Väärtuskasvatuse avatud koolitus Viljandimaa lasteaednikele

Koolitus „Väärtuskasvatus ja Tarkuste Hoidis“ Viljandimaa lasteaednikele
toimub 26.veebruaril 2013
Viljandis, Vabaduse plats 6, II korruse õppeklassis.

See on parim võimalus alustada uut aastat uute praktiliste mõtete ja teadmistega, mida koheselt oma igapäevatöös rakendada saab.

Koolitusel tutvustab koolitaja ja Tarkuste Hoidise raamatu autor Merike Mitt (loe koolitaja tutvustust siit) väärtusi ja väärtuskasvatust üldisemalt, tegeleme osalejate isiklike väärtustega, tutvume sügavamalt Tarkuste Hoidise metoodikaga, saame lisaks juurde mitmeid väärtusmetoodilisi tegevusi ning vaatame väärtuskasvatuse parimaid praktikaid paljudest Eesti ja välismaa lasteaedadest.

Koolituse tagasisides on lasteaednikud hinnanud eriti koolituse praktilisust, saanud juurde tohutult uusi ideid, mida rakendada ning tunnustanud Tarkuste Hoidise metoodika paljusid võimalusi.

Vaata lähemalt koolituse programmi kohta SIIT 

Koolituse hind – 30 eur inimene

Registreerumiseks saada aadressile info@vaartuskoolitus.ee
– koolitusel osaleja nimi
– info, kes on arve maksja
– meiliaadress, kuhu arve saata 

Koolitusel saab soodushinnaga soetada väärtuskasvatuse raamatut, Väärtuskasvatuse komplekti, Jutukera, vanasõnaplakatit ja kõiki meie toredaid Tarkuste Hoidiseid (vaata lähemalt www.tarkused.ee).

Inimese viis väärtust

Lembit Jakobson

Õpetajate Leht 27.09.02

Aasta tagasi õppis ja õpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Kersti Randmaa Tai Kuningriigis Bangkokist 200 kilomeetri kaugusel Lamnarai linna lähedal asuvas Sathya Sai Inimväärtuste Haridusinstituudi juures olevas Sathya Sai koolis inimväärtusi. Järgnevas on tema meenutused seal kogetust.

“Õpetajaid oli sinna õppima ja praktiseerima tulnud üle maailma: Argentiinast, Lõuna-Aafrikast, Hollandist, Saksamaalt, Kasahstanist, Inglismaalt, Eestist jne. Lisaks tundide andmisele kuulub selle kooli õpetajate töökohustuste hulka öövalves ja kasvatajaks olemine.

Kooli asukoht valiti eesmärgiga, et läheduses asuksid mäed ja voolaks vesi. Lai jõgi oli näha kooliteelt. Mäed aga paistavad kogu aeg, klassiruumidel ei ole isegi aknaklaase. Mägede taustal kulgeb seal inimeste igapäevaelu. Mägesid kutsutakse austavalt “vanaisadeks”, nad meenutavad inimestele igavikku.

Sealse koolielu alus on Sathya Sai Baba inimväärtuste haridusprogramm. Põhikooli baasil õpib internaatkooli tüüpi õppeasutuses ligemale 200 last. Enamasti on need endised probleemsed lapsed. Paljud õpilased aga pärinevad jõukatest ja eeskujulikest perekondadest. Nende vanematel on kindel usk, et just see kool aitab lastest kasvatada hea iseloomuga inimesi.

Sathya Sai koolid on igal maal selle maa usundi-, traditsioonide ja kultuurikesksed. Tai on budistlik maa, seepärast toetub õpetus selles koolis budismile ja Sai Baba õpetustele.”

Päevakava

Lapsed äratatakse hommikul pisut enne viit. Järgneb pesemisrituaal, riietumine koolivormi ja minek palveruumi, mille igas seinas on eri religioonide altarid. Poisid palvetavad ühel, tüdrukud teisel poolel. Meditatsiooni mõte on sisemine puhastumine ja korrastumine. Sellele järgneb tavaliselt õpetlik lugu. Eriti populaarsed on lood Tai askeetliku eluviisiga kuningast. Kuningas kannab igapäevaelus oma onu ülikondi ja jaotab pliiatsi, millega kirjutab, kuu aja peale, et poleks raiskamist.

Kell 6.45 on hommikusöök. Loetakse tai- ja ingliskeelne söögipalve: “Me täname neid, kes andsid meile elu, õpetajaid, kes annavad tarkuse, loodust, mis katab meile laua. Me sööme seda toitu, et olla kasulikud ja teenida teisi armastuses ja alandlikkuses.” Tagasihoidlik hommikusöök on vetikatest, riisist, sojast ja bambusevõrsetest. Koolis toitutakse taimetoitlastele kohaselt: palju on idandeid, rohelist, sojatoite.

“Pärast hommikusööki võtavad lapsed oma kausikesed ja lapid ning pesevad kraanikausis voolava vee all nõud puhtaks. “Õpetaja, anna mulle oma kauss pesta!” – sellist lauset kuuleb sööklas lastega ühes lauas istudes tihti. Samasuguse rõõmuga, nagu nad nühivad iga söögikorra järel oma kausikesi, pesevad nad igal õhtul puhtaks oma lumivalged sokid. Ikka selleks, et õppida ennast ise teenindama, mitte olla nagu euromaades laua taga istuvate ja toitu ootavate rahulolematute isandate rollis,” jutustab Kersti Randmaa.

“Pärast hommikusööki ja nõudepesu koguneb kogu kool lipuväljakule. Tai hümni laulmise saatel tõuseb vardasse kuningriigi sini-puna-valge lipp. Kell 7.30 algab õppetöö. Tundi alustatakse sageli õues. Istutakse ringis. Õpetaja ütleb selleks päevaks mõeldud mõtte või istutakse suletud silmadega paar minutit vaikselt, et kuulatada oma sisehäält. Iga koolipäeva esimene tund on inimväärtuste tund, kus arutatakse päevakajalisi, elust tulenevaid teemasid. Palju tehakse rühmatööd, harjutatakse lapsi olema kannatlikud ja sihikindlad, arvestama üksteisega.

Palju tunde toimub varikatuse all õues. Et väiksemad lapsed saaksid tundide ajal liikuda, on üksteisest eemal kasvavate puude okste külge seotud ülesanded, mida nad lugema ja lahendama peavad. Tunni lõpus hüütakse alati kooris: “Aitäh, õpetaja!”

Kooli igapäevaelu juurde kuulub ka madudega toimetulek. Lapsi õpetatakse, et madusid ei tohi rünnata. Nende eest palvetatakse ka kõvasti. Kümne aasta jooksul, mil kool eksisteerib, pole õnnetusi juhtunud.
Ainetunni pikkus on 50 minutit. Vaheaeg kestab viis minutit, keskpäeval on see tunnine. Lõunavaheajal mängivad lapsed kõikvõimalikke kivimänge. Kuna jõgi ja mäed on lähedal, tuleb lastel silm kogu aeg peal hoida.

Pärast lõunat tehakse koduülesandeid. Kella 16–18 on vaba aeg. Koolis on üks ujula, mitu lehtlat ja kohti, kus saab jõe kaldal jalgu kõlgutada ja vee voolamist vaadata. Suuremad lapsed togivad jalgpalliväljakul palli.
Ringid töötavad põhiliselt laupäeval ja pühapäeval. Väga suurt rõhku pannakse muusika- ja kunstiharidusele. Iga laps õpib mingit pilli, meisterdab, voolib või maalib.

