Väärtused eesti lasteaedades

Väärtused eesti lasteaedades

23. veebr 2012

Kuna tegelen üha enam ja sügavuti väärtuste ja väärtuskasvatuse teemaga ja puutun tihedalt kokku lasteaedadega nende kollektiive selles vallas koolitades, siis mõtlesin, et ehk on teistelgi huvitav teada saada, mida meie alushariduse andjad väärtustavad.

Oma lasteaia ühised väärtused on kokku lepitud enamikul Eesti lasteaedadel. Need on kirjas arengukavades, neid võib näha lasteaedade kodulehtedelt ja ka rühmaruumis seinal.

Tarkuste Hoidise väärtuskasvatusmetoodikat kokku pannes olen tegelenud Eesti lasteaedade väärtustega tänaseks kolm aastat. Et üldpildist paremat ülevaadet saada, tegin lühikese uuringu eesti lasteaedades enim esile tõstetud väärtustest. Kindlasti ei ole antud sissevaade täielik, sest kasutasin peamiselt Google’i otsingut ning ka omaenese kogemusi, mida olen saanud kokku puutudes erinevate lasteaedadega. Kokku sai läbi vaadatud umbes 100 lasteaia väärtused üle kogu Eesti. Lasteaedu on aga kokku üle 600. Kuid mingi ülevaate see siiski annab.

Kas ühised väärtused peaks kokku leppima?

Iga inimene, kes lasteaiaga ja eelkõige lapsega kokku puutub – iga töötaja, laps, lapsevanem – omab erinevat maailmapilti ja igaüks väärtustab oma sisimas täiesti erinevaid asju. Ja see ongi hea. Erinevused teevad maailma värviliseks, rikkaks ja viivad elu edasi. Kui meil on aga ajada mingi ühine eesmärk, siis on oluline kokku leppida, mida me meie ühise missiooni ellu viimisel rohkem väärtustame, millele rohkem keskendume. Ehk kuidas me eelkõige asju ajame ning millised käitumised ja valikud meie ühistes tegemistes aktsepteeritavad ei ole.

Erinevaid väga ilusaid, õilsaid ja häid väärtuseid on lugematu hulk. Lähemalt saab sellest lugeda altpoolt, kus on näha, et 100 lasteaia puhul oli ära nimetatud 60 erinevat head väärtust. Kõik tunduvad edasiviivad ja sobivad. Aga kõigele keskenduda ei saa. Kasvab ikka see lill, mida kastad, ehk toimivad eelkõige need väärtused, millele rohkem tähelepanu pöörame ja millele keskendume. Seega tuleb teha valik.

Oma kirja pandud missioonis keskenduvad Eesti lasteaiad eelkõige lapse turvalisuse ja arengu tagamisele.
Kuidas me seda siis üheskoos just nende inimestega, kes meil on, tagame?

Ühised väärtused on reeglid. Kui ühisväärtuste välja töötamise protsess on ühel korral põhjalikult läbi käidud, siis kasu on sellest tööst ainult siis, kui väljavalitud väärtused igapäevastesse toimingutesse integreeritakse. Kokku lepitud väärtused hakkavad tööle juhul, kui need lähevad käitumistesse, hoiakutesse ja tegevustesse.

Kui palju peaks ühiseid väärtusi olema?

Uuritud lasteaedades oli ühiseid väärtusi 3-10, mõnel pool ka rohkem.

Kui palju oleks optimaalne – nii, et need ei oleks ainult kirjas dokumentides, vaid jõuaksid ka tegelikult iga lasteaiaga kokku puutuva inimeseni?

Oli näha, et mitmes lasteaias püüti panna kirja numbriliselt küll 5-7 väärtust, kuid iga väärtuse taga oli vähemalt 2 märksõna ja nende all omakorda veel mõned. Näiteks oli põhiväärtustena toodud:

  1. Austus, avatus ja usaldus.
  2. Loovus ja innovatsioon
  3. Koostöö, hoolimine ja turvalisus

Tõsi ta on – need väärtused on kõik veidi sarnased ja kõik on ka väga olulised. Vahel ongi rakse valikut teha sest häid väärtusi on palju ja tahaks ju kõik ära nimetada.

Mõnes lasteaias oli nimetatud isegi üle kümne väärtuse – välja oli toodud erinevad väärtused lastele, töötajatele, kogu lasteaiale ja lapsevanematele. Selle viimase variandi puhul tekkis küll kahtlustunne, et kas lapsevanematele saab „ette kirjutada“, et nad peaksid väärtustama mängu ja tundma huvi lapse arengu vastu. Ja kas eri huvigruppidel erinevate väärtuste kultiveerimine veidi liig palju segadust ei tekita?

