Et sõnast „hoolivus” saaks tegu

Siin on häid näiteid, kuidas viia väärtushinnangud väärtushoiakuteks, kuidas läbi konkreetsete tegude kinnistada hoolivat käitumist ja hoiakuid õpilastes, kuidas teadlikult teha väärtuste valikuid.

Pildil artikli kohal on Peetri kooli õpilased Toidupangale toitu kogumas. Foto: Peetri kool

Ilusatel sõnadel on väärtust vaid siis, kui on märgata ka neile vastavaid tegusid.

Peetri kooli alusväärtused on loovus, ausus, julgus, usaldus, vastutustunne ja hoolivus. Ilusad sõnad kõik, kuid sõnadel on väärtust vaid siis, kui igapäevases koolielus on märgata ka neile vastavaid tegusid. Näiteks hoolivus: mida oleme oma koolis teinud, et sellest sõnast saaks tegu?

Hoolivus algab väikestest asjadest. Iga päev suuname lapsi käituma nii, et tema kaaslane tunneks end hästi ja hoitult. Kui anname kaaslase tööle tagasisidet, siis toome kõigepealt välja selle head küljed ja alles seejärel räägime sellest, mida edaspidi paremini teha saab. Kui kaaslane jääb õppimisel hätta, suuname teise õpilase teda aitama jne.

Toidupank ja hooldekodu

Hoolivuse aluseks on märkamine: mida rohkem me teame, seda rohkem oskame tähele panna ja õigesti reageerida. Meie lapsed ja õpetajad on kooli loomisest peale osalenud Toidupanga toidu kogumise aktsioonides. Ikka nii, et kõigepealt selgitame lastele, miks ja kellele toiduaineid kogutakse, ja seejärel selgitavad nemad seda juba kauplustes teistele külastajatele. On rõõm, et mitmed õpilased, kes korra Toidupanga aktsioonides osalenud, tahavad teha seda veel. Toidupangas on käinud nii meie lapsed kui ka õpetajad juba aastaid. 

Jõulude ajal on meie lapsed valmistanud väikseid üllatusi kohaliku hooldekodu elanikele ning käinud neid ka üle andmas. Ja taas – see pole olnud vaid järjekordne väljasõit, vaid ettevõtmisele on eelnenud selgitused: mis on hooldekodu, kuidas inimesed sinna satuvad jne. Hooldekodus esinevad lapsed väikse kontserdiga, annavad üle kingitused ja ajavad vanainimestega natuke juttu. 

Maailmanädal ja helkurid

Ent vaatame hoolimist veel laiemalt. Eelmisel õppeaastal korraldasime koostöös MTÜ Mondoga maailmapäevi, mil õpilased tutvusid eri maadega, sh arengumaadega, eri riikide kultuuri, hariduse, keskkonnaga. Muu tegevuse käigus avasid lapsed kohviku, kus pakkusid rahvustoite. Kohvikust saadud tulu abil saab Keenia tüdruk Lavine Wandutu mitu aastat Khaunga põhikoolis õppida. Lavine elab vanaemaga, kes haiguse tõttu tööd teha ei saa, seega puudub tal sissetulek, millest lapselapsele kooliskäimist võimaldada.  Lavine õpib hästi, tüdrukule meeldib väga juturaamatuid lugeda; tema lemmikõppeained on reaalteadused. Unistab ta juristiametist. 

Samuti kogusid lapsed kümme kilo koolitarbeid. Need saatsime Saalomoni saare õpilastele, kellel on puudus isegi kõige elementaarsematest kirjutusvahenditest. Maailmapäevale oli kaasatud kogu kool, teemad ja tegevused olid lõimitud paljudesse ainetundidesse.

Kõike ei saa rahasse arvestada ja abivajajaid ei pea otsima teiselt poolt maakera. Abivajajaid on ka meie kõrval. Meie lapsed on teinud koos puutööõpetajaga väikseid puust lennukeid. Koos klassiõpetajaga on nad kaunistatud helkureid. Need väiksed asjad on kingitud vähekindlustatud peredest pärit lastele.

Laadad ja loomade varjupaik

Lapsed on innukad laadakorraldajad. Heategevatest laatadest saadud rahaga oleme toetanud loomade varjupaika ning katnud söögilaua Tallinna loomaaias kasvavale ilvesele. Tallinna loomade varjupaika viisid lapsed kogutud annetused ise kohale. Eelnevalt uurisime, mida varjupaigad kõige enam vajavad. Usun, et lastest, kes on loomade varjupaigas käinud, seda toetanud ja selle teema oma peas läbi mõelnud, ei saa kunagi täiskasvanuid, kes koerakutsika kraavi maha jätavad.

Koostöös lasteaiaga oleme kogunud asenduskodude lastele jalanõusid, arendavaid mänguasju ja raamatuid. Üks klass kogus mänguasju meie oma lasteaia lastele.

Koostöö

Kõik see saab toimuda ainult koostöös, kuhu panustavad õpetajad, lapsed ja lapsevanemad. Lapsevanemad on meil väga toetavad, löövad kaasa meie ettevõtmiste korraldamisel. Nad on aidanud muuta sisukamaks meie kooli õuevahetunde. Heategevuslikest ettevõtmistest (laat, oksjon) saadud tuluga oleme soetanud väiksed jalgpalliväravad, discgolf’i komplekti, uiske.

