Meedia, väärtused, identiteet ja kunstikasvatus

Meedia, väärtused, identiteet ja kunstikasvatus

Erkki Hulkki ,  pedagoogikamagister EPL  27. veebruar 2007  

Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Kultuur muutub meediakeskseks ja meediast saab kultuur. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu.

Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Võib kõnelda multimeediast ja meediakultuurist. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal.

Viimaste aastate moderniseerumine on olnud lääne kultuuriruumis väga kiire ja ulatunud sügavale. Teabevahendite ja infotehnoloogia areng toob noorte ellu järjest uusi elemente, muutes oluliselt nende maailmapilti ja juhtides samal ajal ühiskonda täiesti uue reaalsusmudeli suunas. Kuidas on see kiirenev areng mõjutanud eestlaste väärtusi ja identiteeti?

Milline on noorte suhe meediaga? Ühe Soomes tehtud uuringu kohaselt ei ole laste ja noorukite suhted meediaga seotud teadmiste hankimisega, vaid pigem ajaviite, nautimise ja elamustega. Seda võib iseloomustada naudingu mõiste kaudu.

Meelelahutuse osakaal lääneriikide televisioonis, ajakirjanduses ja filmides suureneb pidevalt. Sellega kaasneb omakorda kogu kultuuri muutumine meelelahutuslikumaks. Näiteks eelmisel nädalal oli üks Soome vaadatumaid telesaateid noorte lauljate võistlus “Iidolid”, mis on tehtud sisseostetud saatevormingus. Saade otsib tuleviku pop-staare ja kandidaadid on väga noored. See ei ole viktoriin, nagu te teate.

Kommunikatsioonirevolutsioon

Kultuuriuurijate arvates on üks tänapäeva lääne kultuuri arengu märke ajaloosidemete katkemine. Soomes tehtud uuringu kohaselt hakkab noorte ajaloomõiste ahenema. Nn ajalootust tingib see, et üha tugevamini tõuseb kogemuses esi-plaanile see, mis on siin ja praegu. Internet, televisioon, mobiiltelefonid ja arvutimängud seovad noori üha tugevamini praeguse hetkega. Tundes vaid seda, mis on siin ja praegu, jääb kogemusest välja ajalugu, kultuuripärand ja traditsioon.

Need nn kommunikatsioonirevolutsiooni tegurid – internet, arvutid ja mobiiltelefonid – suunavad tänapäeva noorte elu pidevalt “kontsentreerituma oleviku” suunas. Kultuuri ja ühiskonna olevikuvormi kinnistumine ja elurütmi kiirenemine nõrgestab sidet kultuuripärandiga. Internet mõjutab tänapäeval noorte väärtusi ja ellusuhtumist väga oluliselt. Kiired kultuurimuutused sunnivad muutma ka kultuuripärandi õpetamist ja edasiandmist, eriti ajal, mil laste elu täidavad üleilmastumine ja popkultuur.

Tänapäevast meediakultuuri võib pidada totaalseks ideoloogiaks, mille popkultuuriliste sõnumite abil lapsed ja noorukid õpivad, mida mõelda, kuidas rääkida ja tegutseda, mida selga panna ja millist muusikat kuulata. Selline meedia jagab teavet ja teadmisi, mille alusel noored loovad oma maailmapildi ja identiteedi. Kui noorukite ja laste maailmapilt hakkab kujunema ainult internetist saadava materjali põhjal, on põhjust muret tunda. Mis väärtustele tuginedes noored siis oma arusaamu ja identiteeti kujundavad? Identiteediküsimused on alati oluliselt seotud meediaga. Kõigile kättesaadav meedia ja reklaam mõjutab suures osas seda, kuidas mõistetakse näiteks sugupooli, seksuaalsust, rahvust ja mitmekultuurilisust. Kui me loome endale ettekujutuse tegelikkusest, siis kust mujalt me saame selleks pidevalt teavet kui mitte meediast – ise seda otseselt teadvustamata.

