Lasteaed ja kolm müüti

On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane – laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks.

Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses.

Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist – kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat.

Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima.
Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad
meie lapsed sama kadalipu läbima.

Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe, millises lasteaias ja milliste õpetajate juhendamisel laps oma päevi veedab.

Seega võib lasteaia mõttena näha koolivalmiduse saavutamist. Oleme ju harjunud, et iga haridusastme sihiks on valmidus järgmiseks astmeks. Millisel astmel tegutsetakse aga õnnevalmiduse nimel – hea, ausa, hooliva, loova ja õnneliku inimese kasvamise nimel? Igal astmel? Kahjuks mitte.

Takistab teine müüt – haridusasutused tegelevad tarkuse suurendamisega ja laste-noorte isiksust ei kujunda. Panus kujundamisesse on aga paratamatu, olgu see siis teadlik või juhuslik. Isiksuse kujunemisele jätavad oma jälje suhtlemismustrid, õpetaja eeskuju, õpetamise protsess, hindamine, motiveerimine ja karistamine jpm. See jälg on sügavam ja mõjutab edasist elukäiku rohkem kui pähe õpitud raamatutarkus.

Lasteaia «jälg» ilmneb otseselt juba koolis, eelkõige suhtlemis- ja õppimispädevuse kaudu. Nii vägivaldsed käitumismustrid ja erinevuste halvustamine kui ka kehv õpimotivatsioon ja vähene koostöötahe on väärtushinnangud. Nende juured on aga koolieelses eas.

Lasteaedades tunnistatakse minu meelest hariduse isiksust kujundavat jõudu teistest haridusastmetest enam. Samuti on lasteaiaõpetajad õhinaga vastavatest teadmistest huvitatud
(vt www.eetika.ee/831558). Ja jumal tänatud, sest selles eas on laste suunamine märksa lihtsam ja eeskuju roll tohutult suurem.

Aga kodu roll väärtuste kujunemisel? Jah, kodu mõju on tohutu. Aga olgem ausad – kodune väärtuskasvatus on paljuski juhuslik.

Kui ma näiteks enesevalitsuse kaotan ja raevunult oma mudilase peale karjun, siis jätab see oma jälje. Laps haavub ja õpib, et nii see elu käib. Küllap peagi ka jäljendab. Kui tihti me viitsime end analüüsida, oskame selliseid seoseid luua ja suudame protsessi teadlikult juhtida?

Just see on kolmas müüt – arvatakse, et lasteaia väärtuskavatus on kodusega võrreldes tühine. Aga kui palju on tegelikult kodusid, kus on lisaks ajale ja tahtmisele ka oskust väärtuste kujundamisega mõtestatult ja järjekindlalt tegeleda? Kus ollakse ühiskonnast ja selle hädadest kolm sammu ees? Loodan, et neid on palju, nii et kodud ja lasteaiad saavad oma jõud ühendada.

Nelli Jung, Tartu Ülikooli eetikakeskus
Postimees 28.08.2010

Autor on äsja ilmunud TÜ eetikakeskuse ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi välja antud raamatu «Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias» toimetaja.

Avatud koolitused lasteaia õpetajatele „Väärtuskasvatus ja Tarkuste Hoidise metoodika“ juba septembris!

See on parim võimalus alustada uut õppeaastat uute praktiliste mõtete ja teadmistega, mida koheselt oma igapäevatöös rakendada saab.

Tartus 17.septembril  Tasku konverentsikeskuses

Koolitusel tutvustab koolitaja ja Tarkuste Hoidise raamatu autor Merike Mitt (loe koolitaja tutvustust siit) väärtusi ja väärtuskasvatust üldisemalt, tegeleme osalejate isiklike väärtustega, tutvume sügavamalt Tarkuste Hoidise metoodikaga, saame lisaks juurde mitmeid väärtusmetoodilisi tegevusi ning vaatame väärtuskasvatuse parimaid praktikaid Eesti paljudest lasteaedadest.