Kõigi nende ja teiste tegudega oleme andnud sõnale „hoolivus” sisu, aga rohkemgi veel: oleme andnud lastele uusi teadmisi ja kogemusi, innustanud neid ettevõtlikkusele, koostööle nii klassikaaslastega, koolikaaslastega kui ka vanematega.

Õpilaste jaoks on oluline kogemus, et oma mõtte ja teoga saab igaüks muuta maailma natuke paremaks paigaks. Ainult heast mõttest jääb väheks – mõttele peab järgnema tegu, sõnale on vaja anda sisu.

Originaalratikkel Õpetajate Lehest: http://opleht.ee/2016/12/et-sonast-hoolivus-saaks-tegu/

Eestlaste maagiline maailmatunnetus – pihlakas on nõiapuu

RAHVAPÄRIMUSI PIHLAKAST

pihlakasMeie lastes väärtusi kasvatades, pärimust väärtustades ja juuri tähtsustades on paljud õpetajad ja lapsevanemad avastanud, et ega me ise ka nii väga palju sellest eestlaste põlisest maagilisest maailmapildist ei tea. Kellel on seda teadmist põlvest põlve edasi antud, need on õnnelikud inimesed. Aga kunagi ei ole hilja hakata ise oma elu mõtestama, saada aru, miks me mingeid rituaale poolautomaatselt ka teeme („sest nii on alati tehtud“), miks asjad siin Eestimaal on nii nagu nad on. Teadmised muudavad teadlikumaks, teadlikkus annab rohkem valikuid.

Seetõttu plaanin Väärtuskoolituse lehele hakata kokku koguma lisaks väärtuskasvatuse teemalistele artiklitele ja eestlaste pärimust selgitavaid kirjutisi.

Esimeseks „tarkusetoojaks“ on Argo Moori artikkel pihlaka väest meie rahva elus ja meeles.

Head lugemist,
Merike Mitt

Pihlakas on nõiapuu
Argo Moor
Eesti Loodus nr 51 (3)2000  

Viiskanda on peetud üheks pihlaka nõiaväe põhjustajaks. Võib mõelda ka vastupidi – et viiskand võis nõiamärgiks saada seetõttu, et ta just pihlamarjalt leiti. Nii või naa, kuid nõiapuuks on pihlakat peetud küll. Ta on rahvapärimustes üks neljast nõia vahepuust.

Nagu voolav vesi (rahvakeeli kõnelev vesi), nii pidi vahepuugi kaitsma inimest väljastpoolt tulevate mõjude vastu. Näiteks, kui külas oli surnu, siis kehtisid igasugused töökeelud – kardeti, et surnu võib tööõnne endaga kaasa viia. See keeld ei puudutanud aga peret, kes elas teispool oja. Samasugust kaitset võisid pakkuda ka vahepuud – tamm, kibuvits, kadakas ja pihlakas. Pihlakas vast kõige enam. Maja ümber istutatud pihlapuud võisid tõrjuda veel nõidust või lihtsalt naabrite pahasoovlikkust. Küllap samal põhjusel soovitavad tänapäeva “nõiad” kanda kaasas pihlaoksakest ning sageli tehakse tema puidust amulette. Maja ümber istutatud pihlakad usuti kaitsvat maja isegi piksetabamuse eest.

Ent võrreldes vanu uskumusi tänapäevastega, saab selgeks, et ennevanasti ei seostatud pihlakat enesestmõistetavalt ainult heaga: temas oli vägi, mida võidi kasutada mitmeti.

Mõnel pool on lausa peljatud istutada pihlakaid eluhoonete lähedale. Setu pärimuse kohaselt usuti, et kui maja ligidal kasvav pihlakas saab inimese käsivarre jämeduseks, võib selle pere vanim liige surra.

Eks avaldu pihlaka vägi ka tema vähenõudlikkuses: kui kõnnite rannikul ja näete kivisel maaninal või laiul kasvamas puud, võite olla üsna kindel, et see on pihlakas. Lindudest kantuna kasvab ta mõnikord ka vanadel müüridel ja varemetel, koguni teise puu võras. Pihlakas läheb oma vähenõudlikkuses kasvama peaaegu igal pool, vaid vanemast peast vajab ta mõnevõrra rohkem valgust.

Mis on uskumuste taga, võib vaid oletada. Pikse kohta kasutatud nimetused sarnanevad kuidagimoodi vägevaks peetud surnud esiisa nimetustega (kõu–kõuk, äike–äi, vanaisa–uku). O. Loorits on arvanud, et eesti piksejumala kujutelm on tulenenud surnuteusust, I. Paulson aga oletanud surnutega seotud ja loodususkumuste hilisemat kokkusulamist.

Kuidagi seostuvad omavahel ka Uku ja pihlakas. Jumal Uku naiseks oli Rauni (vanad soome nõialaulud räägivad Põhjala emandast Raunast või Raanast). Selle nimega arvatakse aga ühenduses seisvat üht pihlaka rahvapärastest nimetustest. Mõnelt poolt on teateid, et neiud ja naised ohverdanud pihlakatele, tehes nõnda panuse tervisele. Ohvripuuna pole pihlakas siiski sagedane. Küll aga on arvatud, et pihlakarohketel aastatel saavad vanatüdrukud mehele.