Nii lapsed ja noorukid kui ka kooliõpetajad vajavad vaatenurki ja vahendeid uue meediakultuuri mõistmiseks, vähemalt ajal, mil Eesti majandus, ühiskond ja kultuur elavad üle suuri muutusi ja üleilmastumist. Üleilmastumine sunnib meid mõtestama ümber paljud kultuurilise identiteedi argimõisted ja kultuuri uut moodi mõistma. Selliste suurte muutuste ajal elamine nõuab õpetajatelt selget arusaama, mis väärtusi ja identiteeti kasvatustööga taotletakse. Sõltumatu ja tugeva eestlase identiteedi poole suundumisest võib saada pinget tekitav ja valus kogemus, kui õpetajatel ei ole selget pilti sellest, milline on tegelikult õnnelik inimene ja kuidas saavutatakse hea Eesti elu.

Keelest ja kultuurist

Rahvast ja maad ühendab kõige paremini oma keel ja kultuur. Rahvas, kes loob oma tuleviku neile kahele sambale, püsib ka edaspidi. Ühised kultuurilised mõisted annavad noortele mingisse kultuuri kuulumise tunde, see loob ühendava seose, tunde ühisest identiteedist ja kuulumisest samasse kogukonda. Kultuur on identiteedi moodustumise, hoidmise ja muutmise viiside peategur.
Aga kui Eesti noorte ühine mõisteline süsteem ehk kultuur koosnebki tulevikus üha suuremas osas meedia ja välismaa popkultuuri ainesest? Tuleb meeles pidada, et popkultuuri taga peitub armutu majanduslik-materiaalne mõtlemine ja asjade maailm.

Kultuuri olulisemaid toimemehhanisme on keel – süsteem, mida me kasutame üksteisele sõnumite loomiseks ja edastamiseks.
Keele abil anname maailmale tähenduse. Nii peab ka eesti keele tähenduste ja tähendusvarjundite ning eesti kultuuri kokkupuutepind olema tihe.

Soome kõnekeelde on tulnud ingliskeelseid sõnu nagu mailata (to mail), chattailla (to chat). Teatud piirini on loomulik ja ka tore, et keel rikastub ja uueneb, kuid võõrsõnade teistest keeltest ülevõtmine tekitab küsimusi. Kas sellised uued inglise keelest tulevad sõnad rikastavad soome keelt või hoopis vähendavad keele väljendusvõimet ja noorte lugupidamist oma keele vastu? Kas inglise keel esindab paremat maailma ja paremaid võimalusi kui meie oma emakeel? Kuid samas: kas noorte poolt omaks võetud kultuurilaene võib piirata?

Üks keeleõppe uuendamise võimalusi on uuendada keeleõpetuse vorme ja meetodeid, kuid säilitada vana sisu. Oma emakeele õppimist ei saa reklaamida, kuid selle õpetamise võib teha õpilastele nii köitvaks, et see hoiab üleval koolilaste huvi ja lugupidamist oma emakeele vastu.

Identiteedist ja reklaamist

Meedia mõjutatava reaalsuse pidev muutumine peegeldub noorte identiteedis niimoodi, et identiteedi tekkimisel on püsijoonte ja muutuvate rolliomaduste suhe muutunud. Tänapäeva meediakultuur ja reklaam annavad noortele elust hoopis teise ettekujutuse, kui said nende vanemad Teise maailmasõja järgses Eestis. Tänapäeva Eesti koolilaste vanemad on loonud enda identiteedi teistsuguses kultuurikeskkonnas kui praegusaja noored. Kas põlvkondadevaheline lõhe on seetõttu varasemast suurem? Kui nii, saab selle lõhe ületada identiteediprogrammi kaudu.

Reklaami mõju lastele on Soomes palju ja laialt arutatud. Uue meediakasvatuse vajadusi on arvestatud mitmel moel. Meediakasvatust arendavad haridusministeerium, majandusharidusfond ja meediauuringute sihtasutus.