Koolituse teemad:

  • Väärtused, kuidas nad kujunevad, kas ja kuidas neid teadlikult kujundada
  • Väärtuskasvatus lasteaias
  • Erinevate väärtuskasvatusmetoodikad
  • Lapsevanemate kaasamine
  • Õpetaja kui väärtuskasvataja, õpetaja kui eeskuju. Minu isiklikud väärtused.
  • Eesti rahvapärimus ja meie rahva väärtused
  • Tarkuste Hoidise metoodika – põhjalik tutvustus, näited ja lisa väärtusmetoodilised ülesanded
  • Parimad väärtusarenduse alased praktikad erinevatest Eesti lasteaedades – pildid ja lood

Koolituse kestvus 10.00-16.00

Koolitusel saab soodushinnaga soetada väärtuskasvatuse raamatut, Väärtuskasvatuse komplekti, Jutupalli, vanasõnaplakatit ja kõiki meie toredaid Tarkuste Hoidiseid (vaata lähemalt www.tarkused.ee).
Tasuda saab arvega tagantjärgi.

Osalustasu ühele inimesele on 55 eur + km

Osalustasu sees elamuslik koolitus, põhjalikud koolitusmaterjalid ja kaks kohvipausi.

Kui ühest organisatsioonist osaleb 2 või enam inimest, on osalustasu soodustus 10% 

Koolitusele registreeruda saab e-posti teel: info@tarkused.ee ja telefoni teel: 5351 0501.

 

 

Uuel õppeaastal uute mõtetega

Väärtuskasvatus aitab kaasa laste arengule, aitab õpetajaid, aitab elu paremaks teha.

MTÜ Väärtuskoolitusel ilmus augusti lõpul täiesti uus raamat – Väärtuskasvatus ja Tarkuste HoidisVäärtused läbi Eesti rahvapärimuse. Metoodika lasteaedadele, algkoolidele, lapsevanematele

See on kui ammendamatu ideede kogumik ja hea teejuht igale lastega kokku puutuvale täiskasvanule, sest iga vestluse, iga mängu, iga tegevuse valikuga suuname väikese ilmakodaniku väärtusmaailma ja kujundame sellega ka omaenda tulevikumaailma. Ja nagu ikka koos lapsega arenedes ja õppides saab ka täiskasvanu ise selle raamatu abil oma väärtustest selgema pildi.

Kaunilt kujundatud ja laste joonistustega ilustatud raamatus on:

  • Kuidas laps väärtusi omandab ja kuidas seda väärtuste maailma läbi mänguliste tegevuste lapsele lähemale tuua.
  • Kodu, lasteaia ja algkooli rollist väärtuste omandamisel.
  • Kuidas kaasata lapsevanemaid
  • Kuidas jõuavad lasteni  sellised mõisted nagu  hoolivus, julgus, ausus, sallivus, tarkus, armastus, sõprus, vastutus, järjepidevus jne.
  • Eesti rahvapärimusel baseeruvad seitse põhiväärtust ja nende alaväärtused.
  • Kuidas kasutada meie rahvakultuuri, meie vanasõnu, rahvajutte, rahvalaule jne lapsele väärtuste tutvustamiseks? 
  • Üksikasjalik ülevaade autori poolt välja töötatud mängulisest Tarkuste Hoidise metoodikast.
  • Sadu konkreetseid ideid – tegevusi, mänge, laule, jutte ja õuetegevusi lastele konkreetse väärtuse tutvustamiseks.
  • Nõuandeid, kuidas täiskasvanu saab küsida tarku küsimusi ja arutleda lapsega väärtuste teemadel. 

Raamatut saab tellida siit

Koos raamatuga on võimalik osta ka Väärtuskasvatuse komplekti, kuhu kuulub lisaks raamatule Väärtuskasvatuse Hoidis, mis sisaldab I aasta vanasõnu ning lisaks II ja III aasta vanasõnu. Kolme aasta vanasõnad on seotud raamatus ära toodud väärtustega ja metoodikaga. Vaata lähemalt siit. 

