Kas, kuna ja kuidas väärtustest rääkida?

KAS, KUNA JA KUIDAS VÄÄRTUSTEST RÄÄKIDA?Hea kolleeg ja Eesti Suhtlemistreenerite Ühingukaaslane Sirje Tammiste on kirjutanud väärtustest organisatsioonis ja kuna tema mõtted kajavad sarnaselt minu enese kogemuste ja mõtetega, siis soovitan tema lahkel loal teilgi lugeda häid mõtteid, miks organisatsioonis üldse väärtustest tasub rääkida, millisel puhul ja milleks ühisväärtused head võivad olla.                

Merike Mitt

KAS, KUNA JA KUIDAS VÄÄRTUSTEST RÄÄKIDA?
Sirje Tammiste

  • Kui küsida inimeste väärtuste kohta, siis tavaliselt ollakse vastamisel kimbatuses.
  • Kui küsida ettevõtte väärtuste kohta, siis reeglina peetakse neid kusagil kõrgemal positsioonil välja mõeldud loosungiteks, millel igapäevaeluga palju ühist ei ole.

Olen seisukohal, et oma väärtuste teadvustamine aitab ellu selgust luua ning organisatsiooni väärtused peavad olema kõikide jaoks arusaadavad ning üheselt mõistetavad, sest muidu on keeruline toimivat meeskonda luua.

Väärtused on inimeste sügavad seesmised veendumused, kuidas on õige käituda, kust läheb hea/halva, ausa/vale piir. Enamasti on need teadvustamata – meie jaoks lihtsalt on nii. Väärtused on täiskasvanueaks välja kujunenud ja nende muutmine kellegi teise poolt ei ole võimalik. Inimene muudab oma väärtusi valdavalt sügavaid kriise läbi elades. Selle kohta võime sageli lugeda, et peale rasket haigust, õnnetust, jm. muutis inimene oma suhtumist sellesse, mis tema jaoks oluline on.

Organisatsiooni väärtused annavad võimaluse omavahel kokku leppida – kuidas meie ettevõttes käitutakse. Inimene ei pruugi enda väärtustes muudatust teha, küll aga peab ta arvestama ettevõtte väärtustega.

Seepärast tuleb väärtustest rääkida:

  • uue inimese valikul. Kui ka valime oskuste ja teadmiste järgi, siis hiljem põrkume suhtumise ja käitumise pärast. Kui väärtused ei klapi, ei saa ka koostöö edeneda.
  • uue töötaja esimesel tööpäeval. See on juhi ja uue alluva tõsine jutuajamine sellest, kuidas  meeskonnas töösse suhtutakse, erimeelsusi ületatakse, koostööd tehakse. Kui töösuhte algul jääb see tegemata, on seda hiljem väga keeruline teha. Inimene on kohal oma väärtustega ja eeldab, et ka teised sel moel käituvad.
  • muudatuste ajal– kui muutub struktuur, muutuvad tööülesanded, jne., siis püsima peavad jääma peamised väärtused. Need annavad inimestele kindlustunde – nii väga vajatakse teadmist, et on midagi, millele toetuda. Kui ettevõtte omanike muutmisel muutuvad ka väärtused, laguneb tavaliselt meeskond.
  • kui tööle tuleb uus juht– ta peab mõistma, milliste põhimõtete järgi seni on harjutud käituma. Kui ta soovib selles midagi muuta, on vaja sellest kindlasti ka rääkida. Kui uus juht saavutab peamistes väärtustes töötajatega kokkuleppe, võetakse ta ka kergemini omaks ning koostöö sujub kiiremini.
  • kui on tekkinud konfliktid, alaliidud, keegi on sattunud patuoina rolli– väärtustest rääkimine aitab suhteid korrastada, ühtset arusaama luua ning kokkuleppeid sõlmida – meil lahendatakse erimeelsusi just sellisel moel, koostööks on vaja suhelda kõikide inimestega ja kellegi alavääristamine meie meeskonda ei sobi.

Väärtustest rääkimisel on väga hea tuua näiteid käitumisest, kuidas see väärtus väljendub. Kui öelda üks sõna, siis inimesed annavad sellele erinevaid tähendusi. Kui öelda, et meil on oluline pühendumine, siis sellele annab igaüks just sellise tähenduse, nagu tema sellest aru saab. Kui aga rääkida juurde, kuna ja kuidas pühendumine väljendub, muutub see väärtus juba arusaadavamaks. Väärtustest rääkimisel ei tohiks näidata slaide, vaid juht peaks avama oma ootusi, soove, põhimõtteid – kuidas ta oma meeskonda käitumas soovib näha. Kui juht jääb formaalseks, jäävad ka väärtused formaalseks.

Väga hea on aasta algul mõelda, millele me sel aastal peame eriti tähelepanu pöörama. Kuidas peame suhtlema omavahel, et koostöö edeneks, kuidas käitume klientide ja koostööpartneritega.