Pärast õhtusööki minnakse ühiselamusse pesema. Päev lõpeb pidzaamadesse riietatud laste ühispalvusega. Pärast tänupalveid lähevad poisid ja tüdrukud oma internaatidesse.”

Pitsaprojekt

Ühel päeval otsustas 2. klass, et tahab teada kõike pitsa kohta. Koos õpetajaga arutati läbi, mida läheb pitsa valmistamiseks vaja, kust neid toiduaineid saab ja kus nad kasvavad.
Koos mindi turule valima ja ostma, arvutati, kui palju üks või teine toiduaine maksab ja kas raha jätkub. Pitsa küpsetati ühiselt kooli köögis valmis ja pakuti siis seda ka teistele lastele.

“Integreeritud õpetus pitsaprojekti kaudu toimis ülihästi. Lapsed läksid seda tehes hasarti,” räägib Kersti Randmaa. “Mõtlen nukrusega euroköökidele meie koolimajades, kuhu lapsed ei tohi mingil tingimusel oma jalgagi tõsta, rääkimata ühiselt küpsetatud piparkookidest jõulude ajal või ülestõusmispühade munade värvimisest.”

Inimväärtused

“Õhtumaa kultuur rajaneb eelkõige individualismil, selle väljaarendamisel. Haridust inimväärtuste kaudu õpetavates koolides on aga aukohal see, et lapses puhkeks õitsele armastus.
Alandlikkus ja vanemate austus ei tähenda allaheitlikkust, vaid teenib arusaama, et inimese kõige suurem väärtus – tema ilmaletulek, elu ime nägemine – on võimalik tänu vanematele. Seepärast tänavad Tai lapsed palvetes mitu korda päevas oma isa ja ema.

Tänu selle kooli direktorile, NASA projektis osalenud teadlasele dr Art–Ong Jumsaile on Tai põhiseadusesse sisse viidud säte, et koolides peab õpetama ja õppima inimväärtusi. Armastus, tõde, õige käitumine, rahu, vägivallatus – need inimliku elamise viis põhiväärtust on kogu koolielu alus.

Selles eas lastel tuleb ikka konflikte ette, ükskõik, millises maailma osas nad ka ei elaks. Kord vehkisid söökla ees rusikatega kaks väikest poissi. Õpetajad ei asunud selgitama tülitsemise põhjust, vaid panid poisid lusikatega teineteist toitma. Algul tegi kumbki seda hambad ristis, mõne aja pärast aga juba naerul sui.
Erinevalt meie lastest, kes asuvad kohe end õigustama ja teist süüdistama, õpetatakse Tai lastele andeksandmist. Eriarvamusi õpetatakse lahendama vesteldes.

Kahe ja poole kuu jooksul nägin ka ühte probleemset poissi. Ta lõi jalaga koera, võttis söögilauas teiste eest toitu ära. Augusti alguseks, mil Taist ära sõitsin, oli poiss tundmatuseni muutunud. Kui ta tegi halba, ignoreerisid kõik õpetajad seda üksmeelselt (eelnevalt selles kokku leppinud), kui head, kiitsid kõik õpetajad teda.
Armastuse õhkkond oli teinud oma töö.

Südameheadust on võimalik õppida matemaatikatunniski. Klassile anti lahendada ülesanne: talupojal on rahakotis 500 bahtit (Tai rahaühik) ja tal on tarvis osta 300 ümbrikku. Üks poiss ei saanud kuidagi alustatud ülesande lahendamisega, vaid ütles õpetajale: “Kui tal on nii vähe raha, kas ta siis ikka peab nii palju ümbrikke ostma?” Poisi süda ei valutanud mitte sellepärast, et ta ei osanud ülesannet lahendada, vaid et talumehel nii vähe raha oli.

Istumajätmist selles koolis ei tunta. Reeglitest ja valemitest tähtsam on püüe, et igas lapses areneksid ja kinnistuksid inimväärtused. Vaikne istumine, tarkuseivaga mõistulugude jutustamine, aforismid, grupis laulmine, ühispalved ja ühine tegevus – need on tehnikad, mille abil püütakse aidata kaasa noorte inimeste arenemisele, sisemise rahu, jõu ning kindluse saavutamisele. Rahulik mõistus on ülitähtis selleks, et langetada õigeid otsuseid.
Kooli lõpetanud teismelised on õppinud südameheadust, mõtte, südame ja käte kooskõla. Seepärast on Sathya Sai koolide õpikud Euroopa koolide omadega võrreldes lapsekesksed ja inimheadust sisendavad.
Meile toonitati korduvalt, et Tai laste koolikottides on nende maa saatus.”

Õpetaja

“Õpetaja roll idamaade kultuuris erineb oluliselt lääne omast. Õpetaja pole seal lihtsalt koostööpartner või klienditeenindaja, nagu meil on moes ütelda, vaid inimene, kelles kehastub tarkus. Seepärast on Tai koolis õpetajate päeva puhul lääne kultuurile täiesti alandamisena näiv tava: kooli helesinise põrandaga saalis õpetajatele lilli viies liigutakse põlvedel ühe õpetaja juurest teise juurde. See on kummardamine tarkuse ees, mida õpetaja kehastab. “Sa oled mu jaoks jumal,” lausus üks tüdruk, kui koolist ära hakkasin tulema. Ta kallistas mind nii kõvasti, et mul tulid pisarad silma.

Õpetajate toa seinal kõigile nähtaval kohal on kaks reeglit: “Ole heaks eeskujuks!” ja “Mine tagasi esimese reegli juurde!”
Sellist armastuse atmosfääri, mida seal kiirgas, ei ole mul õnnestunud mujal kohata. Ka teised õpetajad tundsid sedasama,” lausub Kersti.

“Olin seal kogu aeg nagu peo peal: teiste õpetajate ja laste silme all. Eemalolek harjumuspärasest keskkonnast sundis enda kallal tegema kõva tööd. Meile peeti suurepäraseid loenguid lapse psühholoogiast, inimväärikusest, taimetoitlusest, õpetajaks olemisest. Toimusid workshop’id ja meditatsioonid. Kõik selleks, et “vaktsineerida” õpetajate kaudu lapsi kurjuse vastu. “Haridus ilma iseloomu kujundamiseta on sama ohtlik kui äri ilma kõlbluseta,” toonitas Sathya Sai Baba juba 20 aastat tagasi.”

Õpilased

Koolis õpivad ka orvud, lapsed, keda emad üksi kasvatavad või kelle vanemad on hüljanud. Tänu miljonärist metseenile ja vabatahtlike annetustele on õppimine selles koolis tasuta.
Tai Kuningriigis on loomulik, et õpilased kannavad ühesugust vormi. Selle kandmine annab Kersti arvates lapsele rollitunde “mina õpin”, väärikuse ja uhkuse, aidates eristada teda nendest lastest, kes veel koolis ei käi.