Erepunased marjad torkavad juba eemalt silma ja analoogmaagilisel põhimõttel on pihlakarohketele aastatele usutud järgnevat tulekahjusid ja sõda (veri). Mõnel pool on pihlakas olnud kasutusel kontaktmaagilistel ravitoimingutel: haigeid kohti hõõruti vastu puud või marju; puu külge pandi riideräbal, millega oli eelnevalt hõõrutud haiget kohta, uskudes, et marju sööma tulnud linnud korjavad haiguse puudelt üles ja kannavad minema.

Karjakepist väravateni
Rahvapärimuses on pihlakane kepp või vits sageli seotud tõrjemaagiaga. Pihlakane karjakepp hoidvat hundid karjast eemal. Kepp tuli lõigata suure neljapäeva hommikul vara kohast, kus kolme mõisa piirid kokku jooksid. Pidemele lõigati viiskannad – nagu need olid pihlamarjadel.

Pihlakavitsa kasutati eriti selliste haiguste tõrjel, mille põhjustajaks peeti vaimolendeid – halltõbi, painaja (mis on teinekord rahvausundis ka kokku sulandunud), loomade painajad. Ent sellega ei tohtinud kunagi lüüa piimalehma – piim pidi kaduma.

Tean inimest, kes tõrjus pihlakase vitsaga oma korterist vaaraosipelgaid. Õpetus olnud järgmine: vits tuua volbriööl ning seista sellega vana kuu aegu toas nii, et kuu endale peale ei paistaks. Siis tuli leida mõni kuuvalgel kooserdav sipelgas ja saata ta pihlakavitsaga õrnalt lüües ära. Oli siis põhjuseks tõrjemaagia või midagi muud, kuid sipelgad olevat kadunud.

Tõrjemaagiline algupära oli ka pihlakaväravatel, millest lojused karjalaskepäeval läbi aeti – nii loodeti hoida karjaõnne. Mõnikord puges haige inimenegi läbi lõhkiaetud pihlakavitsa, mis pärast jälle kinni seoti. Kalavõrke on “puhastatud” neid läbi lõhkiaetud pihlakavitsa tõmmates.

Rahvausundis tuntakse nõidusvahendina veel pihlakast punni: kui panna salguke naise juukseid tareseina auku pihlakase punni taha, siis pidi naine kodus püsima. Niisamuti toimetati ka koeraga, kes kodunt ära kippus. Vistrike raviks pandi pihlakase punni taha riideräbal, millega oli eelnevalt vistrikke hõõrutud. Paiguti usuti, et pihlakase punni taha võib tark peita oma teadmised ja sõnad, et siis rahus surra.

Pihlakat on peetud ka varjajaks. Tema alla sai peitu pugeda katku ja koerakoonlaste eest. Ilmselt oli kujutlus koerakoonlastest tekkinud suuresti väikest kasvu mongolite rüüstesalkade järgi, kes pärast suuri sõjakäike veel pikka aega Euroopat, sealhulgas ka Eestit laastasid. Koerakoonlased ajanud inimesi taga lõhna järgi nagu koerad. Kuid toomingate ja pihlakate all ei suutnud nad inimese lõhna eristada – pihlakaõitel on vänge, lehkavat liha meenutav lõhn. Pihlaka alt ei olevat pagenud inimest leidnud isegi katk…

Pihlaka puit on sitke ja kõva ja libe – sellest saadi häid rehapulki ja haamrivarsi ning see sobis vankritelgede ja mitmete puust masinaosade (hammasrattad) valmistamiseks. Pihlalehti visati ja visatakse tänini kihiti kartulite sekka, et need talvel paremini säiliksid.

Kui eestlastelt küsida lemmikpuu kohta, siis pihlakale osutab veidi üle 6%. Nii on ta umbes kuuendal kohal.

Pihlamarjad on mõrkjad. Kuid pärast suuremaid külmi tasub neid siiski proovida – külmad marjad on maitsvad ja samas vänged. Nii nagu on pihlakas isegi – tavaline ja samas eriline.

Allikas: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0003/pihlakas.html

 

Hea kooli ja hea lasteaia konkursid algavad taas kevadel

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on rõõm välja kuulutada konkursid „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ning „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Ka 2016. aastal algavad konkursid juba kevadel, et koolid ja lasteaiad võiksid oma valmivate tööde kohta tagasisidet saada juba protsessi käigus.

Möödunud aastal saime kinnitust, et jooksvalt tagasiside saamine oli koolidele tänuväärne tugi konkursitöö kirjutamisel. Seetõttu pakume sarnast võimalust ka tänavu. Tööde esitamise esimene tähtaeg on 20. mail. „Kevadel esitatud tööd ei pea olema lõplikult viimistletud. Need koolid ja lasteaiad, kes oma töö selleks ajaks esitavad, saavad lihtsalt põhjaliku tagasiside, samuti pakume koostööd ekspertidega,“ selgitab hea kooli projektijuht Nele Punnar. „Konkursi lõpptähtaeg on endiselt novembris – lõplikke töid ootame 1. novembriks,“ lisas Punnar.