 

Inimese väärtushinnangutele pannakse alus lasteaias

Inimese väärtustele pannakse alus väga varases eas ja kodu kõrval on väärtuste kasvatamisel oluline roll ka lasteaial.

«Hariduse puhul räägitakse liiga palju koolist ja jäetakse märkamata, kui suur roll on kodu kõrval just lasteaial lapsest isiksuse kujundamisel. Et meie lastest kasvaksid sõbralikud, hoolivad, sallivad, ausad inimesed, kes on samal ajal võimelised olema ühel hetkel ka töökad, ettevõtlikud, loovad ja osalustahtelised,» märkis Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

Tema sõnul räägitakse praegu sellest, et just need omadused on meie ühiskonnas inimestel puudu ja see on tõesti nii. «Kui küsitakse, mismoodi seda olukorda parandada, siis ma arvan, et meil ei ole muud võimalust, kui kasvatada uus põlvkond teistmoodi üles.»

Selleks, et lasteaiaõpetajatele näpunäiteid anda, kuidas lastes häid väärtusi kasvatada, andis TÜ eetikakeskus koos Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudiga välja raamatu «Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias».

Sutrop märkis, et väärtuskasvatus ei ole ainult traditsiooniliste väärtuste nagu ausus, hoolivus või vastutustunde kasvatamine. «Mõtleme väärtuste all väga laialt neid isikuomadusi, mida inimeses näha tahame.»

«Ma oletan, et täiskasvanud tahaksid eelkõige, et inimene tema kõrval oleks hooliv, salliv, aus, sõbralik,» rääkis Sutrop. Kui aga ühes uuringus küsiti laste käest, mida nad arvavad, milliseid väärtusi lapsevanemad neis tahaksid kasvatada, siis nende arvamustest tulid välja vastutustunne, hea käitumine, hea õppeedukus ja hügieen.

«Järelikult tuleb meil lapsevanemate ja õpetajatena mõelda, et äkki me oleme mõned lihtsad asjad unustanud ja pööramegi kasvatuses liiga palju tähelepanu niisugustele asjadele,» sõnas Sutrop.

Samuti oli ta kuulnud lasteaiaõpetajatelt, et kõige raskem on õpetada viimases rühmas olevaid lapsi, kuna järsku hakkavad nende vanemad huvi tundma selle vastu, kas poisid-tüdrukud oskavad ikka juba piisavalt hästi lugeda, arvutada ja saavad ikka kooli sisse.

«Siis äkki arvatakse, et last on vaja valmistada ette järgmiseks astmeks, mis ei ole tegelikult üldse inimese arenguga niimoodi seotud,» imestas ta. «Ma arvan, et tegelikult peab lasteaed olema koht, mis valmistab inimest ette õnnelikuks eluks.» Selleks peaks Sutropi hinnangul õpetama last tundma iseennast, oma võimeid, samuti mõistma enda emotsioone ja nendega hakkama saama.

Merike Tamm

Postimees 28.08.2010

Kuidas kasvatada õnnelikuks

Leidsin viimasest Õpetajate Lehest suurepärased mõtted väärtuskasvatuse teemadel ühelt koolijuhilt.

Toon siin välja mõtteid, mida väärtusarendajana ka ise hea meelega rõhutan.