“Kuus-seitse naist valvavad, et tikitud nimedega koolipluusid iga päev puhtad oleksid. Oma nimega tikitud sokke pesevad lapsed ise. Nii need ripuvadki puhtuse sümbolitena tuule käes nööril kooliõues.
Vaheaeg on iga kahe kuu tagant. Kui rikkamad vanemad oma võsukest vaatama tulevad, kostitavad nad peale oma lapse veel trobikonda pisemaid. Moodsad emad viivad lapsi internetikohvikutesse. Poisid harrastavad seal nagu meilgi mänge, kus voolab verd ja sõjameestel lendavad pead otsast.

Tais on televisioonikultus. Ükskõik, millisesse pisipoodi, kohvikusse, apteeki või sauna ka ei lähe, televiisor mängib kogu aeg. Päris omapead lapsi pildikastiga aga ei jäeta.
Lapsed on Tais armastuse kehastus. Vanemate ja laste vaheline asine suhtlemine on tundmatu. Nii ongi sealsed lapsed õpetajatega suhtlemisel siirad ja avatud, nende rõõm ehe. Kui õpetaja on kooli koridoris mõttesse jäänud, minnakse temast mööda varvastel.

Istusime ühes söögilauas ühe 8. klassi tüdrukuga. Ükskord hommikusöögi ajal küsis ta minult: “Õpetaja, kas te käisite täna duši all?” Olin kohmetunud: “Õhtul käisin, aga hommikul ei jõudnud,” vastasin talle. Ta nähvas: “Lääne inimesed ei pese ennast!” Lääne inimesed on Tai naistega võrreldes seal tõesti vähem sätitud. Püüdsin ennast õigustada. Paari nädala pärast pöördus see tüdruk uuesti minu pole: “Õpetaja! See, mis ma sulle ütlesin, vaevab mind. Anna mulle andeks!””

Kolleegid

“Mõtlen sooja südamega Tais kohatud õpetajatele. Delma Yuarata, pisike ja sale katoliiklasest filipiinlanna (oma pere kaheksas laps) rääkis meile, et on meie keskel ainult tänu sellele, et tema õpetaja uskus temasse. Väga vaesest perest tütarlaps poleks muidu jõudnud õpetajate instituuti. Täna on tema õpetada 50 last ühes klassiruumis, lisaks kõigi vihikute parandamine. Heru Atmandu, 72-aastane endine Indoneesia sõjaväelendur, palvetas ühtelugu oma palvevaibakesel Indoneesia pärast Meka poole. Rahuliku vanaduspõlve asemel hakkas ta õpetajaks, et veel midagi oma rahva heaks teha.

Kõigil õpetajatel oli hulk näiteid selle kohta, et maailm on sügavas kriisis. Aeg-ajalt puhkesime loenguruumis nutma, elades läbi seda, kui inimesed, olgu New Yorgis või Lõuna-Aafrikas, on jäetud ilma inimväärikusest, kui nende elus puuduvad armastus ja rahu. 19 õpetajat 14 riigist kogesid iga päev oma ümber armastuse õhkkonda ja osalesid ise selle loomises.

Lisaks inglise keelele ja arvutioskusele, elus toimetuleku õppimisele tuleks ka meie koolides õpetada lapsi olema rahul oma keha, juuste värvi ja paksusega, nina kuju ning talje ümbermõõduga. Õpetada kasutama oma käsi ja südant mitte üksnes oma karjääri ja edu nimel, vaid ka teiste teenimiseks. Seda õppides ja osates oleks meie ümber rohkem õnnelikke inimesi.”

Avatud koolitused lasteaia õpetajatele „Väärtuskasvatus ja Tarkuste Hoidise metoodika“ juba septembris!

See on parim võimalus alustada uut õppeaastat uute praktiliste mõtete ja teadmistega, mida koheselt oma igapäevatöös rakendada saab.

Tartus 17.septembril  Tasku konverentsikeskuses

Koolitusel tutvustab koolitaja ja Tarkuste Hoidise raamatu autor Merike Mitt (loe koolitaja tutvustust siit) väärtusi ja väärtuskasvatust üldisemalt, tegeleme osalejate isiklike väärtustega, tutvume sügavamalt Tarkuste Hoidise metoodikaga, saame lisaks juurde mitmeid väärtusmetoodilisi tegevusi ning vaatame väärtuskasvatuse parimaid praktikaid Eesti paljudest lasteaedadest.

Koolituse teemad:

  • Väärtused, kuidas nad kujunevad, kas ja kuidas neid teadlikult kujundada
  • Väärtuskasvatus lasteaias
  • Erinevate väärtuskasvatusmetoodikad
  • Lapsevanemate kaasamine
  • Õpetaja kui väärtuskasvataja, õpetaja kui eeskuju. Minu isiklikud väärtused.
  • Eesti rahvapärimus ja meie rahva väärtused
  • Tarkuste Hoidise metoodika – põhjalik tutvustus, näited ja lisa väärtusmetoodilised ülesanded
  • Parimad väärtusarenduse alased praktikad erinevatest Eesti lasteaedades – pildid ja lood

Koolituse kestvus 10.00-16.00

Koolitusel saab soodushinnaga soetada väärtuskasvatuse raamatut, Väärtuskasvatuse komplekti, Jutupalli, vanasõnaplakatit ja kõiki meie toredaid Tarkuste Hoidiseid (vaata lähemalt www.tarkused.ee).
Tasuda saab arvega tagantjärgi.

Osalustasu ühele inimesele on 55 eur + km

Osalustasu sees elamuslik koolitus, põhjalikud koolitusmaterjalid ja kaks kohvipausi.

Kui ühest organisatsioonist osaleb 2 või enam inimest, on osalustasu soodustus 10% 

Koolitusele registreeruda saab e-posti teel: info@tarkused.ee ja telefoni teel: 5351 0501.

 

 

Uuel õppeaastal uute mõtetega

Väärtuskasvatus aitab kaasa laste arengule, aitab õpetajaid, aitab elu paremaks teha.

MTÜ Väärtuskoolitusel ilmus augusti lõpul täiesti uus raamat – Väärtuskasvatus ja Tarkuste HoidisVäärtused läbi Eesti rahvapärimuse. Metoodika lasteaedadele, algkoolidele, lapsevanematele

See on kui ammendamatu ideede kogumik ja hea teejuht igale lastega kokku puutuvale täiskasvanule, sest iga vestluse, iga mängu, iga tegevuse valikuga suuname väikese ilmakodaniku väärtusmaailma ja kujundame sellega ka omaenda tulevikumaailma. Ja nagu ikka koos lapsega arenedes ja õppides saab ka täiskasvanu ise selle raamatu abil oma väärtustest selgema pildi.

Kaunilt kujundatud ja laste joonistustega ilustatud raamatus on:

  • Kuidas laps väärtusi omandab ja kuidas seda väärtuste maailma läbi mänguliste tegevuste lapsele lähemale tuua.
  • Kodu, lasteaia ja algkooli rollist väärtuste omandamisel.
  • Kuidas kaasata lapsevanemaid
  • Kuidas jõuavad lasteni  sellised mõisted nagu  hoolivus, julgus, ausus, sallivus, tarkus, armastus, sõprus, vastutus, järjepidevus jne.
  • Eesti rahvapärimusel baseeruvad seitse põhiväärtust ja nende alaväärtused.
  • Kuidas kasutada meie rahvakultuuri, meie vanasõnu, rahvajutte, rahvalaule jne lapsele väärtuste tutvustamiseks? 
  • Üksikasjalik ülevaade autori poolt välja töötatud mängulisest Tarkuste Hoidise metoodikast.
  • Sadu konkreetseid ideid – tegevusi, mänge, laule, jutte ja õuetegevusi lastele konkreetse väärtuse tutvustamiseks.
  • Nõuandeid, kuidas täiskasvanu saab küsida tarku küsimusi ja arutleda lapsega väärtuste teemadel. 