Nii võiks uue aasta algul juht väärtustest rääkides avada oma sisemist sügavat tunde- ja mõttemaailma. Et meeskond oleks temaga ja suund oleks õige.

Head väärtuslikku aastat!

Originaal: http://tammistepersonal.ee/blogi/kas-kuna-ja-kuidas-vaartustest-raakida

Lapsepõlves omandatud väärtused põhjustavad tööl vastuolusid

Karin Hango
Äripäev 27.03.2006

Enamiku oma eluväärtustest – mis sobib, mis on lubamatu, kuidas tuleb käituda – omandab inimene lapsepõlves. Nende muutmine hilisemas elus on vaevaline ning toob tavaliselt esile tugevaid tundeid ja vastupanu.

Ehhki ümbritsev maailm on lapsepõlveaegadega võrreldes oluliselt muutunud, on omandatud tõekspidamistest raske loobuda  Ja enda tõekspidamistest loobumine pole sugugi alati mõistlik, sest muidu muutuks inimene selgrootuks, kergesti mõjutatavaks ning kaotaks eneseusalduse.

Väärtuskonflikt tekitab kellelgi asjaosalistest tugeva tunde, et partner teeb midagi valesti. Väärtuskonfliktiga ongi tegemist siis, kui inimeste vahel on väärtustel põhinev erimeelsus, mis käitumises ilmnema hakkab.

Näiteks väldib üks osapool teisega otsekontakti ja annab tagasisidet tagaselja. Või siis ründab teist ümbritsevate inimeste jaoks sageli arusaamatu raevukusega.

Väärtusvastuolu puhul ei too teise osapoole käitumine otsest käega katsutavat kahju, kuid tundub ometi lubamatu. Sageli ei analüüsi või ei teadvusta osapooled ise oma tugevate tunnete põhjuseks olevaid väärtusi – teine inimene lihtsalt häirib ega mõeldagi, miks nimelt.

Kui inimene oma ärrituse või ebamugavuse tagamaid ei teadvusta, muudab see ta kergesti manipuleeritavaks. Teised saavad tema nõrku kohti ära kasutada, teda emotsioonidel põhinevaid otsuseid langetama provotseerida.

Oma väärtuste ja hoiakute täpsem teadvustamine võimaldab langetada kohasemaid otsuseid, sh koostööpartnerite valiku osas. Siis osatakse täpsemalt öelda, kellega saadakse ja tahetakse koos töötada.

Liiati on selge, et isegi teadvustamata negatiivne suhtumine on partneritele tajutav ja tekitab pingeid.

Ennast täpsemalt tundes ja vastuolude põhjusi mõistes on meil rohkem lootust keerukaid või pingelisi olukordi tulemuslikult lahendada. Sealhulgas on võimalik ka enda jaoks häirivat või lausa talumatut käitumist muuta.

Väärtuskonflikti lahendamiseks tuleb esmalt selgelt piiritleda, mis ennast või teist häirib. Igal juhul eeldab väärtuskonfliktide edukas lahendamine oma emotsioonide teadlikku juhtimist.

Märka ja tunnista häirivaid detaile igapäevatöös

Näited igapäevatööst, kus ilmnevad erinevad väärtused

  • Kiiresti arenevas tarkvarafirmas vaieldakse emotsionaalselt selle üle, kui palju vigu tohib programmides olla.
  • Klienditeenindajate juht tellib ärritatuna oma alluvatele koolitust, et nad “ometi aru saaksid, milline riietus ja kõneviis meie firmasse sobivad”.
  • Spetsialistid arutlevad koolitusel pikalt selle üle, et juhid on nendega suheldes liiga “tähtsust täis”.
  • Spetsialisti häirib, et kolleegid kasutavad tema oskusteavet ära “ja isegi ei täna”.
  • Tootmisjuhid kurdavad, et nende firma müügiinimesed räägivad omavahel, et küll tootmine hakkama saab, ega vaevu kavandatavaid tehinguid nendega kooskõlastama.
  • Töötajad heidavad müügiosakonnale ette liiga keerukate projektide müümist.
  • Töötaja solvub, kui juht ei luba tal firma nõupidamise ajast kliendiga kohtumisele minna.
  • Juhti ärritavad töötajad, kes täpselt töölepingut järgivad ja punkt kl 17.00 lahkuvad. 