 Hea lapse kasvatamiseks on tarvis tervet küla

Hiina vanasõna

  •  Täiskasvanute poolt on oluline teha selgeks piirid lubatu ja keelatu vahel ehk „piiride tundmine on õnneliku elu aluseks“. Olles ise käinud vaatlejana eri kooliastmete tunde külastamas, on selgelt näha, et distsipliini hoidmisel on tunnis oluline osa. Kui piirid pole paigas, siis ei saa keskenduda ka muule olulisele, olgu selleks siis aine tundmine või isiksuse kasvatamine.
  • Selleks, et ühes organisatsioonis oleks hea olla, saaks keskenduda oma põhitegevusele ning et seal töötaksid õnnelikud inimesed, peaks omavahel kokku leppima teatud kindlates põhimõtetes, väärtustes ja neile vastavates käitumistes. Toila Gümnaasiumis kaasati ka õpilasi ning leiti, et esialgu tuleks fookusesse võtta vaid kõige olulisem. Kui reegleid on liiga palju, siis kaovad nad ära nii paberitelt kui inimeste meelest.
  • Väärtused on tegelikult reeglid. Need on kokkulepped, mis näitavad ära, mida me koos kõige rohkem väärtustame, kuidas oma ühist missiooni läbi viime. Toila Gümnaasiumist sain juurde hea mõtte, et „Reeglid on täitmiseks, ja kui neid täita ei saa, siis tuleb reegleid muuta.“
  • Suurim kasvataja on eeskuju ehk alustada tuleb koolis töötavatest täiskasvanutest. Kui õpetaja ise kasutab tunnis mobiiltelefoni, siis ei saa nõuda õpilastelt, et nemad seda ei teeks.
  • Tihti kipuvad õpetajad otsima vabandusi, et „kodu on lapse kujunemisel kõige olulisem ja meie siin enam midagi muuta ei saa.“ Seda tehakse eriti nn probleemsemate laste puhul. Seda fakti, et kodu ja perekond kujundavad last alguses kõige rohkem, ei saa me eitada. See on fakt. Aga õpetajal on võimalus väärtuskasvatuse abiga anda lapse kasvamisse oma oluline osa. Lasteaed ja kool on kohad, kus lapsed käivad järjepidevalt ja seal on võimalik väärtusi teadlikult ja süstemaatiliselt suunata. Õpetajatel on lisaks võimalusele ka vastutus. Vastutus tuleviku ees. Lõppude lõpuks ei ole mitte vähetähtis küsimus: millist tulevikuühiskonnas õpetaja ise elada tahab? Sest tänased kooliõpilased paarikümne aasta pärast seda just kujundama hakkavadki.

Toila Gümnaasiumi juhi mõtted väärtuskasvatuse teemadel lubavad tõepoolest loota, et seal koolis tegeldakse väärtuskasvatusega ka sisuliselt. Et sealt koolist võib leida õnnelikke töötajaid, õnnelikke lapsi.

Merike Mitt

Kuidas kasvatada õnnelikuks

Külli Guljavin, Toila gümnaasiumi direktor
Õpetajate Leht 4. mai 2012

Põhikooli riiklik õppekava näeb ette, et kool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. Millised väärtused on kodaniku ja ühiskonna eduka koostöö eeldus ja kes on õnnelik inimene?

Kooli ülesanne on kujundada inimene, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajadusel oma võimaluste piires. Koolitusel kuuldust meenub, et õnnetud on lapsed, kellele täiskasvanud pole lubatu ja keelatu piire selgeks teinud. Sel juhul võib eeldada, et piiride tundmine on õnneliku elu üks aluseid.

Õppekava peaks olema vahend nende piiride tunnetuse kujundamiseks, aga tihti juhtub, et hirmust ebaõnnestuda tasemetöödes või riigieksamitel õpetatakse tunnis ainult ainet. Koolijuhi ülesanne on õpetajatelt pingeridade pinge maha võtta ja tuletada meelde eesmärki kujunda­da õpilastest õnnelikud inimesed. Õnnelik on see, kes teab, mida elult tahab, ning kel on oskused ja isikuomadused, mis aitavad soovitut saavutada. See eeldab, et koolis töötavad õpetajad peavad ennast õnnelikeks inimesteks.