Raamatut saab tellida siit

Koos raamatuga on võimalik osta ka Väärtuskasvatuse komplekti, kuhu kuulub lisaks raamatule Väärtuskasvatuse Hoidis, mis sisaldab I aasta vanasõnu ning lisaks II ja III aasta vanasõnu. Kolme aasta vanasõnad on seotud raamatus ära toodud väärtustega ja metoodikaga. Vaata lähemalt siit. 

 

Inimese väärtushinnangutele pannakse alus lasteaias

Inimese väärtustele pannakse alus väga varases eas ja kodu kõrval on väärtuste kasvatamisel oluline roll ka lasteaial.

«Hariduse puhul räägitakse liiga palju koolist ja jäetakse märkamata, kui suur roll on kodu kõrval just lasteaial lapsest isiksuse kujundamisel. Et meie lastest kasvaksid sõbralikud, hoolivad, sallivad, ausad inimesed, kes on samal ajal võimelised olema ühel hetkel ka töökad, ettevõtlikud, loovad ja osalustahtelised,» märkis Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

Tema sõnul räägitakse praegu sellest, et just need omadused on meie ühiskonnas inimestel puudu ja see on tõesti nii. «Kui küsitakse, mismoodi seda olukorda parandada, siis ma arvan, et meil ei ole muud võimalust, kui kasvatada uus põlvkond teistmoodi üles.»

Selleks, et lasteaiaõpetajatele näpunäiteid anda, kuidas lastes häid väärtusi kasvatada, andis TÜ eetikakeskus koos Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudiga välja raamatu «Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias».

Sutrop märkis, et väärtuskasvatus ei ole ainult traditsiooniliste väärtuste nagu ausus, hoolivus või vastutustunde kasvatamine. «Mõtleme väärtuste all väga laialt neid isikuomadusi, mida inimeses näha tahame.»

«Ma oletan, et täiskasvanud tahaksid eelkõige, et inimene tema kõrval oleks hooliv, salliv, aus, sõbralik,» rääkis Sutrop. Kui aga ühes uuringus küsiti laste käest, mida nad arvavad, milliseid väärtusi lapsevanemad neis tahaksid kasvatada, siis nende arvamustest tulid välja vastutustunne, hea käitumine, hea õppeedukus ja hügieen.

«Järelikult tuleb meil lapsevanemate ja õpetajatena mõelda, et äkki me oleme mõned lihtsad asjad unustanud ja pööramegi kasvatuses liiga palju tähelepanu niisugustele asjadele,» sõnas Sutrop.

Samuti oli ta kuulnud lasteaiaõpetajatelt, et kõige raskem on õpetada viimases rühmas olevaid lapsi, kuna järsku hakkavad nende vanemad huvi tundma selle vastu, kas poisid-tüdrukud oskavad ikka juba piisavalt hästi lugeda, arvutada ja saavad ikka kooli sisse.

«Siis äkki arvatakse, et last on vaja valmistada ette järgmiseks astmeks, mis ei ole tegelikult üldse inimese arenguga niimoodi seotud,» imestas ta. «Ma arvan, et tegelikult peab lasteaed olema koht, mis valmistab inimest ette õnnelikuks eluks.» Selleks peaks Sutropi hinnangul õpetama last tundma iseennast, oma võimeid, samuti mõistma enda emotsioone ja nendega hakkama saama.

Merike Tamm

Postimees 28.08.2010

Kuidas kasvatada õnnelikuks

Leidsin viimasest Õpetajate Lehest suurepärased mõtted väärtuskasvatuse teemadel ühelt koolijuhilt.

Toon siin välja mõtteid, mida väärtusarendajana ka ise hea meelega rõhutan.

 Hea lapse kasvatamiseks on tarvis tervet küla

Hiina vanasõna

  •  Täiskasvanute poolt on oluline teha selgeks piirid lubatu ja keelatu vahel ehk „piiride tundmine on õnneliku elu aluseks“. Olles ise käinud vaatlejana eri kooliastmete tunde külastamas, on selgelt näha, et distsipliini hoidmisel on tunnis oluline osa. Kui piirid pole paigas, siis ei saa keskenduda ka muule olulisele, olgu selleks siis aine tundmine või isiksuse kasvatamine.
  • Selleks, et ühes organisatsioonis oleks hea olla, saaks keskenduda oma põhitegevusele ning et seal töötaksid õnnelikud inimesed, peaks omavahel kokku leppima teatud kindlates põhimõtetes, väärtustes ja neile vastavates käitumistes. Toila Gümnaasiumis kaasati ka õpilasi ning leiti, et esialgu tuleks fookusesse võtta vaid kõige olulisem. Kui reegleid on liiga palju, siis kaovad nad ära nii paberitelt kui inimeste meelest.
  • Väärtused on tegelikult reeglid. Need on kokkulepped, mis näitavad ära, mida me koos kõige rohkem väärtustame, kuidas oma ühist missiooni läbi viime. Toila Gümnaasiumist sain juurde hea mõtte, et „Reeglid on täitmiseks, ja kui neid täita ei saa, siis tuleb reegleid muuta.“
  • Suurim kasvataja on eeskuju ehk alustada tuleb koolis töötavatest täiskasvanutest. Kui õpetaja ise kasutab tunnis mobiiltelefoni, siis ei saa nõuda õpilastelt, et nemad seda ei teeks.
  • Tihti kipuvad õpetajad otsima vabandusi, et „kodu on lapse kujunemisel kõige olulisem ja meie siin enam midagi muuta ei saa.“ Seda tehakse eriti nn probleemsemate laste puhul. Seda fakti, et kodu ja perekond kujundavad last alguses kõige rohkem, ei saa me eitada. See on fakt. Aga õpetajal on võimalus väärtuskasvatuse abiga anda lapse kasvamisse oma oluline osa. Lasteaed ja kool on kohad, kus lapsed käivad järjepidevalt ja seal on võimalik väärtusi teadlikult ja süstemaatiliselt suunata. Õpetajatel on lisaks võimalusele ka vastutus. Vastutus tuleviku ees. Lõppude lõpuks ei ole mitte vähetähtis küsimus: millist tulevikuühiskonnas õpetaja ise elada tahab? Sest tänased kooliõpilased paarikümne aasta pärast seda just kujundama hakkavadki.

Toila Gümnaasiumi juhi mõtted väärtuskasvatuse teemadel lubavad tõepoolest loota, et seal koolis tegeldakse väärtuskasvatusega ka sisuliselt. Et sealt koolist võib leida õnnelikke töötajaid, õnnelikke lapsi.

Merike Mitt

Kuidas kasvatada õnnelikuks

Külli Guljavin, Toila gümnaasiumi direktor
Õpetajate Leht 4. mai 2012

Põhikooli riiklik õppekava näeb ette, et kool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. Millised väärtused on kodaniku ja ühiskonna eduka koostöö eeldus ja kes on õnnelik inimene?