Strateegiaid väärtuskonflikti lahendamiseks

  • Ära vaidlusta inimese väärtusi. Püüa pigem kokku leppida teistele vastuvõetava käitumise osas. Näiteks võib kokku leppida, et teenindaja vabandab rahulolematu kliendi ees isegi siis, kui ta oma käitumises probleemi ei näe.
  • Püüa uut väärtust “müüa”. Püüa partnerile argumenteeritult tõestada, miks uus väärtus on praeguses olukorras tema vanast parem. Nagu müügi ja veenmise puhul ikka, on oluline ka partnerit kuulata ja oma argumente tema mõtlemise ja tõekspidamistega kohandada.
  • Pea läbirääkimisi. Avalda oma seisukohti koos partneri kuulamise ja ühise lahenduse otsimisega.
  • Näita eeskuju ja kommenteeri seda. Näiteks suhtle pealiskaudse teenindaja juuresolekul sõbralikult ja süvitsi kliendiga ning pärast maini: “Ma arvasin, et teda tuleks rääkima õhutada, ja ma sain teada, et teda huvitab eelkõige pigem kvaliteetne lahendus.”
  • Vaata üle oma väärtused ja suurenda sallivust. Kindlasti pole kõik, mida sinu lapsepõlves peeti väärtuslikuks ja õigeks, seda enam tänapäeval. Näiteks suhtlemisvahendid, keelekasutus ja riietus on vahepeal palju muutunud.

 

 

Tarkuste Hoidise lugu

Tarkuste Hoidise lugu

Sõna vägi on suurem kui sõjavägi. Eesti vanasõna

Vanasõnad on vanad sõnad. Need on elutarkused, mis on kinnistunud pika aja jooksul ja algselt suust suhu liikudes ajaloo jooksul ellu jäänud. Iga vanasõna taga on pikema aja vältel kinnistunud elutarkus.

Tänapäevani tulnud vanasõnad toidavad iga päev meie hoiakuid ja uskumusi.

Tartu Ülikoolis rahvaluulet tudeerinuna hakkasin ühel päeval märkama, kui palju inimesed igapäevaselt meie vanasõnu tsiteerivad. Seda nii igapäevakõnelustes kui ajakirjanduses ja ka õppetöös. Nii kinnistatakse uuesti ja uuesti neid vanu tarkusi ja hoiakuid.

Osade tsiteeritud vanasõnade puhul aga tundsin sisemist vastumeelsust. Midagi minu sees tekitas küsimuse, et kas see nüüd ikka päris tõsi on. Osa vanasõnu öeldakse küll muigega suunurgas või isegi halvustavalt (Laps räägib siis, kui kana pissib. Pill tuleb pika ilu peale.), aga alateadlikult kinnistub ütlus ja selles peituv sõnum ikkagi. Ja just alateadvuses peituv juhib meie käitumist, meie otsuseid ja valikuid.

Lisandunud psühholoogiateadmised tõid juurde mõtteid väärtustest, mida needsamad vanasõnad kannavad. Neisse tarkustesse on talletunud just see, mida eestlased väärtustavad või siis halvustavad.

Ühised väärtused – see on alati valik. Nii jõudiski kohale tõdemus – eestlaste orjaajal tekkinud vanasõnadest ei ole 21.sajandil paljud enam meile tarkustena aktuaalsed ning inimese arengu ja heaolu seisukohalt kasulikud. Tänasel päeval ei ole meil enam „mõisa köit, mida lohistada“. Iseseisvas Eesti Vabariigis olen pigem „ise oma õnne sepp“.

Nii jõudsingi tõdemuseni, et kui elu ja inimesed on nii palju muutunud, siis täna on mul võimalik ise valida. Valida, milliseid uskumusi ma endale võtan, milliseid teadlikult välja jätan. Ma ei pea automaatselt üle võtma eelnevate põlvkondade ütluseid. Samas kannavad enamus vanasõnadest ikkagi väärtuslikke rahvatarkusi.

Siit tekkiski idee teadlikult kõrvale jätta piiravad ja isegi destruktiivsed vanasõnad (Ükski heategu ei jää karistuseta) ning valida välja ainult edasiviivad ja psüühilist tuge pakkuvad (Heategu ei lähe halvaks.).

Nii sündis esimene Tarkuste Hoidis „101 Eestimaa tarkust“.

Pärast seda oleme hoidistanud palju teisigi tarkusi – nii vanasõnu kui erinevaid tarkade inimeste mõtteteri.

Samuti tõlkisime Eesti vanasõnu eri keeltesse, sest see on suurepärane võimalus tutvustada meid meie vaimse rikkuse – põlvest-põlve kantud ja tänapäevalgi aktuaalsete väärtuste kaudu.

Tarkuste Hoidisest järjepidevalt tarkuseterade võtmine on võimas rituaal. Ja väe annad sellele rituaalile sina ise. Ütleb Eesti vanasõnagi: „Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“. Hea on tarkustera avades endalt küsida – Miks just täna just see tarkus minu juurde tuli? Mida tahab ta mulle tänaseks päevaks ütelda?

Soovin sulle palju tähendusrikkaid hetki koos Tarkuste Hoidistega.

Merike Mitt

Vaata ka, mida on Tarkuste Hodisest rääkinud teised