Teooria ütleb, et ühiseid väärtusi peaks olema nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ehk tegelikult peaks olema 3-5 põhiväärtust, mille alla võib kuuluda ka variatsioone põhiväärtustest (nt HOOLIVUSe all: hoolivus keskkonnast, hoolivus iseendast, sh tervisest ja hoolivus kaaslasest). Elu on näidanud, et kui ühiseid põhimõtteid on üle viie, võib probleemiks olla just see, et väärtused on ilusasti kirjas dokumentides, kuid töötajad (ja ideaalis ka lapsevanemad ja lapsed) ei tea neid, need ei püsi meeles. Ja kui inimesed ei oska nimetada ühiselt kokku lepitud väärtusi, siis on ilmselt palju loota, et neid ka igapäevaelus teadlikult rakendatakse.

Ühiste väärtuste vorm

Kõige tüüpilisem väärtuste kirja panemise viis on panna kirja põhiväärtused ühe nimisõnaga ja seejärel kirjutada põhisõna alla lahtiseletused, mida see väärtus just meie lasteaia eri osapoolte jaoks tähendab.

Nt. Traditsioonid – kanname edasi pärimuskultuuri, et säiliks järjepidevus, et ei kaoks vanade eestlaste laulud; tantsud ja kombed.

Mitmetes lasteaedades oli kasutatud ka erinevaid loovaid lahendusi –väärtused on kirjas pildiliselt, tegusõnadega (nt oleme terved), terve lause pikkuste põhimõtetena, lubadustena, vanasõnadena jne.

Nt. Meie lasteaias ei kuulu vaidlustamisele järgmised algtõed:

  • lasteaed on alusharidust andev asutus, mitte pelgalt laste hoiupaik
  • lasteaed, nagu ka kõik teised haridusasutused, peab käima ajast ees
  • lapse arengu põhikeskkonnaks on kodu, lasteaia ülesandeks on kodu toetada
  • lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse eripära
  • lapse edukuse näitajaks on areng tema endaga võrreldes
  • õpetaja on lapse arengu saatja, talle suuna ja tee juhataja
  • lapse areng on loomingu funktsioon
  • loomingu ja sellega kaasneva arengu eelduseks on kord

Erinevad vormid on igal juhul head. Kuna iga lasteaed on omanäoline, siis peaksid väärtused ka seda omapära väljendama.

Väärtused Eesti erinevates lasteaedades

Väärtuseid oli ära nimetatud suur hulk. Et saaks teha üldistavamaid kokkuvõtteid, panin ka pikemad ja loovamad sõnastused ühesõnaliste väärtuste nimede alla. Enim valitud väärtused eristusid selgelt.
Väärtuste puhul on see täiesti loomulik, et edukatel organisatsioonidel ongi tihti sarnased väärtused. Sest nad valivad oma eesmärkide täitmiseks tihti sarnaseid viise.
Ülekaalukalt kõige rohkem väärtustavad lasteaiad koostööd ning selle all on mõeldud eelkõige koostööd koduga.

1.Uuritud lasteaedade kõige sagedamini esinevad (olulisemad) väärtused (100 lasteaias nimetatud 15-56 korda).

  • koostöö, meeskonnatöö 56
  • loovus, innovaatilisus 34
  • turvalisus 32
  • avatus 31
  • tervis 30
  • hoolivus, armastus 30
  • areng, elukestev õppimine 23
  • usaldusväärsus, usaldus 23
  • lapsekesksus, lapsesõbralikkus 21
  • professionaalsus 19
  • loodus ja keskkond 17
  • Eesti rahvakultuuri väärtustamine, traditsioonid, pärimuskultuur, isamaalisus 16
  • omanäolisus, individuaalsus 16

Võiks ütelda, et tüüpiline tubli Eesti lasteaed väärtustab eelkõige koostööd, loovust ja turvalisus t.

2. Teises grupis olid nn „allpool keskmist“ sagedusega ära nimetatud väärtused (15-5 korda):

Sõprus ja sõbralikkus, rõõm ja mängulisus, julgus ja iseseisvus, pühendumus ja lojaalsus, ausus, viisakus ja lugupidamine, austus, sallivus ja mõistmine, uudishimu ja teadmishimu, positiivsus, abivalmidus ja jagamine, paindlikkus, kodu ja pere, kaasaegsus, eesmärgistatus, säästlikkus ja majanduslikkus, vastutus, (positiivne) eeskuju, esinduslikkus, huumor, kohusetunne, kvaliteet.