Kooli ülesanne on kujundada inimene, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajadusel oma võimaluste piires. Koolitusel kuuldust meenub, et õnnetud on lapsed, kellele täiskasvanud pole lubatu ja keelatu piire selgeks teinud. Sel juhul võib eeldada, et piiride tundmine on õnneliku elu üks aluseid.

Õppekava peaks olema vahend nende piiride tunnetuse kujundamiseks, aga tihti juhtub, et hirmust ebaõnnestuda tasemetöödes või riigieksamitel õpetatakse tunnis ainult ainet. Koolijuhi ülesanne on õpetajatelt pingeridade pinge maha võtta ja tuletada meelde eesmärki kujunda­da õpilastest õnnelikud inimesed. Õnnelik on see, kes teab, mida elult tahab, ning kel on oskused ja isikuomadused, mis aitavad soovitut saavutada. See eeldab, et koolis töötavad õpetajad peavad ennast õnnelikeks inimesteks.

Meie elu juhib lugematu arv reegleid. Püüdsime kooli kodukorda sisse viia kõik PGS-iga ettenähtu. Sai kaheksa lehekülge teksti, mida on liiga palju, et nii kooli töötajad kui ka õpilased seda une pealt teaksid. Leidsime lahenduse: juhtkond ja ÕOV lepivad kokku nõudmistes, mida tuleb vaieldamatult täita, ja need reeglid on nähtavad igal pool – kodulehel, kooli päevikus, plakatitel koridoride ja klasside seintel. Kõigi ülesanne on jälgida, et neid täidetakse.

Noorte väärtuskasvatuses algab kõik koolis töötavatest täiskasvanutest. Õpetajate hulgas on neid, kes ise tähtaegadest kinni ei pea ega nõua seda ka õpilastelt. Õpilased on maininud, et mõttetu on tähtajaks tööd esitada, sest enda jaoks tähtaega pikendanud saavad tihti parema hinde kui need, kes kas või une arvelt töö tähtajaks esitavad. Ka vahetusjalatsite teema ei puuduta ainult õpilasi. Suhted, tunniks valmistumine, kord tunnis, selle alustamine ja lõpetamine, teretamine, kord sööklas, kooli vara hoidmine on teemad, mis vajavad läbirääkimist ja parandamist nii õpilaste kui ka õpetajate arvates. Iga asi vajab just nii palju aega, et saada selgeks ja muutuda harjumuseks, mingu nädal või kuu. Otsustasime, et reeglid on täitmiseks, ja kui neid täita ei saa, siis tuleb reegleid muuta.

Kodu roll lapse väärtushinnangute kujundamisel on kooli omast suurem, aga kool ei peaks pugema selle taha, vaid keskenduma asjadele, mis on tema võimuses. Hiina vanasõnagi ütleb, et hea lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla.

Väärtuskasvatus – millised väärtused on olulised tulevikupõlkonnale

Väärtuskasvatus – millised väärtused on olulised tulevikupõlvkonnale

 

Kumb on õige, kas „Ükski heategu ei jää karistuseta“ või „Külva head, siis kasvab head“?

Hea võimalus ühe rahva väärtuste mõistmiseks on uurida vanasõnu. Vanasõnad on endasse kogunud esivanemate aja jooksul talletatud tarkused ja nõuanded; neis on koos see, mida me väärtustame ja mida taunime.

Mis on need väärtused, mis on meid toonud tänasesse päeva just sellistena nagu me oleme?

Vanasõnu tsiteeritakse pidevalt nii kooliõpikutes kui ajakirjanduses kui ka igapäevakõnelustes, kinnistades nii neis peituvaid väärtusi ja uskumusi. Samas on vanasõnad siiski „vanad sõnad“. Mitmed vanasõnad, mis siiani elavad, väljendavad paljustki orjaaja mentaliteeti või on sisuliselt lihtsalt aegunud. Kas meil ikka on tänasel päeval „mõisa köit, mida lohistada“?

Praeguses ajas on meil võimalik valida, milliseid vanasõnu võtta ja milliseid jätta. Pigem sobib 21.sajandi teadlikule inimesele „Igaüks on oma õnne sepp“ või koostööle innustav „Mitu pead on ikka mitu pead“.

Väärtused on alati valik. Ja ajas väärtused muutuvad.

Millistele väärtustele võiksime siis keskenduda tänasel päeval? Milliseid väärtusi peaksime kasvatama oma lastes ja noortes?

Uus sellest aastast käiku minev riiklik põhikooli- ja gümnaasiumi õppekava tähtsustab olulisi alusväärtusi, mis baseeruvad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides kirja pandud eetilistele põhimõtetele. Alusväärtustena on välja toodud üldinimlikud väärtused -ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu ja ühiskondlikud väärtused -vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Lasteaedades juurutatavaid väärtusi ei ole riiklikul tasandil kokku lepitud. Koostöös lasteaiaõpetajatega sai välja töötatud uudne väärtuskasvatuse meetod – Tarkuste Hoidise metoodika, mis põhineb väärtuste õpetamisel läbi edasiviivate Eesti vanasõnade. Viimsi Lasteaedades on see väärtuskasvatuse pilootprojekt töös olnud juba kaks aastat ja tulemused on suurepärased. Lapsed tsiteerivad mängides: „Kas sina ei teagi, et – kui Sa tahad, et sul sõpru oleks, ole ise sõbralik“ ja teisi õpitud vanasõnu. Eriti toredad on laste endi tehtud uued vanasõnad, nt „Tark ei kasva lärmiga“ või „Mida rohkem sa lõikad, seda rohkem su pluus katki läheb”.

Nii saavad koos mänguga selgeks käitumisreeglid, positiivsed hoiakud ja head tegutsemismudelid (nt „Kui ei saa jõuga, siis saab nõuga“).

Vanasõnade taga on positiivseid väärtusi lugematul hulgal. Selleks, et neid süstematiseerida ja seeläbi kinnistada, koondasin mitmed väärtused ühe nimetaja alla ning valisin lõpuks välja seitse põhiväärtust, millele keskendumine aitab kaasa õnneliku lapse arengule. Valikul lähtusin nii meie rahva kultuurieripäradest kui rahvusvahelistest väärtuskasvatusmetoodikatest.

Miks just seitse? Sest seitse on eestlaste jaoks maagiline number. (Mäluteadlaste sõnul see ka number, mis lühimälusse pidama jääb). Iga põhiväärtuse alla mahub veel ka hulgaliselt selle väärtusega seonduvaid alaväärtusi.

Tarkuste Hoidise metoodika seitse põhiväärtust on:

1. ARMASTUS, alamväärtused – koostöö ja hoolimine, sõprus, lojaalsus, headus, hea tegemine, kodu, andestamine, sisemine õnn, rõõm, jagamine, abivalmidus
Kus häda näed laita, seal tule ja aita
Armastus teeb kõik asjad heaks
Mida üks ei või, seda üheksa võivad

2. TARKUS, alamväärtused – õppimine, nutikus, uudishimu, tähelepanu, keskendumine, leidlikkus
Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat tuleb tarkust tunnistada
Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga
Kordamine on tarkuse ema

3. JULGUS, alamväärtused – enesekindlus, optimism, eneseusaldus, julgus, huumorimeel, iseseisvus, endast lugu, initsiatiivikus
Kel on huvi, saab kõik, mis ta tahab
Julge põld õitseb alati
Tahad latva ronida, hakka tüvest peale

4. TÖÖKUS, alamväärtused- kannatlikkus, järjepidevus, visadus
Harjutamine teeb meistriks
Kui tahad liugu lasta, pead ka kelku vidämä
Mis täna tehtud, see homme hooleta.

