Väärtuskasvatuse koolitus 30.augustil soodushinnaga

Taas on avanenud suurepärane võimalus saada osa hinnatud Väärtuskasvatuse koolitusest ühe selle ala parima spetsialisti Merike Mitti juhendamisel.
Nimelt ootab Riisipere lasteaed, kus koolitus toimub, enda väikesele kollektiivile huvilisi lisaks.

Koolitus toimub 30.augustil Riisipere kultuurimajas. Täpsemad juhised saadame registreerunutele.

Koolituse hinnaks on 30 eur (selle sees on ka käibemaks) 

NB! Koolitusvõimalus on 10 esimesel kiirel registreerujal!

Registreerumine e-posti: info@vaartuskoolitus.ee  või  telefoni  53 51 0501 teel kuni 27. augustini (k.a.) Lõunat süüa ja kohvipausi pidada saab sümboolse tasu eest sealsamas.

Koolituse ajakava:
10.00  Tere tulemast, koolituse algus
12.00 Lõunapaus
12.45  Koolitus jätkub
14.30 Kohvipaus
16.30 Koolituse lõpp

Koolitus „Väärtuskasvatus lasteaias – Tarkuste Hoidise metoodika“ on lasteaedades olnud ülipopulaarne.
Tänase seisuga on kas osaliselt või terves koosseisus sellel koolitusel osalenud ligi 80 lasteaia inimesed ja tagasiside on olnud ülimalt positiivne.
Tarkuste Hoidise metoodika koolituse ja tagasisidede kohta vaata lähemalt siit.

Koolitusel on võimalik osta soodushinnaga:
–  raamatut„Väärtuskasvatus ja Tarkuste Hoidis“ – Väärtused läbi Eesti rahvapärimuse. Metoodika lasteaedadele, algkoolidele, lapsevanematele. Soodushind 14 eur (tavahind 18 eur). Tasu
Väärtuskasvatuse komplekt (ülalnimetatud raamat, Tarkuste Hoidis ja kolme aasta vanasõnad)
Soodushind 24 eur (tavahind 29 eur).

Avatud väärtuskasvatuse koolitused juba õige varsti

Hea võimalus alustada uut õppeaastat uute praktiliste mõtete ja teadmistega, mida koheselt oma igapäevatöös rakendada saab.

1. KOOLITUS  “Väärtuskasvatus  Tarkuste Hoidise metoodika abil”  toimub
24.septembril Tallinnas
27.septembril Tartus

Koolituse kohta rohkem infot leiab  siit.

2. KOOLITUS “Lastega filosofeerimine ja Tarkuste Hoidise metoodika parimad praktikad”
8.oktoobril Tallinnas

Koolituse kohta rohkem infot leiab siit.

Koolitaja: Merike Mitt
Koolituse kesvus: 8 ak/h

Osalustasu ühele inimesele on 55 eur + km.
Osalustasu sees  on ka mahukas koolitusmaterjal ja kohvipausid.

NB! Registreerudes koolitustele enne 18.septembrit on hind ühele inimesele 49 eur + km.

Lisasoodustus 5%, kui ühest lasteaiast osaleb mitu inimest.

Avatud koolitused lasteaia õpetajatele „Väärtuskasvatus ja Tarkuste Hoidise metoodika“ juba septembris!

See on parim võimalus alustada uut õppeaastat uute praktiliste mõtete ja teadmistega, mida koheselt oma igapäevatöös rakendada saab.

Tartus 17.septembril  Tasku konverentsikeskuses

Koolitusel tutvustab koolitaja ja Tarkuste Hoidise raamatu autor Merike Mitt (loe koolitaja tutvustust siit) väärtusi ja väärtuskasvatust üldisemalt, tegeleme osalejate isiklike väärtustega, tutvume sügavamalt Tarkuste Hoidise metoodikaga, saame lisaks juurde mitmeid väärtusmetoodilisi tegevusi ning vaatame väärtuskasvatuse parimaid praktikaid Eesti paljudest lasteaedadest.

Koolituse teemad:

  • Väärtused, kuidas nad kujunevad, kas ja kuidas neid teadlikult kujundada
  • Väärtuskasvatus lasteaias
  • Erinevate väärtuskasvatusmetoodikad
  • Lapsevanemate kaasamine
  • Õpetaja kui väärtuskasvataja, õpetaja kui eeskuju. Minu isiklikud väärtused.
  • Eesti rahvapärimus ja meie rahva väärtused
  • Tarkuste Hoidise metoodika – põhjalik tutvustus, näited ja lisa väärtusmetoodilised ülesanded
  • Parimad väärtusarenduse alased praktikad erinevatest Eesti lasteaedades – pildid ja lood

Koolituse kestvus 10.00-16.00

Koolitusel saab soodushinnaga soetada väärtuskasvatuse raamatut, Väärtuskasvatuse komplekti, Jutupalli, vanasõnaplakatit ja kõiki meie toredaid Tarkuste Hoidiseid (vaata lähemalt www.tarkused.ee).
Tasuda saab arvega tagantjärgi.