Meie elu juhib lugematu arv reegleid. Püüdsime kooli kodukorda sisse viia kõik PGS-iga ettenähtu. Sai kaheksa lehekülge teksti, mida on liiga palju, et nii kooli töötajad kui ka õpilased seda une pealt teaksid. Leidsime lahenduse: juhtkond ja ÕOV lepivad kokku nõudmistes, mida tuleb vaieldamatult täita, ja need reeglid on nähtavad igal pool – kodulehel, kooli päevikus, plakatitel koridoride ja klasside seintel. Kõigi ülesanne on jälgida, et neid täidetakse.

Noorte väärtuskasvatuses algab kõik koolis töötavatest täiskasvanutest. Õpetajate hulgas on neid, kes ise tähtaegadest kinni ei pea ega nõua seda ka õpilastelt. Õpilased on maininud, et mõttetu on tähtajaks tööd esitada, sest enda jaoks tähtaega pikendanud saavad tihti parema hinde kui need, kes kas või une arvelt töö tähtajaks esitavad. Ka vahetusjalatsite teema ei puuduta ainult õpilasi. Suhted, tunniks valmistumine, kord tunnis, selle alustamine ja lõpetamine, teretamine, kord sööklas, kooli vara hoidmine on teemad, mis vajavad läbirääkimist ja parandamist nii õpilaste kui ka õpetajate arvates. Iga asi vajab just nii palju aega, et saada selgeks ja muutuda harjumuseks, mingu nädal või kuu. Otsustasime, et reeglid on täitmiseks, ja kui neid täita ei saa, siis tuleb reegleid muuta.

Kodu roll lapse väärtushinnangute kujundamisel on kooli omast suurem, aga kool ei peaks pugema selle taha, vaid keskenduma asjadele, mis on tema võimuses. Hiina vanasõnagi ütleb, et hea lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla.

Väärtused eesti lasteaedades

Väärtused eesti lasteaedades

23. veebr 2012

Kuna tegelen üha enam ja sügavuti väärtuste ja väärtuskasvatuse teemaga ja puutun tihedalt kokku lasteaedadega nende kollektiive selles vallas koolitades, siis mõtlesin, et ehk on teistelgi huvitav teada saada, mida meie alushariduse andjad väärtustavad.

Oma lasteaia ühised väärtused on kokku lepitud enamikul Eesti lasteaedadel. Need on kirjas arengukavades, neid võib näha lasteaedade kodulehtedelt ja ka rühmaruumis seinal.

Tarkuste Hoidise väärtuskasvatusmetoodikat kokku pannes olen tegelenud Eesti lasteaedade väärtustega tänaseks kolm aastat. Et üldpildist paremat ülevaadet saada, tegin lühikese uuringu eesti lasteaedades enim esile tõstetud väärtustest. Kindlasti ei ole antud sissevaade täielik, sest kasutasin peamiselt Google’i otsingut ning ka omaenese kogemusi, mida olen saanud kokku puutudes erinevate lasteaedadega. Kokku sai läbi vaadatud umbes 100 lasteaia väärtused üle kogu Eesti. Lasteaedu on aga kokku üle 600. Kuid mingi ülevaate see siiski annab.

Kas ühised väärtused peaks kokku leppima?

Iga inimene, kes lasteaiaga ja eelkõige lapsega kokku puutub – iga töötaja, laps, lapsevanem – omab erinevat maailmapilti ja igaüks väärtustab oma sisimas täiesti erinevaid asju. Ja see ongi hea. Erinevused teevad maailma värviliseks, rikkaks ja viivad elu edasi. Kui meil on aga ajada mingi ühine eesmärk, siis on oluline kokku leppida, mida me meie ühise missiooni ellu viimisel rohkem väärtustame, millele rohkem keskendume. Ehk kuidas me eelkõige asju ajame ning millised käitumised ja valikud meie ühistes tegemistes aktsepteeritavad ei ole.