5. HEA KÄITUMINE, alamväärtused – ausus, põhimõttekindlus, puhtus, usaldusväärsus, head kombed
Aus nimi on enam kui raha on kallimp kui kuld
Kui tahad, et teised sind peavad austama, siis austa ise teisi
Kui pead sõna kindel, siis seisab meel terve

6. VASTUTUS, alamväärtus – kohusetunne
Igaüks on oma õnne sepp
Kes kõrt ei korja, see koormat ei saa
Ole oma sõnale peremees, muidu saab sõna sulle peremeheks

7. SALLIVUS, alamväärtused – vägivallatus, austus, kaastunne, hoolimine, erinevuste aktsepteerimine, empaatiavõime, osavõtlikkus. Sotsiaalsed väärtused: teistest kultuuridest ja religioonidest lugu pidamine, vendlus, heaks kodanikuks olemine, võrdsus, rahvuslikkus, patriotism, sotsiaalne õiglus, üksmeel
Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega
Mis sa omale ei soovi, seda ära tee teisele
Ilma koppel on suur ja seal sees on iga karva vasikaid

Nende väärtuste baasil on valmimas metoodiline Väärtuskasvatuse raamat lasteaedadele ja (alg)kooli pedagoogidele praktiliseks kasutamiseks. Samuti olen rõõmuga nõus tulema teie kollektiivi Tarkuste Hoidise metoodikat tutvustama ja Väärtuskasvatuse koolitust läbi viima.

Vaata Väärtuskasvatuse koolituse kohta lähemalt.

Ikka parimat!

Merike Mitt

Väärtused eesti lasteaedades

Väärtused eesti lasteaedades

23. veebr 2012

Kuna tegelen üha enam ja sügavuti väärtuste ja väärtuskasvatuse teemaga ja puutun tihedalt kokku lasteaedadega nende kollektiive selles vallas koolitades, siis mõtlesin, et ehk on teistelgi huvitav teada saada, mida meie alushariduse andjad väärtustavad.

Oma lasteaia ühised väärtused on kokku lepitud enamikul Eesti lasteaedadel. Need on kirjas arengukavades, neid võib näha lasteaedade kodulehtedelt ja ka rühmaruumis seinal.

Tarkuste Hoidise väärtuskasvatusmetoodikat kokku pannes olen tegelenud Eesti lasteaedade väärtustega tänaseks kolm aastat. Et üldpildist paremat ülevaadet saada, tegin lühikese uuringu eesti lasteaedades enim esile tõstetud väärtustest. Kindlasti ei ole antud sissevaade täielik, sest kasutasin peamiselt Google’i otsingut ning ka omaenese kogemusi, mida olen saanud kokku puutudes erinevate lasteaedadega. Kokku sai läbi vaadatud umbes 100 lasteaia väärtused üle kogu Eesti. Lasteaedu on aga kokku üle 600. Kuid mingi ülevaate see siiski annab.

Kas ühised väärtused peaks kokku leppima?

Iga inimene, kes lasteaiaga ja eelkõige lapsega kokku puutub – iga töötaja, laps, lapsevanem – omab erinevat maailmapilti ja igaüks väärtustab oma sisimas täiesti erinevaid asju. Ja see ongi hea. Erinevused teevad maailma värviliseks, rikkaks ja viivad elu edasi. Kui meil on aga ajada mingi ühine eesmärk, siis on oluline kokku leppida, mida me meie ühise missiooni ellu viimisel rohkem väärtustame, millele rohkem keskendume. Ehk kuidas me eelkõige asju ajame ning millised käitumised ja valikud meie ühistes tegemistes aktsepteeritavad ei ole.

Erinevaid väga ilusaid, õilsaid ja häid väärtuseid on lugematu hulk. Lähemalt saab sellest lugeda altpoolt, kus on näha, et 100 lasteaia puhul oli ära nimetatud 60 erinevat head väärtust. Kõik tunduvad edasiviivad ja sobivad. Aga kõigele keskenduda ei saa. Kasvab ikka see lill, mida kastad, ehk toimivad eelkõige need väärtused, millele rohkem tähelepanu pöörame ja millele keskendume. Seega tuleb teha valik.

Oma kirja pandud missioonis keskenduvad Eesti lasteaiad eelkõige lapse turvalisuse ja arengu tagamisele.
Kuidas me seda siis üheskoos just nende inimestega, kes meil on, tagame?

Ühised väärtused on reeglid. Kui ühisväärtuste välja töötamise protsess on ühel korral põhjalikult läbi käidud, siis kasu on sellest tööst ainult siis, kui väljavalitud väärtused igapäevastesse toimingutesse integreeritakse. Kokku lepitud väärtused hakkavad tööle juhul, kui need lähevad käitumistesse, hoiakutesse ja tegevustesse.

Kui palju peaks ühiseid väärtusi olema?

Uuritud lasteaedades oli ühiseid väärtusi 3-10, mõnel pool ka rohkem.

Kui palju oleks optimaalne – nii, et need ei oleks ainult kirjas dokumentides, vaid jõuaksid ka tegelikult iga lasteaiaga kokku puutuva inimeseni?

Oli näha, et mitmes lasteaias püüti panna kirja numbriliselt küll 5-7 väärtust, kuid iga väärtuse taga oli vähemalt 2 märksõna ja nende all omakorda veel mõned. Näiteks oli põhiväärtustena toodud:

  1. Austus, avatus ja usaldus.
  2. Loovus ja innovatsioon
  3. Koostöö, hoolimine ja turvalisus

Tõsi ta on – need väärtused on kõik veidi sarnased ja kõik on ka väga olulised. Vahel ongi rakse valikut teha sest häid väärtusi on palju ja tahaks ju kõik ära nimetada.

Mõnes lasteaias oli nimetatud isegi üle kümne väärtuse – välja oli toodud erinevad väärtused lastele, töötajatele, kogu lasteaiale ja lapsevanematele. Selle viimase variandi puhul tekkis küll kahtlustunne, et kas lapsevanematele saab „ette kirjutada“, et nad peaksid väärtustama mängu ja tundma huvi lapse arengu vastu. Ja kas eri huvigruppidel erinevate väärtuste kultiveerimine veidi liig palju segadust ei tekita?

Teooria ütleb, et ühiseid väärtusi peaks olema nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ehk tegelikult peaks olema 3-5 põhiväärtust, mille alla võib kuuluda ka variatsioone põhiväärtustest (nt HOOLIVUSe all: hoolivus keskkonnast, hoolivus iseendast, sh tervisest ja hoolivus kaaslasest). Elu on näidanud, et kui ühiseid põhimõtteid on üle viie, võib probleemiks olla just see, et väärtused on ilusasti kirjas dokumentides, kuid töötajad (ja ideaalis ka lapsevanemad ja lapsed) ei tea neid, need ei püsi meeles. Ja kui inimesed ei oska nimetada ühiselt kokku lepitud väärtusi, siis on ilmselt palju loota, et neid ka igapäevaelus teadlikult rakendatakse.