„Sellel aastal oleme hea kooli ja lasteaia mudelit täiendanud väärtuspõhist eneseanalüüsi sisaldavate küsimustega,“ lisab väärtuskasvatuse kooli projektijuht Mari-Liis Nummert. Tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2015“ pälvinud Ilmatsalu kooli direktor Anu Köidam kinnitab: „Professionaalidelt saadud tagasiside oli eneseanalüüsi kirjutamisel suureks toeks. See aitas näha täiendamist vajavaid kohti töös. Julgustan kõiki koole konkursil osalema: sa näed selle töö tegemise käigus oma kooli nende nurkade alt, mida varem pole näinud.“

„Väärtuskasvatuse lasteaed 2015“  tiitli pälvinud Pärnu Lasteaia Pillerpalli direktor Sirje Kessleri sõnul andis konkursil osalemine ja töö koostamine neile tervikliku pildi lasteaias toimuvast: „Oma tegevuste analüüsimine võimaldas näha igapäevatööd teise pilguga. Tänu konkursitööle oleme põhjalikult endasse vaadanud; see on aidanud mõelda, kuidas edasi minna. Nüüd küsime iga tegevust planeerides, miks me seda teeme. Tunnustus on kõige selle juures lihtsalt boonuseks.“

Konkursil osalemisega kandideerivad koolid tiitlitele „Hea kooli rajaleidja 2016“ ja „Hea kooli edendaja 2016“ ning „Väärtuskasvatuse kool 2016“.

Lasteaiad kandideerivad tiitlitele „Hea lasteaia rajaleidja 2016“ ja „Hea lasteaia edendaja 2016“ ning „Väärtuskasvatuse lasteaed 2016“.

Konkursi „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ kirjeldus ja tingimused

Konkursi „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ kirjeldus ja tingimused

Lisainfo
Nele Punnar
TÜ eetikakeskuse projektijuht
tel: +372 5285783
nele.punnar@ut.ee

Hea kooli käsiraamat

Tartu Ülikooli eetikakeskus on koostöös ekspertide ja praktikutega välja andnud “Hea kooli käsiraamatu”.
Selle raamatu loomise esmaseks ajendiks oli eelkõige leida koolide eksamitulemuste edetabelite kõrvale ka teisi kriteeriume, mis teevad ühest koolist hea kooli.

Kuidas see raamat sündis?
Kõigepealt kutsuti kokku ümarlauad: eetikakeskuse seminariruumis said kohvitassi taga kokku ja arutlesid kirglikult kooli üle nii koolipidajad kui lapsevanemad, sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid, õpetajad ja õpilased, koolijuhid ja abipersonal, huvijuhid ja raamatukoguhoidjad. Kokku osales üheksas ümarlauas 66 kooliga üht- või teistviisi seotud inimest. Ümarlaudades arutleti, mis on see, mis peab ühes heas koolis kindlasti olema. Nende arutluste tulemusel valmis käsiraamatu struktuur: raamat koosneb seitsmest artiklist, mis avavad head kooli eri vaatenurkadest. Ühiseks jooneks neis artiklites on, et keskendutakse erinevatele rollidele koolis ning toetavat ja edendavat tagasisidet peetakse üheks võtmeküsimuseks.

Iga artikli lõpust leiab lugeja – olgu siis õpetaja või lapsevanem, koolilaps või koolijuht – küsimusi mõtiskeluks. Käsiraamatu artikleid illustreerivad näited ümarlaudades kõneldust, näited Hea Kooli projekti konkursitöödest ja kahe ümarlaua kokkuvõtted. Praktikute vaatenurka avavad 11 lühiintervjuud õpetajate, koolijuhtide, raamatukoguhoidja, huvijuhi, koolitädi, sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogiga.

Samas – see käsiraamat ei ole veel valmis. Oodatakse kõigi huviliste kommentaare ja täiendusi.
Neile toetudes arendatakse käsiraamatut edasi ja 2016. aasta lõpus on plaanis luua sellele toetuvalt haridustöötajatele ja koolidele mõeldud heade praktikate andmebaasi, kus kogemusi vahetada.

Hea kooli käsiraamat on elektroonilisel kujul olemas siin – http://www.eetika.ee/et/hea-kooli-kasiraamat

Tallinna Pallipõnni lasteaia Vikerkaare rühma õpetajad jagavad oma väärtuskasvatuse kogemusi

Innustunud väärtuskasvatuse kasutajad, Tallinna Pallipõnni  lasteaia Vikerkaare rühma õpetajad Ulvi ja Mariana olid rõõmuga nõus jagama ka teistega oma kogemusi. Allpool on nende koostatud powerpointi materjal. Head tutvumist!

Väärtuste õpetamine läbi vanasõnade Vikerkaare Laste rühmas

Ulvi Kaarn ja Mariana Koho
30.04.2014

Toetusime M.Mitti raamatule “Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidiste abil”

Väärtused kuude kaupa

  • Oktoober- head kombed (kollane)
  • November- vastutus (roheline)
  • Detsember- tarkus (helesinine)
  • Jaanuar- töökus (tumeroheline)
  • Veebruar- hoolivus (punane)
  • Märts- sallivus (valge)
  • Aprill- julgus (oranž)
  • Mai- kordamine

Oktoobri teema- head kombed
Picture1

 

 

 

 

 

 

Vanasõnade lillepeenar
Picture2

 

 

 

 

 

Nädalateemaks ongi vanasõna
Picture3

 

 

 

 

 

Lapsed teevad koos nädalateema kohta plakati
Picture4

 

 

 

 

 

Individuaalsed kunstitööd vanasõnadest lähtuvalt
Picture5

 

 

 

 

 

Arutlused ringiaegadel

  • Mida see vanasõna tähendab?
  • Kuidas te vanasõnast aru saate?

