetuvust. See võib olla haridussüsteemile tohutu kulu.

Suur kulu ka ühiskonnale

Uus-Meremaal uurisime enesekontrolli ja valitsuse sotsiaalkulude seost. Leidsime, et vanuses 21–32 oli peaaegu 40 protsenti uuritavaid saanud valitsuselt sotsiaaltoetusi. Teiseks saime teada, et lapse enesekontrollinäitaja ei ennustanud seda, kas kellelgi läheb täiskasvanuna vaja sotsiaaltoetust või mitte. Küll aga ennustas see, kui kauaks jääb sotsiaaltoetust vajanud inimene toetuse saajaks. Halvima enesekontrolliga viiendik jäi toetusest sõltuma keskmiselt neljaks aastaks, parima enesekontrolliga viiendikul aga kadus vajadus toetuse järele vähem kui aastaga. Seega, halva enesekontrolli hind maksumaksjale ei ole tühine.

Aga kas tugeva enesekontrolliga inimesed on õnnelikud? Minult küsitakse tihti, kas laste enesekontrollioskusele rõhku pannes ei kasvata me huumorimeeleta roboteid, kellel puudub loovus ja spontaansus ning võime olla õnnelik.

Tänavu intervjueerisime Dunedini uuringu osalisi eluga rahulolu teemal ja saime teada, et üle 70 protsendi neist on eluga rahul. Kuid kõige rohkem rahul olid need, keda juba lapsena iseloomustas hea enesekontroll.

See, et enesekontrollil on nii universaalselt positiivne mõju elus hakkama saamisele, viitab, et lastel on vaja seda oskust universaalselt arendada. Meetodeid on mitmeid, aga üks toredamaid on välja mõeldud laste TV-programmis Sesame Street. See on „Mulle, sulle, edaspidiseks”. Igal nädalal näitavad Elmo, Grover ja Cookie Monster, kuidas säästa raha ja edasi lükata rahuldust.

Mõelgem oma hilisajaloole. 20. sajandisse astusime hiiglasliku hariduslõhega. Vaid vähene eliit sai tollal õppida ülikoolis, enamiku inimeste koolitee piirdus alla kaheksa aastaga ja paljud kodanikud ei osanud üldse lugeda. Kirjaoskuse andmine ja harimine oli tollal tähtis ühiskondlik eesmärk ja selle saavutamine on parandanud meie elukvaliteeti ja suurendanud jõukust.

Tänapäeval on teguriks, mis suuresti määrab lapse tulevase elutee, tõusnud enesekontrollioskus. See oskus määrab nüüd palju rohkem kui varem. 21. sajandi tähtsaks ühiskondlikuks eesmärgiks võiks saada kõigile lastele paremate enesekontrollioskuste õpetamine.

Artikkel põhineb loengul, mille Terrie Moffitt pidas Londonis Greshami kolledžis, mis korraldab tasuta avalikke loenguid juba aastast 1597. Loengut on võimalik vaadata ja kuulata aadressil www.gresham.ac.uk.

Terrie Moffitt, psühholoogiaprofessor, King’s College

Originaal: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/terrie-moffitt-enesekontroll-maarab-tuleviku?id=64992226

Väärtuskasvatuse sõpradele – soodustus Vaikuseminutite avatud baaskursusele!

Mängime_vaikusegaVäärtuskoolituse sõpradele soodustus!!!
Selle õppeaasta viimased Vaikuseminutite avatud baaskursuse grupid. 

Huvitav fakt on see, et Tarkuste Hoidise koolitustel on tagasisidelehtedel 80-90% vastanutest toonud välja selle, mida tahaks kindlasti oma töös proovida – Vaikuseminutid! Lisaks on küll ka vanasõnad jm häid ideid, kuid nendesamade lihtsate kuid mõjusate harjutuste järgi tuntakse tõesti väga suurt vajadust.

Seetõttu on mul rõõm teatada, et meie blogi lugejana on Sul võimalik saada soodustust!

See koolitus annab vajalikud baasoskused, kogemused ning innustuse tähelepanu ja meelerahu harjutuste kasutamiseks.

♦   Tallinnas 14.03 ja 09.05 (koostöös Tallinna Ülikooliga). Koolitajad: Kaia Köster ja Sigrid Melts. Vaata täpsemalt  ja registreeri siin!
♦   Tartus 08.04 ja 16.05 (koostöös Tartu Ülikooliga). Koolitajad: Lii Kaudne ja Egle Säre. Vaata täpsemalt ja registreeri siin!