Ühiste väärtuste vorm

Kõige tüüpilisem väärtuste kirja panemise viis on panna kirja põhiväärtused ühe nimisõnaga ja seejärel kirjutada põhisõna alla lahtiseletused, mida see väärtus just meie lasteaia eri osapoolte jaoks tähendab.

Nt. Traditsioonid – kanname edasi pärimuskultuuri, et säiliks järjepidevus, et ei kaoks vanade eestlaste laulud; tantsud ja kombed.

Mitmetes lasteaedades oli kasutatud ka erinevaid loovaid lahendusi –väärtused on kirjas pildiliselt, tegusõnadega (nt oleme terved), terve lause pikkuste põhimõtetena, lubadustena, vanasõnadena jne.

Nt. Meie lasteaias ei kuulu vaidlustamisele järgmised algtõed:

  • lasteaed on alusharidust andev asutus, mitte pelgalt laste hoiupaik
  • lasteaed, nagu ka kõik teised haridusasutused, peab käima ajast ees
  • lapse arengu põhikeskkonnaks on kodu, lasteaia ülesandeks on kodu toetada
  • lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse eripära
  • lapse edukuse näitajaks on areng tema endaga võrreldes
  • õpetaja on lapse arengu saatja, talle suuna ja tee juhataja
  • lapse areng on loomingu funktsioon
  • loomingu ja sellega kaasneva arengu eelduseks on kord

Erinevad vormid on igal juhul head. Kuna iga lasteaed on omanäoline, siis peaksid väärtused ka seda omapära väljendama.

Väärtused Eesti erinevates lasteaedades

Väärtuseid oli ära nimetatud suur hulk. Et saaks teha üldistavamaid kokkuvõtteid, panin ka pikemad ja loovamad sõnastused ühesõnaliste väärtuste nimede alla. Enim valitud väärtused eristusid selgelt.
Väärtuste puhul on see täiesti loomulik, et edukatel organisatsioonidel ongi tihti sarnased väärtused. Sest nad valivad oma eesmärkide täitmiseks tihti sarnaseid viise.
Ülekaalukalt kõige rohkem väärtustavad lasteaiad koostööd ning selle all on mõeldud eelkõige koostööd koduga.

1.Uuritud lasteaedade kõige sagedamini esinevad (olulisemad) väärtused (100 lasteaias nimetatud 15-56 korda).

  • koostöö, meeskonnatöö 56
  • loovus, innovaatilisus 34
  • turvalisus 32
  • avatus 31
  • tervis 30
  • hoolivus, armastus 30
  • areng, elukestev õppimine 23
  • usaldusväärsus, usaldus 23
  • lapsekesksus, lapsesõbralikkus 21
  • professionaalsus 19
  • loodus ja keskkond 17
  • Eesti rahvakultuuri väärtustamine, traditsioonid, pärimuskultuur, isamaalisus 16
  • omanäolisus, individuaalsus 16

Võiks ütelda, et tüüpiline tubli Eesti lasteaed väärtustab eelkõige koostööd, loovust ja turvalisus t.

2. Teises grupis olid nn „allpool keskmist“ sagedusega ära nimetatud väärtused (15-5 korda):

Sõprus ja sõbralikkus, rõõm ja mängulisus, julgus ja iseseisvus, pühendumus ja lojaalsus, ausus, viisakus ja lugupidamine, austus, sallivus ja mõistmine, uudishimu ja teadmishimu, positiivsus, abivalmidus ja jagamine, paindlikkus, kodu ja pere, kaasaegsus, eesmärgistatus, säästlikkus ja majanduslikkus, vastutus, (positiivne) eeskuju, esinduslikkus, huumor, kohusetunne, kvaliteet.

3. 1-2 korda oli ära mainitud järgmised väärtused:

Aktiivsus, edu, eduelamus, enesekindlus, ettevõtlikkus, inimlikkus, inspiratsioon, järjepidevus, kannatlikkus, kodukoha väärtustamine, kodusus, kvaliteetne haridus, külalislahkus, mitmekesisus, omaalgatuslikkus, püüdlikkus, rahulik rütm, saavutusvajadus, stabiilsus, suhtlemine, töökus, vabadus, võimetekohasus, väärikus, ühtekuuluvustunne

Kokku oli eri vormides ära nimetatud 60 erinevat väga head väärtust.

Loomulikult tuleb ühised väärtused, need nn meie head tavad, aeg-ajalt üle vaadata, uuendada nende sisu või vormi, tähendusi või muid detaile. Sellest kõigest aga plaanin kirjutada oma järgmistest postitustes.

Väärtuslikke hetki soovides,

Merike Mitt

Lapsepõlves omandatud väärtused põhjustavad tööl vastuolusid

Karin Hango
Äripäev 27.03.2006

Enamiku oma eluväärtustest – mis sobib, mis on lubamatu, kuidas tuleb käituda – omandab inimene lapsepõlves. Nende muutmine hilisemas elus on vaevaline ning toob tavaliselt esile tugevaid tundeid ja vastupanu.

Ehhki ümbritsev maailm on lapsepõlveaegadega võrreldes oluliselt muutunud, on omandatud tõekspidamistest raske loobuda  Ja enda tõekspidamistest loobumine pole sugugi alati mõistlik, sest muidu muutuks inimene selgrootuks, kergesti mõjutatavaks ning kaotaks eneseusalduse.

Väärtuskonflikt tekitab kellelgi asjaosalistest tugeva tunde, et partner teeb midagi valesti. Väärtuskonfliktiga ongi tegemist siis, kui inimeste vahel on väärtustel põhinev erimeelsus, mis käitumises ilmnema hakkab.

Näiteks väldib üks osapool teisega otsekontakti ja annab tagasisidet tagaselja. Või siis ründab teist ümbritsevate inimeste jaoks sageli arusaamatu raevukusega.

Väärtusvastuolu puhul ei too teise osapoole käitumine otsest käega katsutavat kahju, kuid tundub ometi lubamatu. Sageli ei analüüsi või ei teadvusta osapooled ise oma tugevate tunnete põhjuseks olevaid väärtusi – teine inimene lihtsalt häirib ega mõeldagi, miks nimelt.

Kui inimene oma ärrituse või ebamugavuse tagamaid ei teadvusta, muudab see ta kergesti manipuleeritavaks. Teised saavad tema nõrku kohti ära kasutada, teda emotsioonidel põhinevaid otsuseid langetama provotseerida.

Oma väärtuste ja hoiakute täpsem teadvustamine võimaldab langetada kohasemaid otsuseid, sh koostööpartnerite valiku osas. Siis osatakse täpsemalt öelda, kellega saadakse ja tahetakse koos töötada.

Liiati on selge, et isegi teadvustamata negatiivne suhtumine on partneritele tajutav ja tekitab pingeid.

Ennast täpsemalt tundes ja vastuolude põhjusi mõistes on meil rohkem lootust keerukaid või pingelisi olukordi tulemuslikult lahendada. Sealhulgas on võimalik ka enda jaoks häirivat või lausa talumatut käitumist muuta.

Väärtuskonflikti lahendamiseks tuleb esmalt selgelt piiritleda, mis ennast või teist häirib. Igal juhul eeldab väärtuskonfliktide edukas lahendamine oma emotsioonide teadlikku juhtimist.