Erinevaid väga ilusaid, õilsaid ja häid väärtuseid on lugematu hulk. Lähemalt saab sellest lugeda altpoolt, kus on näha, et 100 lasteaia puhul oli ära nimetatud 60 erinevat head väärtust. Kõik tunduvad edasiviivad ja sobivad. Aga kõigele keskenduda ei saa. Kasvab ikka see lill, mida kastad, ehk toimivad eelkõige need väärtused, millele rohkem tähelepanu pöörame ja millele keskendume. Seega tuleb teha valik.

Oma kirja pandud missioonis keskenduvad Eesti lasteaiad eelkõige lapse turvalisuse ja arengu tagamisele.
Kuidas me seda siis üheskoos just nende inimestega, kes meil on, tagame?

Ühised väärtused on reeglid. Kui ühisväärtuste välja töötamise protsess on ühel korral põhjalikult läbi käidud, siis kasu on sellest tööst ainult siis, kui väljavalitud väärtused igapäevastesse toimingutesse integreeritakse. Kokku lepitud väärtused hakkavad tööle juhul, kui need lähevad käitumistesse, hoiakutesse ja tegevustesse.

Kui palju peaks ühiseid väärtusi olema?

Uuritud lasteaedades oli ühiseid väärtusi 3-10, mõnel pool ka rohkem.

Kui palju oleks optimaalne – nii, et need ei oleks ainult kirjas dokumentides, vaid jõuaksid ka tegelikult iga lasteaiaga kokku puutuva inimeseni?

Oli näha, et mitmes lasteaias püüti panna kirja numbriliselt küll 5-7 väärtust, kuid iga väärtuse taga oli vähemalt 2 märksõna ja nende all omakorda veel mõned. Näiteks oli põhiväärtustena toodud:

  1. Austus, avatus ja usaldus.
  2. Loovus ja innovatsioon
  3. Koostöö, hoolimine ja turvalisus

Tõsi ta on – need väärtused on kõik veidi sarnased ja kõik on ka väga olulised. Vahel ongi rakse valikut teha sest häid väärtusi on palju ja tahaks ju kõik ära nimetada.

Mõnes lasteaias oli nimetatud isegi üle kümne väärtuse – välja oli toodud erinevad väärtused lastele, töötajatele, kogu lasteaiale ja lapsevanematele. Selle viimase variandi puhul tekkis küll kahtlustunne, et kas lapsevanematele saab „ette kirjutada“, et nad peaksid väärtustama mängu ja tundma huvi lapse arengu vastu. Ja kas eri huvigruppidel erinevate väärtuste kultiveerimine veidi liig palju segadust ei tekita?

Teooria ütleb, et ühiseid väärtusi peaks olema nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ehk tegelikult peaks olema 3-5 põhiväärtust, mille alla võib kuuluda ka variatsioone põhiväärtustest (nt HOOLIVUSe all: hoolivus keskkonnast, hoolivus iseendast, sh tervisest ja hoolivus kaaslasest). Elu on näidanud, et kui ühiseid põhimõtteid on üle viie, võib probleemiks olla just see, et väärtused on ilusasti kirjas dokumentides, kuid töötajad (ja ideaalis ka lapsevanemad ja lapsed) ei tea neid, need ei püsi meeles. Ja kui inimesed ei oska nimetada ühiselt kokku lepitud väärtusi, siis on ilmselt palju loota, et neid ka igapäevaelus teadlikult rakendatakse.

Ühiste väärtuste vorm

Kõige tüüpilisem väärtuste kirja panemise viis on panna kirja põhiväärtused ühe nimisõnaga ja seejärel kirjutada põhisõna alla lahtiseletused, mida see väärtus just meie lasteaia eri osapoolte jaoks tähendab.

Nt. Traditsioonid – kanname edasi pärimuskultuuri, et säiliks järjepidevus, et ei kaoks vanade eestlaste laulud; tantsud ja kombed.

Mitmetes lasteaedades oli kasutatud ka erinevaid loovaid lahendusi –väärtused on kirjas pildiliselt, tegusõnadega (nt oleme terved), terve lause pikkuste põhimõtetena, lubadustena, vanasõnadena jne.