Lapsed lisavad uusi vanasõnu lillepeenrasse
Picture6

 

 

 

 

 

Vanasõnadega seotud tegevused toas ja õues 1
Käpiknukud etendusest “Ära naera teise õnnetuse üle”
Picture7

 

 

 

 

 

Vanasõnadega seotud tegevused toas ja õues 2
Kosmosenäitus EstCube teemal (“Mis ühele kuld, see teisele muld”)
Picture8

 

 

 

 

 

Täname tähelepanu eest! 🙂

Kas, kuna ja kuidas väärtustest rääkida?

KAS, KUNA JA KUIDAS VÄÄRTUSTEST RÄÄKIDA?Hea kolleeg ja Eesti Suhtlemistreenerite Ühingukaaslane Sirje Tammiste on kirjutanud väärtustest organisatsioonis ja kuna tema mõtted kajavad sarnaselt minu enese kogemuste ja mõtetega, siis soovitan tema lahkel loal teilgi lugeda häid mõtteid, miks organisatsioonis üldse väärtustest tasub rääkida, millisel puhul ja milleks ühisväärtused head võivad olla.                

Merike Mitt

KAS, KUNA JA KUIDAS VÄÄRTUSTEST RÄÄKIDA?
Sirje Tammiste

  • Kui küsida inimeste väärtuste kohta, siis tavaliselt ollakse vastamisel kimbatuses.
  • Kui küsida ettevõtte väärtuste kohta, siis reeglina peetakse neid kusagil kõrgemal positsioonil välja mõeldud loosungiteks, millel igapäevaeluga palju ühist ei ole.

Olen seisukohal, et oma väärtuste teadvustamine aitab ellu selgust luua ning organisatsiooni väärtused peavad olema kõikide jaoks arusaadavad ning üheselt mõistetavad, sest muidu on keeruline toimivat meeskonda luua.

Väärtused on inimeste sügavad seesmised veendumused, kuidas on õige käituda, kust läheb hea/halva, ausa/vale piir. Enamasti on need teadvustamata – meie jaoks lihtsalt on nii. Väärtused on täiskasvanueaks välja kujunenud ja nende muutmine kellegi teise poolt ei ole võimalik. Inimene muudab oma väärtusi valdavalt sügavaid kriise läbi elades. Selle kohta võime sageli lugeda, et peale rasket haigust, õnnetust, jm. muutis inimene oma suhtumist sellesse, mis tema jaoks oluline on.

Organisatsiooni väärtused annavad võimaluse omavahel kokku leppida – kuidas meie ettevõttes käitutakse. Inimene ei pruugi enda väärtustes muudatust teha, küll aga peab ta arvestama ettevõtte väärtustega.

Seepärast tuleb väärtustest rääkida:

  • uue inimese valikul. Kui ka valime oskuste ja teadmiste järgi, siis hiljem põrkume suhtumise ja käitumise pärast. Kui väärtused ei klapi, ei saa ka koostöö edeneda.
  • uue töötaja esimesel tööpäeval. See on juhi ja uue alluva tõsine jutuajamine sellest, kuidas  meeskonnas töösse suhtutakse, erimeelsusi ületatakse, koostööd tehakse. Kui töösuhte algul jääb see tegemata, on seda hiljem väga keeruline teha. Inimene on kohal oma väärtustega ja eeldab, et ka teised sel moel käituvad.
  • muudatuste ajal– kui muutub struktuur, muutuvad tööülesanded, jne., siis püsima peavad jääma peamised väärtused. Need annavad inimestele kindlustunde – nii väga vajatakse teadmist, et on midagi, millele toetuda. Kui ettevõtte omanike muutmisel muutuvad ka väärtused, laguneb tavaliselt meeskond.
  • kui tööle tuleb uus juht– ta peab mõistma, milliste põhimõtete järgi seni on harjutud käituma. Kui ta soovib selles midagi muuta, on vaja sellest kindlasti ka rääkida. Kui uus juht saavutab peamistes väärtustes töötajatega kokkuleppe, võetakse ta ka kergemini omaks ning koostöö sujub kiiremini.
  • kui on tekkinud konfliktid, alaliidud, keegi on sattunud patuoina rolli– väärtustest rääkimine aitab suhteid korrastada, ühtset arusaama luua ning kokkuleppeid sõlmida – meil lahendatakse erimeelsusi just sellisel moel, koostööks on vaja suhelda kõikide inimestega ja kellegi alavääristamine meie meeskonda ei sobi.

Väärtustest rääkimisel on väga hea tuua näiteid käitumisest, kuidas see väärtus väljendub. Kui öelda üks sõna, siis inimesed annavad sellele erinevaid tähendusi. Kui öelda, et meil on oluline pühendumine, siis sellele annab igaüks just sellise tähenduse, nagu tema sellest aru saab. Kui aga rääkida juurde, kuna ja kuidas pühendumine väljendub, muutub see väärtus juba arusaadavamaks. Väärtustest rääkimisel ei tohiks näidata slaide, vaid juht peaks avama oma ootusi, soove, põhimõtteid – kuidas ta oma meeskonda käitumas soovib näha. Kui juht jääb formaalseks, jäävad ka väärtused formaalseks.