Osalustasu ühele inimesele on 55 eur + km

Osalustasu sees elamuslik koolitus, põhjalikud koolitusmaterjalid ja kaks kohvipausi.

Kui ühest organisatsioonist osaleb 2 või enam inimest, on osalustasu soodustus 10% 

Koolitusele registreeruda saab e-posti teel: info@tarkused.ee ja telefoni teel: 5351 0501.

 

 

Kuidas kasvatada õnnelikuks

Leidsin viimasest Õpetajate Lehest suurepärased mõtted väärtuskasvatuse teemadel ühelt koolijuhilt.

Toon siin välja mõtteid, mida väärtusarendajana ka ise hea meelega rõhutan.

 Hea lapse kasvatamiseks on tarvis tervet küla

Hiina vanasõna

  •  Täiskasvanute poolt on oluline teha selgeks piirid lubatu ja keelatu vahel ehk „piiride tundmine on õnneliku elu aluseks“. Olles ise käinud vaatlejana eri kooliastmete tunde külastamas, on selgelt näha, et distsipliini hoidmisel on tunnis oluline osa. Kui piirid pole paigas, siis ei saa keskenduda ka muule olulisele, olgu selleks siis aine tundmine või isiksuse kasvatamine.
  • Selleks, et ühes organisatsioonis oleks hea olla, saaks keskenduda oma põhitegevusele ning et seal töötaksid õnnelikud inimesed, peaks omavahel kokku leppima teatud kindlates põhimõtetes, väärtustes ja neile vastavates käitumistes. Toila Gümnaasiumis kaasati ka õpilasi ning leiti, et esialgu tuleks fookusesse võtta vaid kõige olulisem. Kui reegleid on liiga palju, siis kaovad nad ära nii paberitelt kui inimeste meelest.
  • Väärtused on tegelikult reeglid. Need on kokkulepped, mis näitavad ära, mida me koos kõige rohkem väärtustame, kuidas oma ühist missiooni läbi viime. Toila Gümnaasiumist sain juurde hea mõtte, et „Reeglid on täitmiseks, ja kui neid täita ei saa, siis tuleb reegleid muuta.“
  • Suurim kasvataja on eeskuju ehk alustada tuleb koolis töötavatest täiskasvanutest. Kui õpetaja ise kasutab tunnis mobiiltelefoni, siis ei saa nõuda õpilastelt, et nemad seda ei teeks.
  • Tihti kipuvad õpetajad otsima vabandusi, et „kodu on lapse kujunemisel kõige olulisem ja meie siin enam midagi muuta ei saa.“ Seda tehakse eriti nn probleemsemate laste puhul. Seda fakti, et kodu ja perekond kujundavad last alguses kõige rohkem, ei saa me eitada. See on fakt. Aga õpetajal on võimalus väärtuskasvatuse abiga anda lapse kasvamisse oma oluline osa. Lasteaed ja kool on kohad, kus lapsed käivad järjepidevalt ja seal on võimalik väärtusi teadlikult ja süstemaatiliselt suunata. Õpetajatel on lisaks võimalusele ka vastutus. Vastutus tuleviku ees. Lõppude lõpuks ei ole mitte vähetähtis küsimus: millist tulevikuühiskonnas õpetaja ise elada tahab? Sest tänased kooliõpilased paarikümne aasta pärast seda just kujundama hakkavadki.

Toila Gümnaasiumi juhi mõtted väärtuskasvatuse teemadel lubavad tõepoolest loota, et seal koolis tegeldakse väärtuskasvatusega ka sisuliselt. Et sealt koolist võib leida õnnelikke töötajaid, õnnelikke lapsi.

Merike Mitt

Kuidas kasvatada õnnelikuks

Külli Guljavin, Toila gümnaasiumi direktor
Õpetajate Leht 4. mai 2012

Põhikooli riiklik õppekava näeb ette, et kool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. Millised väärtused on kodaniku ja ühiskonna eduka koostöö eeldus ja kes on õnnelik inimene?

Kooli ülesanne on kujundada inimene, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajadusel oma võimaluste piires. Koolitusel kuuldust meenub, et õnnetud on lapsed, kellele täiskasvanud pole lubatu ja keelatu piire selgeks teinud. Sel juhul võib eeldada, et piiride tundmine on õnneliku elu üks aluseid.