Nt. Meie lasteaias ei kuulu vaidlustamisele järgmised algtõed:

  • lasteaed on alusharidust andev asutus, mitte pelgalt laste hoiupaik
  • lasteaed, nagu ka kõik teised haridusasutused, peab käima ajast ees
  • lapse arengu põhikeskkonnaks on kodu, lasteaia ülesandeks on kodu toetada
  • lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse eripära
  • lapse edukuse näitajaks on areng tema endaga võrreldes
  • õpetaja on lapse arengu saatja, talle suuna ja tee juhataja
  • lapse areng on loomingu funktsioon
  • loomingu ja sellega kaasneva arengu eelduseks on kord

Erinevad vormid on igal juhul head. Kuna iga lasteaed on omanäoline, siis peaksid väärtused ka seda omapära väljendama.

Väärtused Eesti erinevates lasteaedades

Väärtuseid oli ära nimetatud suur hulk. Et saaks teha üldistavamaid kokkuvõtteid, panin ka pikemad ja loovamad sõnastused ühesõnaliste väärtuste nimede alla. Enim valitud väärtused eristusid selgelt.
Väärtuste puhul on see täiesti loomulik, et edukatel organisatsioonidel ongi tihti sarnased väärtused. Sest nad valivad oma eesmärkide täitmiseks tihti sarnaseid viise.
Ülekaalukalt kõige rohkem väärtustavad lasteaiad koostööd ning selle all on mõeldud eelkõige koostööd koduga.

1.Uuritud lasteaedade kõige sagedamini esinevad (olulisemad) väärtused (100 lasteaias nimetatud 15-56 korda).

  • koostöö, meeskonnatöö 56
  • loovus, innovaatilisus 34
  • turvalisus 32
  • avatus 31
  • tervis 30
  • hoolivus, armastus 30
  • areng, elukestev õppimine 23
  • usaldusväärsus, usaldus 23
  • lapsekesksus, lapsesõbralikkus 21
  • professionaalsus 19
  • loodus ja keskkond 17
  • Eesti rahvakultuuri väärtustamine, traditsioonid, pärimuskultuur, isamaalisus 16
  • omanäolisus, individuaalsus 16

Võiks ütelda, et tüüpiline tubli Eesti lasteaed väärtustab eelkõige koostööd, loovust ja turvalisus t.

2. Teises grupis olid nn „allpool keskmist“ sagedusega ära nimetatud väärtused (15-5 korda):

Sõprus ja sõbralikkus, rõõm ja mängulisus, julgus ja iseseisvus, pühendumus ja lojaalsus, ausus, viisakus ja lugupidamine, austus, sallivus ja mõistmine, uudishimu ja teadmishimu, positiivsus, abivalmidus ja jagamine, paindlikkus, kodu ja pere, kaasaegsus, eesmärgistatus, säästlikkus ja majanduslikkus, vastutus, (positiivne) eeskuju, esinduslikkus, huumor, kohusetunne, kvaliteet.

3. 1-2 korda oli ära mainitud järgmised väärtused:

Aktiivsus, edu, eduelamus, enesekindlus, ettevõtlikkus, inimlikkus, inspiratsioon, järjepidevus, kannatlikkus, kodukoha väärtustamine, kodusus, kvaliteetne haridus, külalislahkus, mitmekesisus, omaalgatuslikkus, püüdlikkus, rahulik rütm, saavutusvajadus, stabiilsus, suhtlemine, töökus, vabadus, võimetekohasus, väärikus, ühtekuuluvustunne

Kokku oli eri vormides ära nimetatud 60 erinevat väga head väärtust.

Loomulikult tuleb ühised väärtused, need nn meie head tavad, aeg-ajalt üle vaadata, uuendada nende sisu või vormi, tähendusi või muid detaile. Sellest kõigest aga plaanin kirjutada oma järgmistest postitustes.

Väärtuslikke hetki soovides,

Merike Mitt