Soomes on arutatud ka seda, kas peaks teatud reklaamid avalikes kohtades keelama, et lapsed ei oleks sunnitud nägema tänava ääres tugeva erootilise varjundiga inimkehi ega naiste aluspesu reklaame. See teema on oluline, sest näiteks noorte naiste ja tüdrukute toitumishäireid esineb Soomes üha sagedamini. Kust mujalt kui mitte meediast ja reklaamidest saadakse ideaalse naisekeha kuvand?

Reklaami põhieesmärk on müüa tooteid ja teenuseid ehk manipuleerida inimeste vajadustega, kuid samal ajal peetakse uuringute kohaselt reklaami põhiliseks inimeste identiteedi ja tegevuse kujundajaks, vähemalt lääneriikide meedia- ja tarbimiskeskses kultuuris. Seepärast oleks lastel hea õppida koolis tundma turunduskommunikatsiooni aluseid, et eristada reklaami muust teabest ja meediasisust. Samamoodi, nagu lapsed peaksid õppima lugema eesti kultuuripärandit, peaksid nad tänapäeval omandama reklaamikriitilise lugemisoskuse. Reklaamilugemisoskust on vaja, sest noored võrdlevad pidevalt iseennast ja oma arusaamu nähtud reklaamidega ning maailmapildiga, mida need vahendavad. Teisisõnu teevad noored reklaamiga identiteeditööd.

Reklaamivahendite hea näide on Ameerika filmides palju kasutatav toodete näitamise võte product placement, mille puhul tootja ostab filmis oma tootele mingi koha. Filmi peategelane sõidab näiteks kindlat marki autoga ja kõneleb teatud firma telefoniga. Nii pannakse inimesed ostma sama marki autot või telefoni, mis on näiteks James Bondil.

Eluviiside ja lubatavuse normid kanduvad noorteni üha rohkem turunduse ja meedia kaudu. Meedia sisendab noortele neid norme kaunis pakendis, mille sõnum on ainult see, et igaühel on õigus olla eeskuju sarnane, s.t elada reklaamides määratud õige elu normi järgi: olla kaunis, sale ja seksikas. Kust hangivad Eesti noored samastumisobjekte – kas Eesti kultuuritegelaste seast või reklaamidest ja popkultuurist? Kui suur osa mõjudest on eesti ja kui suur osa angloameerika päritolu?

Me ei saa tänapäevast meediakultuuri kuhugi kaotada, seepärast peaks kasvatustöös olema meediakultuur ja eesti kultuur tasakaalus. Identiteediprogrammiga saab luua dialoogi, mille abil noored saavad arendada eesti identiteeti ja selle kaudu mõista, kes nad on ja kuhu kuuluvad.

On oluline mõelda, kelle poole suunavad tänapäeva noored oma soovid ja ootused. Kas see on James Bond või Jaan Kross, Madonna või Evelin Samuel? Identiteedi kujunemine on lõputu ja eluaegne protsess. Kui me ei tea, kust me tuleme, siis ei saa me ka teada, kuhu me läheme.

Näib, et ühiskonnas toimetuleku põhioskus on edaspidi meediakultuuriline – mitmesuguse audiovisuaalse materjali lugemise oskus. Hea meedialugemisoskuse jaoks on oluline erisuguse meedia ja selle keelte tundmine. Meediakultuuris on väga palju kaubastumise, tarbimisele suunatuse ja selle kaudu inimeste üheülbastamise seemneid.

Kool meediakultuuris

Praeguses uues olukorras on kool kaotanud oma monopoolse intellektuaalse ja sümboolse rolli õpetaja ja kasvatajana. See, mida esindab kool ja õppimine, on mõnel määral asendunud popkultuuri ja õppekeskkondade uute võtetega. Õppimine uues õppekeskkonnas ja uute vahenditega ahvatleb noori ning loob ja kujundab samal ajal uue keskkonna identiteedi ja väärtused.