3. 1-2 korda oli ära mainitud järgmised väärtused:

Aktiivsus, edu, eduelamus, enesekindlus, ettevõtlikkus, inimlikkus, inspiratsioon, järjepidevus, kannatlikkus, kodukoha väärtustamine, kodusus, kvaliteetne haridus, külalislahkus, mitmekesisus, omaalgatuslikkus, püüdlikkus, rahulik rütm, saavutusvajadus, stabiilsus, suhtlemine, töökus, vabadus, võimetekohasus, väärikus, ühtekuuluvustunne

Kokku oli eri vormides ära nimetatud 60 erinevat väga head väärtust.

Loomulikult tuleb ühised väärtused, need nn meie head tavad, aeg-ajalt üle vaadata, uuendada nende sisu või vormi, tähendusi või muid detaile. Sellest kõigest aga plaanin kirjutada oma järgmistest postitustes.

Väärtuslikke hetki soovides,

Merike Mitt

Tarkuste Hoidise lugu

Tarkuste Hoidise lugu

Sõna vägi on suurem kui sõjavägi. Eesti vanasõna

Vanasõnad on vanad sõnad. Need on elutarkused, mis on kinnistunud pika aja jooksul ja algselt suust suhu liikudes ajaloo jooksul ellu jäänud. Iga vanasõna taga on pikema aja vältel kinnistunud elutarkus.

Tänapäevani tulnud vanasõnad toidavad iga päev meie hoiakuid ja uskumusi.

Tartu Ülikoolis rahvaluulet tudeerinuna hakkasin ühel päeval märkama, kui palju inimesed igapäevaselt meie vanasõnu tsiteerivad. Seda nii igapäevakõnelustes kui ajakirjanduses ja ka õppetöös. Nii kinnistatakse uuesti ja uuesti neid vanu tarkusi ja hoiakuid.

Osade tsiteeritud vanasõnade puhul aga tundsin sisemist vastumeelsust. Midagi minu sees tekitas küsimuse, et kas see nüüd ikka päris tõsi on. Osa vanasõnu öeldakse küll muigega suunurgas või isegi halvustavalt (Laps räägib siis, kui kana pissib. Pill tuleb pika ilu peale.), aga alateadlikult kinnistub ütlus ja selles peituv sõnum ikkagi. Ja just alateadvuses peituv juhib meie käitumist, meie otsuseid ja valikuid.

Lisandunud psühholoogiateadmised tõid juurde mõtteid väärtustest, mida needsamad vanasõnad kannavad. Neisse tarkustesse on talletunud just see, mida eestlased väärtustavad või siis halvustavad.

Ühised väärtused – see on alati valik. Nii jõudiski kohale tõdemus – eestlaste orjaajal tekkinud vanasõnadest ei ole 21.sajandil paljud enam meile tarkustena aktuaalsed ning inimese arengu ja heaolu seisukohalt kasulikud. Tänasel päeval ei ole meil enam „mõisa köit, mida lohistada“. Iseseisvas Eesti Vabariigis olen pigem „ise oma õnne sepp“.

Nii jõudsingi tõdemuseni, et kui elu ja inimesed on nii palju muutunud, siis täna on mul võimalik ise valida. Valida, milliseid uskumusi ma endale võtan, milliseid teadlikult välja jätan. Ma ei pea automaatselt üle võtma eelnevate põlvkondade ütluseid. Samas kannavad enamus vanasõnadest ikkagi väärtuslikke rahvatarkusi.

Siit tekkiski idee teadlikult kõrvale jätta piiravad ja isegi destruktiivsed vanasõnad (Ükski heategu ei jää karistuseta) ning valida välja ainult edasiviivad ja psüühilist tuge pakkuvad (Heategu ei lähe halvaks.).

Nii sündis esimene Tarkuste Hoidis „101 Eestimaa tarkust“.

Pärast seda oleme hoidistanud palju teisigi tarkusi – nii vanasõnu kui erinevaid tarkade inimeste mõtteteri.

Samuti tõlkisime Eesti vanasõnu eri keeltesse, sest see on suurepärane võimalus tutvustada meid meie vaimse rikkuse – põlvest-põlve kantud ja tänapäevalgi aktuaalsete väärtuste kaudu.

Tarkuste Hoidisest järjepidevalt tarkuseterade võtmine on võimas rituaal. Ja väe annad sellele rituaalile sina ise. Ütleb Eesti vanasõnagi: „Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“. Hea on tarkustera avades endalt küsida – Miks just täna just see tarkus minu juurde tuli? Mida tahab ta mulle tänaseks päevaks ütelda?

Soovin sulle palju tähendusrikkaid hetki koos Tarkuste Hoidistega.

Merike Mitt

Vaata ka, mida on Tarkuste Hodisest rääkinud teised