Väga hea on aasta algul mõelda, millele me sel aastal peame eriti tähelepanu pöörama. Kuidas peame suhtlema omavahel, et koostöö edeneks, kuidas käitume klientide ja koostööpartneritega.

Nii võiks uue aasta algul juht väärtustest rääkides avada oma sisemist sügavat tunde- ja mõttemaailma. Et meeskond oleks temaga ja suund oleks õige.

Head väärtuslikku aastat!

Originaal: http://tammistepersonal.ee/blogi/kas-kuna-ja-kuidas-vaartustest-raakida

Laul “Väärtuste Laegas”

Saime kokku hiljuti Keila Lasteaed Vikerkaar inimestega ja lasteaia õppealajuhataja Silja Murel jagas meiega oma väärtuste teemalist loomingut. Jagame seda heal meelel ka teiega. 🙂

https://www.youtube.com/watch?v=5Hxo4jM1wjo

Ansambel AVARSUS loob laule, mis peegeldavad meis ning meie ümber olevaid väärtusi. Tekstid on kirjutanud Silja Murel ja muusika Avo Laanemaa.
Laulu „Väärtuste laegas“ loomine toimus autorite jaoks olulise ja hingelähedase teema sisse süüvimise, läbitunnetamise ning tabamise kaudu.

Tegelikult on olevik see, mis loeb. Sellest saab hetke pärast minevik ja üleüldse tegutsetakse tulevikusuunitlusega. Kõige kaunimatel hetkedel kiirusta nii aeglaselt kui vähegi suudad, nõnda pikendad olevikku. (Silja Murel)

Tasuta konverents “Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias” 4.juunil Tartus

Tasuta konverents “Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias” 4.juunil Tartus.

Registreerumine on alanud. Kuna kohtade arv on piiratud, on igast lasteaiast oodatud 2 osalejat.

Info ja registreerumine:
http://www.eetika.ee/et/konverents-vaartuskasvatus-kodus-ja-lasteaias

TÜ Eetikakeskuse (korraldajad) palve: Palun pange ka ennast kirja, sest registreerumisvorm sisaldab küsimust ka selle kohta, kas soovite osalemise kohta tõendit.

Konverentsi kava:

Kava:

1. osa. Hea lasteaed – kellele ja milleks?
Moderaator: Margus Saks (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja)

9.30–9.45 Tervitussõnavõtt, Mart Laidmets (Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler)
9.45–10.15 Teel hea lasteaia poole, Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professor)
10.15–10.45 Lasteaiaõpetaja rollist, Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse professor)
10.45–11.15 Kohvipaus
11.15–12.15 2013. aastal TÜ eetikakeskuse konkursil „Hea lasteaia rajaleidja” väärtuskasvatuse karika saanud lasteaedade ettekanded teemal „Hea lasteaed. Väljakutsed ja võimalused“
11.15–11.35 Tallinna Linnupesa Lasteaed, Merle Toompark (Linnupesa Lasteaia õppealajuhataja)
11.35–11.55 Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed, Triin Andreas (Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaia direktor)
11.55–12.15 Lastekeskus Midrimaailm, Lemme Niibo (Lastekeskus Midrimaailm juhataja)

12.15–13.00 Lõuna

2. osa. Hea lasteaia eri aspektid
13.00–14.45 Mis iseloomustab head lasteaeda?
13.00–13.15 Heas lasteaias tegeleb õpetaja eneserefleksiooniga – õpetajate väärtusmängu tutvustus, Airene Vaike Kumari (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja, psühholoog)
13.15–13.30 Hea lasteaed lähtub lapse arengulistest vajadustest ja loovuse toetamisest, Külvi Teder (Tartu Luterliku Peetri Kooli lasteaia juhataja)
13.30–13.45 Hea lasteaed on kiusamisvaba, Merit Lage (Lastekaitse Liidu koolitaja)
13.45–14.00 Hea lasteaed hoiab au sees eestlaste juuri ja identiteeti, hea lasteaed kannab eestlaste traditsioone   (rahvapärimusel põhinev väärtuskasvatus), Merike Mitt (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja)
14.00–14.15 Hea lasteaed teab lastevanemate ootusi lasteaiale ning suhtleb efektiivselt lapsevanematega, Anu Ratas (Rocca al Mare Kooli Veskimöldre lasteaia direktor)
14.15–14.30 Hea lasteaed kujundab lapses oskust arutleda ning oskust oma mõtetes ja tunnetes selgusele jõuda, Egle Säre (lastega filosofeerimise ekspert)
14.30–14.45 Arutelu
14.45–15.15 Kohvipaus
15.15–17.00 Töötoad eelpool tutvustatud eri metoodikatest

Õpetajate väärtusmängu läbi mängimine – Airene Vaike Kumari

Individuaalse arengu ja loovuse toetamine – Külvi Teder

Kiusamisvaba lasteaed – Merit Lage

Rahvapärimusel põhinev väärtuskasvatus –  Merike Mitt

Koostöö lapsevanematega – Anu Ratas

Lastega filosofeerimine – Egle Säre

NB! Kavas võib ette tulla muudatusi.