Märka ja tunnista häirivaid detaile igapäevatöös

Näited igapäevatööst, kus ilmnevad erinevad väärtused

  • Kiiresti arenevas tarkvarafirmas vaieldakse emotsionaalselt selle üle, kui palju vigu tohib programmides olla.
  • Klienditeenindajate juht tellib ärritatuna oma alluvatele koolitust, et nad “ometi aru saaksid, milline riietus ja kõneviis meie firmasse sobivad”.
  • Spetsialistid arutlevad koolitusel pikalt selle üle, et juhid on nendega suheldes liiga “tähtsust täis”.
  • Spetsialisti häirib, et kolleegid kasutavad tema oskusteavet ära “ja isegi ei täna”.
  • Tootmisjuhid kurdavad, et nende firma müügiinimesed räägivad omavahel, et küll tootmine hakkama saab, ega vaevu kavandatavaid tehinguid nendega kooskõlastama.
  • Töötajad heidavad müügiosakonnale ette liiga keerukate projektide müümist.
  • Töötaja solvub, kui juht ei luba tal firma nõupidamise ajast kliendiga kohtumisele minna.
  • Juhti ärritavad töötajad, kes täpselt töölepingut järgivad ja punkt kl 17.00 lahkuvad. 

Strateegiaid väärtuskonflikti lahendamiseks

  • Ära vaidlusta inimese väärtusi. Püüa pigem kokku leppida teistele vastuvõetava käitumise osas. Näiteks võib kokku leppida, et teenindaja vabandab rahulolematu kliendi ees isegi siis, kui ta oma käitumises probleemi ei näe.
  • Püüa uut väärtust “müüa”. Püüa partnerile argumenteeritult tõestada, miks uus väärtus on praeguses olukorras tema vanast parem. Nagu müügi ja veenmise puhul ikka, on oluline ka partnerit kuulata ja oma argumente tema mõtlemise ja tõekspidamistega kohandada.
  • Pea läbirääkimisi. Avalda oma seisukohti koos partneri kuulamise ja ühise lahenduse otsimisega.
  • Näita eeskuju ja kommenteeri seda. Näiteks suhtle pealiskaudse teenindaja juuresolekul sõbralikult ja süvitsi kliendiga ning pärast maini: “Ma arvasin, et teda tuleks rääkima õhutada, ja ma sain teada, et teda huvitab eelkõige pigem kvaliteetne lahendus.”
  • Vaata üle oma väärtused ja suurenda sallivust. Kindlasti pole kõik, mida sinu lapsepõlves peeti väärtuslikuks ja õigeks, seda enam tänapäeval. Näiteks suhtlemisvahendid, keelekasutus ja riietus on vahepeal palju muutunud.

 

 

Noorte väärtused

Noored seavad iseseisvuse esikohale

Marju Himma
Postimees 28.05.2010

Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi hiljutise uuringu tulemused näitavad, et Eesti koolide abituriendid peavad olulisimaks iseseisvat mõtlemist ja tegutsemist, viimasel kohal on aga traditsiooniga seotud väärtused.

Väärtused juhivad meie valikuid, käitumist ja sündmuste arengut. Samuti aitavad need inimesel oma tegevust hinnata ning ka oma tegusid õigustada.

Tartu Ülikooli teadlased Luule Mizera ja Kristi Päeva uurisid, kuidas on Eesti koolide abiturientide väärtused muutunud viimase kümne aasta jooksul.
Töös küsitleti sadakonda Tallinna ja Tartu koolide lõpuklasside õpilast, et saada teada, millisesse järjekorda noored väärtusi seavad.
Luule Mizera ja Kristi Päeva uurisid viit suuremat väärtusrühma: enesesuunamine, saavutus, konformsus, võim ja traditsioon.
Uuringust selgus, et Eesti koolinoorte hulgas on esikohal enesesuunamise väärtusrühm, mille alla koonduvad sellised väärtused nagu iseseisev mõtlemine ja tegutsemine ning sellega seotud valikute tegemine, loomine ja avastamine.
«Enesesuunamise väärtustamine iseloomustab eelkõige tänapäevaseid läänelikke ühiskondi, mis peavad oluliseks lapse iseseisvaks ja autonoomseks täiskasvanuks kasvatamist-kasvamist,» selgitas Mizera.

Emade kasvatusväärtused

Luule Mizera ja professor Tiia Tulviste on varem uurinud ka Eesti lapsevanemaid.

Nagu Rootsi ja Soome emad, väärtustavad ka Eesti emad iseseisvust ja saavutusi, kuid rõhutavad tunduvalt rohkem konformsusega seotud väärtusi kui Skandinaavia emad.
Konformsuse väärtusrühma kuuluvad kuulekus, oma vanemate ja vanade inimeste austamine, viisakus ja enesedistsipliin.
«Paistab, et Eesti lapsevanema kasvatuseesmärgiks on iseseisev ja edasipüüdlik laps, kes on samal ajal kuulekas ja viisakas,» ütles Mizera.

Paari aasta tagusest uurimusest, kui emadel paluti nimetada nende jaoks olulisi kasvatusväärtusi, selgus, et Rootsi emad pidasid kõige tähtsamaks seda, et lapsed oleksid rõõmsad ja õnnelikud.
Nad ei pidanud oluliseks traditsioonilisi kasvatusväärtusi nagu kuulekus, viisakus ja töökus.
Eesti emad seevastu pidasid väga tähtsaks nii enesesuunamisega seotud väärtusi kui ka traditsioonilisi väärtusi.
Samuti torkas tulemustest silma, et nii Rootsi kui ka Soome emade väljapakutud kasvatusväärtused olid tunduvalt ühekülgsemad kui Eesti emadel.
«Võimalik, et põhjus peitub Eesti üleminekuühiskonna arvamuste paljususes,» arvas Mizera.
Rootsis ja Soomes on viimaste aastakümnete jooksul jõutud teatavale üksmeelele selles, mis on laste kasvatamise puhul oluline ning mis mitte, Eestis mõttevahetus alles kestab.

Väärtuste järjekord sama

Koolinoorte väärtushinnanguid uuris 2000. aastal ka professor Tiia Tulviste ning tulemuste võrdlemine näitab, et väärtuste olulisuse järjestus on 2000. ja 2009. aastat võrreldes samaks jäänud, kuid muutunud on individuaalset autonoomiat rõhutavad väärtustüübid. Vähemtähtsaks on jäänud materiaalset heaolu ja turvalisust rõhutavad väärtused.
«Võib öelda, et väärtuste hierarhia on taasiseseisvunud Eestis püsinud stabiilsena läbi aastakümnete ega sõltu majanduskasvust või -langusest ega päevapoliitikast ning kajastab ilmselt midagi meie kultuurile väga omast,» rääkis Mizera.

Väärtuste uurimisest

• Shalom H. Schwartz oli sotsiaalpsühholoog ning inimese põhiväärtuste teooria looja.

• Schwartz tuletas teooriast lähtuvalt 10 motivatsioonilist väärtustüüpi.

• Need on  võim, saavutus, hedonism, stimulatsioon, enesesuunamine, universalism, heasoovlikkus, traditsioon, konformsus ja turvalisus.

• TÜ psühholoogiainstituudi Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse arengu- ja koolipsühholoogia uurimisrühm valis  kümnest väärtusrühmast viis, mille alusel uuritakse umbes iga kümne aasta tagant koolinoorte ja üliõpilaste väärtuste tähtsuse järjekorda seadmist.