Kooli ja popkultuuri vahel hakkab tekkima pinge. Popkultuur pakub noortele võimalust oma tundeid välja elada. Muusika, filmid ja diskod on kohad, kus noored tunnevad end kodusemalt kui koolis. Kool jääb võõramaks, sest selle keel ja õpetus kõneleb tegelikkusest, mis ei puuduta noori samasugusel emotsionaalsel tasandil. Kooli pakutav materjal peab võistlema ahvatleva ja meeleoluka massimeedia ja popkultuuriga. Probleem on selles, et loogiliselt ja pedagoogiliselt on kool noorte maailmast väga kaugel.

Sellise olukorra ületamiseks läheb vaja vastumeetmeid. Üht arvestatavat võimalust pakuks identiteediprogramm, millega saaks mõtestada ja uurida meedia olemust, popkultuuri ja selle väärtusi identiteedi ja väärtuste kujunemise seisukohast.

Ajal, mil kunsti, tarbetoodete ja meediakultuuri vaheline piir on muutunud üsna ähmaseks, oleks kasulik mõelda, milliseid võimalusi annaks kunstiõpetus identiteediprogrammi osana. Kunstiõpetuse tundide arv Soomes väheneb, kuid rahvusliku ja Euroopa identiteedi seisukohalt ei ole see hea. Mis muu kui kunst õpetaks head maitset, loovust ja asjade seoste leidmist? Eesti rahvusliku eneseväärikustunde ja identiteedi seisukohast on oluline, et noored õpiksid tundma eesti kunsti eri vorme ja perioode. Oluline on ka, et lastele ja noortele antaks juba piisavalt varases eas võimalus luua kunstiga oma suhe.

Esteetika kui teadusharu pakuks võimalust vaadelda väärtuste ja identiteedi küsimusi laiemalt ja sügavamalt. Esteetika võiks olla ka väärtuste ja identiteedi uurimise lähtekoht. Õpetajate ja õpilaste vahel hea dialoogi saavutamiseks oleks kasulik, kui õpetajad teaksid üht-teist popkultuuri, reklaami ja meediakultuuri loogikast ning sellest tulenevatest suurtest muutustest. Esteetika võiks olla üks arvestatavaid teaduslikke identiteediprogrammi kavandamise ja loomise aluseid. Esteetikast lähtuv kunstiõpetus võiks avada väärtuste ja identiteedi küsimustele ja probleemidele sügavamaid ja laiemaid vaatenurki.

See, mida me tajume, on tugevasti seotud sellega, mida me teame. Inimene ei saa tunnetada asju, mida ta ei tea. Kui noorte teadmised koosnevad üha suuremas osas massimeediast saadud teabest, siis ei suuda nad näha ja hinnata nende ümber olevat kultuuripärandit.

Rahvuslik identiteet vajab kasvamiseks ja arenemiseks ennekõike teadmisi oma maa ajaloost, keelest ja kultuuripärandist.

 

Lapsepõlves omandatud väärtused põhjustavad tööl vastuolusid

Karin Hango
Äripäev 27.03.2006

Enamiku oma eluväärtustest – mis sobib, mis on lubamatu, kuidas tuleb käituda – omandab inimene lapsepõlves. Nende muutmine hilisemas elus on vaevaline ning toob tavaliselt esile tugevaid tundeid ja vastupanu.

Ehhki ümbritsev maailm on lapsepõlveaegadega võrreldes oluliselt muutunud, on omandatud tõekspidamistest raske loobuda  Ja enda tõekspidamistest loobumine pole sugugi alati mõistlik, sest muidu muutuks inimene selgrootuks, kergesti mõjutatavaks ning kaotaks eneseusalduse.

Väärtuskonflikt tekitab kellelgi asjaosalistest tugeva tunde, et partner teeb midagi valesti. Väärtuskonfliktiga ongi tegemist siis, kui inimeste vahel on väärtustel põhinev erimeelsus, mis käitumises ilmnema hakkab.

Näiteks väldib üks osapool teisega otsekontakti ja annab tagasisidet tagaselja. Või siis ründab teist ümbritsevate inimeste jaoks sageli arusaamatu raevukusega.