Tule, kohtume ja räägime olulistest asjadest!

 

Laps vajab eeskujuks arukat lapsevanemat

Laps ja tema vajadused ei ole teema, mis pakuks huvi kõigile (välja arvatud siis, kui lapsega on midagi halvasti). Lastega seonduvalt kõneldakse pigem lapsevanemate vajadusest, näiteks lasteaiakohtade vajadusest. Veel täpsemalt, lastehoiukohtade vajadusest.

«Lapsed hoitud, emad tööle!» kõlab programmiline tunnuslause, kuid seejuures unustatakse, et lasteaiakohtade loomise vajadus ja kohustus tuleneb lapse õigusest saada haridust. Aga ikkagi, millal on lapsel hästi?

Lapse arenguvajadus avaldub tegutsemisvajaduses, meile vahel ka tüütutes miks-küsimustes. Kui laps ei küsi, ei avalda vanemale oma mõtteid, võib ta elada kogetut läbi omaette, sest vanemapoolne tõrjumine on sundinud teda endasse tõmbuma. Või hullem veel – ta on jäetud kahekesi teleri või arvutiga.«Arvutilapsel» on kerge sattuda ebareaalsesse maailma, kus kõik on võimalik ja lubatud.

Vanemlikud oskused

Mida rohkem on lapsel võimalust küsida, saada selgitusi ja õppida tundma igapäevaelus toimetulekuks olulisi piire ja reegleid, seda vähem tekib hirme, agressiivsust või passiivsust kui ebakindluse väljendust. Kui aga täiskasvanu ei oska olla lapsele teejuhiks, selgitada nähtut ja kogetut ning seada piire, kui ta ei suuda olla järjekindel või on kõigil lapsega tegelevatel täiskasvanutel erinevad reeglid, siis… Mõelge, kas lapsel on kerge?

Võib juhtuda, et tal ei jäägi muud üle kui pere juhtimine (reeglite kehtestamine) üle võtta, ole või kaheaastane. Juhtimisstrateegiad on aga eakohased: jonnimine, löömine, hammustamine. Arukas lapsevanem oskab õpetada last eraldama fantaasiamaailma tegelikkusest ja kehtestada talle arusaadavaid käitumisnorme.

Paraku vanemlike oskustega ilma ei sünnita. Kergem on luua lapsele turvaline materiaalne keskkond kui psüühiline. Kahtlen, kas ilma enesetäienduseta julgeks keegi võtta mesilasi või hakata kasvatama loomi, lapsi aga küll.

Lapse kasvatamisel aitab oma lapsepõlve kogemus, kuid paraku elavad meie lapsed hoopis teisel ajastul, teistsuguses keskkonnas ja peavad hakkama toime tulema keskkonnas, mida me ei oska veel ettegi kujutada. Kust võtta see ettenägemise tarkus?

Kui me teaksime sedagi, millised on need väärtused, millest lähtuvalt on tulevikus võimalik hakkama saada. Kas on need üldinimlikud ehk püsiväärtused või kaduvad ehk materiaalsed väärtused? Kas nendes on võimalik kokku leppida? Kes neid väärtusi kannab?

On selge, et ühegi õigusaktiga ei ole võimalik muuta hoiakuid, küll aga toetada neid, kes on muutusteks valmis.

Seadus ja tegelikkus

Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostatud Eesti ühiskonna väärtusarenduse programmis 2009–2013 viidatakse, et nii õpetajatel kui lapsevanematel jääb puudu sotsiaalsetest oskustest – kuulamisoskus, konflikti lahendamise oskus, väärtusalase refleksiooni juhtimise oskus, et kujundada lapse väärtushinnanguid.

Seega on eriti oluline kaasata koolitusse ja koostöösse lapsevanemad, saavutada olukord, kus kodu ja lasteasutuse vahel ei valitseks väärtuskonflikt ja mõlemad toetaksid ühesuguste põhiväärtuste kujundamist.

Oleks huvitav teada, kui paljud õppeasutused (koolid, lasteaiad) lähtuvad sellest programmist oma õppekava koostamisel ja koostöös lapsevanematega. Kuid mida selle teadmisega peale hakata?

Igapäevaelus me ei lähtu ju õppekavast ega programmist, vaid eeskujust, käitumismudelist, mille väikelaps saab perekonnast, hiljem juba autoriteetidelt ja avaliku elu tegelastelt.

Raske on tänapäeva lapsevanemal väärtusi mõtestada, veel raskem lapse tulevikku kujundada. Küll aga on võimalik olla talle eeskujuks aruka, hooliva, toetava lapsevanemana. Vanemlike oskuste omandamine algab ju kohe, kui laps ilma sünnib. Hilisemas pereelus võtame kasutusele oma vanemate kasvatusmudeli, tahame seda või mitte. Teadlikult on muidugi võimalik hoiakuid, suhtumisi ja kasvatuspõhimõtteid muuta, kui seda vaid soovime ja kui keegi toetab.

Tänapäeval on lasteaed ehk koolieelne lasteasutus õppeasutus ja seda mitte ainult lastele, vaid ka lastevanematele. Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab lapsevanemate nõustamise kohustuse. Aastaid tagasi küsis minu toonane kolleeg, kas ka lapsevanem teab seda. Siis vastasin, et õnneks mitte.