Õppekava peaks olema vahend nende piiride tunnetuse kujundamiseks, aga tihti juhtub, et hirmust ebaõnnestuda tasemetöödes või riigieksamitel õpetatakse tunnis ainult ainet. Koolijuhi ülesanne on õpetajatelt pingeridade pinge maha võtta ja tuletada meelde eesmärki kujunda­da õpilastest õnnelikud inimesed. Õnnelik on see, kes teab, mida elult tahab, ning kel on oskused ja isikuomadused, mis aitavad soovitut saavutada. See eeldab, et koolis töötavad õpetajad peavad ennast õnnelikeks inimesteks.

Meie elu juhib lugematu arv reegleid. Püüdsime kooli kodukorda sisse viia kõik PGS-iga ettenähtu. Sai kaheksa lehekülge teksti, mida on liiga palju, et nii kooli töötajad kui ka õpilased seda une pealt teaksid. Leidsime lahenduse: juhtkond ja ÕOV lepivad kokku nõudmistes, mida tuleb vaieldamatult täita, ja need reeglid on nähtavad igal pool – kodulehel, kooli päevikus, plakatitel koridoride ja klasside seintel. Kõigi ülesanne on jälgida, et neid täidetakse.

Noorte väärtuskasvatuses algab kõik koolis töötavatest täiskasvanutest. Õpetajate hulgas on neid, kes ise tähtaegadest kinni ei pea ega nõua seda ka õpilastelt. Õpilased on maininud, et mõttetu on tähtajaks tööd esitada, sest enda jaoks tähtaega pikendanud saavad tihti parema hinde kui need, kes kas või une arvelt töö tähtajaks esitavad. Ka vahetusjalatsite teema ei puuduta ainult õpilasi. Suhted, tunniks valmistumine, kord tunnis, selle alustamine ja lõpetamine, teretamine, kord sööklas, kooli vara hoidmine on teemad, mis vajavad läbirääkimist ja parandamist nii õpilaste kui ka õpetajate arvates. Iga asi vajab just nii palju aega, et saada selgeks ja muutuda harjumuseks, mingu nädal või kuu. Otsustasime, et reeglid on täitmiseks, ja kui neid täita ei saa, siis tuleb reegleid muuta.

Kodu roll lapse väärtushinnangute kujundamisel on kooli omast suurem, aga kool ei peaks pugema selle taha, vaid keskenduma asjadele, mis on tema võimuses. Hiina vanasõnagi ütleb, et hea lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla.

Väärtusarenduse nõustajaks

Väärtusarenduse nõustajaks

Septembrikuus on igati kohane alustada kooliteed ka suurematel.

Rõõm on jagada, et meie koolitaja Merike Mitt oli üks valitutest, kes pääses õppima Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse koolitajate täiendusõppe programmi.

Seega saavad meie väärtuskasvatuse koolitused juba aasta lõpuks veelgi toone ja sügavust juurde.

Programmi läbimisel saab Merikesest lisaks koolitajale ka väärtusarenduse alane nõustaja, kes oskab anda koolidele ja lasteaedadele nõu õppekava alusväärtuste järgimiseks ja väärtuste integreerimiseks ainekavadesse. Nõustaja on ka täielikult pädev tutvustama väärtuskasvatuse erinevaid metoodikaid ja tegelema koolis (vastavalt konkreetse kooli vajadustele) süstemaatiliselt väärusarendusega.

Õppekava sisaldab nii teoreetilist ja filosoofilist hariduse ning väärtustega tegelemist kui ka praktilisemat poolt, mis puudutab erinevaid pedagoogika ja psühholoogia valdkondi. Nagu näiteks uurimusõpe, narratiivide pedagoogika, lastega filosofeerimine, draamapedagoogika, seikluspedagoogika, diskussiooni juhtimine.

Õppejõudude nimekiri on samuti muljetavaldav:
Marju Lauristin, filoloogia kandidaat, Tartu Ülikooli meedia- ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni professor
Margit Sutrop, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja, filosoofia ja semiootika instituudi juhataja.
Halliki Harro-Loit, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent.
Olga Schihalejev, religioonipedagoogika doktor, on uurimisprojekti “Õpetajate väärtuskasvatuse alase pädevuse arendamine õpetajakoolituses” teadur 2009. aastast.
Egle Säre, haridusteaduste doktorant, on sertifitseeritud laste, noorte ja täiskasvanutega filosofeerija, koolitatud (Austria, Saksamaa) praktik lastega filosofeerijana ja täiskasvanute koolitajana.
Katrin Nielsen, teatrimagister ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatri- ja draamaõppe lektor 2001. aastast.…ja paljud teised.

Õpe kestab kaks semestrit, ehk 2012 aasta juunikuuni ja toimub programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ raames.