Vaikuseminutite abil saad:

  • rahustada lapsi, kui nad on murelikud, ärevad või endast väljas
  • aidata lastel häälestuda õppetööle või uuele tegevusele
  • kasvatada tähelepanelikkust ja süvenemisvõimet
  • toetada empaatiavõime kasvu ja hooliva suhtekeskkonna tekkimist
  • hoolitseda paremini enda meelerahu ja enesetunde eest

Soovi korral saad Vaikuseminutite kohta lugeda siit ja erinevate õppevõimaluste kohta siit.

SOODUSTUS! Kui ütled registreerimisel märksõna “Väärtuskoolitus”, siis on Sinu jaoks baaskoolituse 2 koolituspäeva hinnaks 75 eur!!!

Ja veel – väga oluline! Meie koolitajakoolitusse aasta tagasi oli väga suur huvi. Samuti väljendati huvi sügavama õppe järgi, aga ise ei tahetud just koolitajaks saada. Kõigile huvilistele olemegi nüüd välja töötanud ja aprillis alustavad  süvaõppe grupid, et avada tähelepanu ja meelerahu harjutuste potentsiaal täiel määral nii enda kui teiste heaolu toetamiseks. Süvaõppe grupis osalemiseks tuleb enne aga kindlasti läbida baaskoolitus, mille viimased võimalused ongi nüüd märtsis-aprillis.

Kui Sul on täpsustavaid küsimusi, siis kirjuta julgesti info@vaikuseminutid.ee

Rõõmsa kohtumiseni
Vaikuseminutite meeskond

Kuidas muuta laste ja lastega seotud täiskasvanute elu vähem pingeliseks?

Meie koolitajad on seotud ühe toreda õhinapõhise algatusega, mille eesmärgiks on lastele rõõmu, keskendumisoskusi, rahunemist ja enda sisse vaatamist õpetada läbi Vaikuseminutite.

See algatus on TV3 konkursil Laste Rõõm jõudnud 85 kandidaadi seast 4 finalisti hulka. Kuni reedeni käib rahvahääletus ja Sina saaksid kaasa aidata, kui hääletaksid Vaikuseminutite poolt. Hääletada saad sellel lehel:

http://www.lasteroom.ee/candidate/vaikuse-minutid

Hääletus toimub läbi FB konto.

Mis on Vaikuseminutid?

Vaikuseminutite tähelepanu ja meelerahu harjutused parandavad laste keskendumisvõimet ning õpetavad eluks vajalikke oskusi, kuidas stressi, väsimuse ja emotsioonidega toime tulla.

Need mõneminutilised harjutused on nii koolieelikutele kui teismelistele sobivaks vahendiks, mille abil treenida võimet tulla välja hajevil olekust ja automatismist.

Vaikuseminutite idee ümber on koondunud grupp õpetajaid, lapsevanemaid ja erineva taustaga eksperte, kes tunnetavad Eesti laste teravat vajadust keskendumise ja enesejuhtimise oskuste järele. Meie eesmärk on viia selleks vajalikud enesekohased oskused võimalikult paljude lasteni, muutes need keskendumis- ja lõdvestumisharjutused lihtsalt kasutatavateks ning kättesaadavaks Eesti õpetajatele ja lapsevanematele, kes soovivad neid kasutada. Praegu saab igaüks selle idee teostumist toetada “Laste rõõmu” konkursi rahvahääletusel: http://www.lasteroom.ee/candidate/vaikuse-minutid

Otsime kontakti kõigi lastega seotud täiskasvanutega, kes on nendega sarnaseid harjutusi kasutanud. Lähemat infot leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/vaikuseminutid.

Vaikuseminutite harjutused loovad teadlikkust enda sees ja ümber toimuvast, mis võimaldab praktilist enesejuhtimist igapäevastes valikutes. Kui laps on saanud ema-isa või õpetaja abiga neid võtteid harjutada, saab ta neid iseseisvalt kasutada paljude elus ettetulevate väljakutsete korral:  teistega suhtlemisel, magamajäämisel, tähtsa esinemise eel enesekindluse loomisel, hajevil mõtetest või segavatest emotsioonidest väljatulemisel jne.  Olemasolevaid kogemusi saab lugeda aadressil www.facebook.com/vaikuseminutid

Oskus häälestuda ja olla täiel määral käsiloleva tegevuse juures, aitab saavutada paremaid tulemusi kõiges. Seetõttu kasutatakse samalaadseid harjutusi rohkem kui 60-ne eri riigi koolides ja ka osade Eesti õpetajate poolt. Kogemus näitab väga head mõju koolirõõmule ja akadeemilistele tulemustele: kui tehnikad on omandatud, siis parandavad need koheselt enesetunnet ja õpivõimet. Samaaegselt kujuneb eluks vajalik oskus keskenduda, lõdvestuda, olla heas kontaktis iseenda ja enda ümber toimuvaga. Vaikuseminutite algatus tahab need oskused viia võimalikult paljude lasteni.