Järgnevatel aastatel rakendus lasteaedades lapse arengu teemal vestluste kohustus. Nüüd julgen väita, et see säte toimib – kes veel suudaks lapsevanemale olla paremaks nõustajaks kui iga päev lapse kõrval viibiv õpetaja.

Võrdsed võimalused

Arenguvestlustest jääb väheks, ka lapsevanemad oskavad märgata probleeme ja küsida nõu. Seetõttu korraldavad lasteaiad lisaks arenguvestlustele lapsevanematele koolitusi ja kohtumisi eri spetsialistidega projektide ja heategevusürituste toel, sest lapsevanemate koolitamine ei kajastu lasteasutuse rahastamises ei riigi ega omavalitsuste poolt.

Arvan, et paljud, kui mitte kõik lasteasutused suudaksid ja oskaksid kanda seadusega neile pandud kohustust, kui seda saaks teha järjekindlalt ja sihipäraselt sõltumata projekti rahastamise ebakindlusest.

Tänini kehtib 1992 vastu võetud ja 1993 jõustunud lastekaitseseadus, milles on sätestatud kohustus: lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Neil on õigus saada selleks tasuta konsultatsiooni sotsiaaltalituselt.

Suurepärane, kui igas omavalitsuses on selline sotsiaaltalitus, kust saab asjatundlikku konsultatsiooni.

Aga mis saab siis, kui lapsevanem talle seadusega pandud kohustust ei täida?

Igas omavalitsuses pole ka enam lastekaitsetöötajat, kes hindab vanemlike kohustuste täitmist ja aitab peret vajaduse korral.

Seega, kas vanemlikud oskused on väärtus, millele panustada, või lepime jätkuvalt tõdemusega «kasvukeskkond määrab tuleviku»? Kuidas tagada «võrdsed võimalused», kui juba sünnilt on meie võimalused õnnemäng?

Lapse osalemist lasteaias võimalikult varakult soovitatakse eelkõige sellepärast, et lapsel kujuneksid kollektiivis toimetuleku oskused, et ta õpiks mõistma, kui erinevad me oleme mitte ainult välimuselt,vaid ka vajaduste, huvide, keele ja kultuuri poolest.

Lasteaiakollektiiv kui väike ühiskonna mudel võimaldab seda. Kasvatusteadlased rõhutavad koolieelse perioodi mõju lapse toimetulekule hilisemas kooli- ja igapäevaelus.

Kuid mida laps ikkagi vajab? Sellele ei olegi nii raske vastata, nagu võiks arvata: ta vajab arukat lapsevanemat, kes ei ole «kusagil seal», vaid siinsamas tema kõrval, vanemat, kes tahab ning oskab vastata lapse küsimustele. Ja kui ta oskab ka kuulata ja märgata, küll ta siis teab, mida lapsele on vaja nüüd ja tulevikus.

Võrdne võimalus on võimalus omandada vanemlikke oskusi sõltumata pere majanduslikust olukorrast, asukohast ja ka tahtest. Kui eesmärk on tõesti lapse heaolu, tuleks asendada rahaline karistus vanemlike kohustuste eiramise eest kohustusliku koolitusega.

On selleski suur vahe, kas vanem käitub vääralt tahtlikult või oskamatusest. Ei saa lapski tunda ennast hästi, kui ta vanematel on halb.

Heda Kala, Meelespea lasteaia direktor

Tartu Postimees, 02.10.2011

Väärtuskasvatuse avatud koolitus Viljandimaa lasteaednikele

Koolitus „Väärtuskasvatus ja Tarkuste Hoidis“ Viljandimaa lasteaednikele
toimub 26.veebruaril 2013
Viljandis, Vabaduse plats 6, II korruse õppeklassis.

See on parim võimalus alustada uut aastat uute praktiliste mõtete ja teadmistega, mida koheselt oma igapäevatöös rakendada saab.

Koolitusel tutvustab koolitaja ja Tarkuste Hoidise raamatu autor Merike Mitt (loe koolitaja tutvustust siit) väärtusi ja väärtuskasvatust üldisemalt, tegeleme osalejate isiklike väärtustega, tutvume sügavamalt Tarkuste Hoidise metoodikaga, saame lisaks juurde mitmeid väärtusmetoodilisi tegevusi ning vaatame väärtuskasvatuse parimaid praktikaid paljudest Eesti ja välismaa lasteaedadest.

Koolituse tagasisides on lasteaednikud hinnanud eriti koolituse praktilisust, saanud juurde tohutult uusi ideid, mida rakendada ning tunnustanud Tarkuste Hoidise metoodika paljusid võimalusi.

Vaata lähemalt koolituse programmi kohta SIIT 

Koolituse hind – 30 eur inimene

Registreerumiseks saada aadressile info@vaartuskoolitus.ee
– koolitusel osaleja nimi
– info, kes on arve maksja
– meiliaadress, kuhu arve saata 

Koolitusel saab soodushinnaga soetada väärtuskasvatuse raamatut, Väärtuskasvatuse komplekti, Jutukera, vanasõnaplakatit ja kõiki meie toredaid Tarkuste Hoidiseid (vaata lähemalt www.tarkused.ee).