Väärtusvastuolu puhul ei too teise osapoole käitumine otsest käega katsutavat kahju, kuid tundub ometi lubamatu. Sageli ei analüüsi või ei teadvusta osapooled ise oma tugevate tunnete põhjuseks olevaid väärtusi – teine inimene lihtsalt häirib ega mõeldagi, miks nimelt.

Kui inimene oma ärrituse või ebamugavuse tagamaid ei teadvusta, muudab see ta kergesti manipuleeritavaks. Teised saavad tema nõrku kohti ära kasutada, teda emotsioonidel põhinevaid otsuseid langetama provotseerida.

Oma väärtuste ja hoiakute täpsem teadvustamine võimaldab langetada kohasemaid otsuseid, sh koostööpartnerite valiku osas. Siis osatakse täpsemalt öelda, kellega saadakse ja tahetakse koos töötada.

Liiati on selge, et isegi teadvustamata negatiivne suhtumine on partneritele tajutav ja tekitab pingeid.

Ennast täpsemalt tundes ja vastuolude põhjusi mõistes on meil rohkem lootust keerukaid või pingelisi olukordi tulemuslikult lahendada. Sealhulgas on võimalik ka enda jaoks häirivat või lausa talumatut käitumist muuta.

Väärtuskonflikti lahendamiseks tuleb esmalt selgelt piiritleda, mis ennast või teist häirib. Igal juhul eeldab väärtuskonfliktide edukas lahendamine oma emotsioonide teadlikku juhtimist.

Märka ja tunnista häirivaid detaile igapäevatöös

Näited igapäevatööst, kus ilmnevad erinevad väärtused

  • Kiiresti arenevas tarkvarafirmas vaieldakse emotsionaalselt selle üle, kui palju vigu tohib programmides olla.
  • Klienditeenindajate juht tellib ärritatuna oma alluvatele koolitust, et nad “ometi aru saaksid, milline riietus ja kõneviis meie firmasse sobivad”.
  • Spetsialistid arutlevad koolitusel pikalt selle üle, et juhid on nendega suheldes liiga “tähtsust täis”.
  • Spetsialisti häirib, et kolleegid kasutavad tema oskusteavet ära “ja isegi ei täna”.
  • Tootmisjuhid kurdavad, et nende firma müügiinimesed räägivad omavahel, et küll tootmine hakkama saab, ega vaevu kavandatavaid tehinguid nendega kooskõlastama.
  • Töötajad heidavad müügiosakonnale ette liiga keerukate projektide müümist.
  • Töötaja solvub, kui juht ei luba tal firma nõupidamise ajast kliendiga kohtumisele minna.
  • Juhti ärritavad töötajad, kes täpselt töölepingut järgivad ja punkt kl 17.00 lahkuvad. 

Strateegiaid väärtuskonflikti lahendamiseks

  • Ära vaidlusta inimese väärtusi. Püüa pigem kokku leppida teistele vastuvõetava käitumise osas. Näiteks võib kokku leppida, et teenindaja vabandab rahulolematu kliendi ees isegi siis, kui ta oma käitumises probleemi ei näe.
  • Püüa uut väärtust “müüa”. Püüa partnerile argumenteeritult tõestada, miks uus väärtus on praeguses olukorras tema vanast parem. Nagu müügi ja veenmise puhul ikka, on oluline ka partnerit kuulata ja oma argumente tema mõtlemise ja tõekspidamistega kohandada.
  • Pea läbirääkimisi. Avalda oma seisukohti koos partneri kuulamise ja ühise lahenduse otsimisega.
  • Näita eeskuju ja kommenteeri seda. Näiteks suhtle pealiskaudse teenindaja juuresolekul sõbralikult ja süvitsi kliendiga ning pärast maini: “Ma arvasin, et teda tuleks rääkima õhutada, ja ma sain teada, et teda huvitab eelkõige pigem kvaliteetne lahendus.”
  • Vaata üle oma väärtused ja suurenda sallivust. Kindlasti pole kõik, mida sinu lapsepõlves peeti väärtuslikuks ja õigeks, seda enam tänapäeval. Näiteks suhtlemisvahendid, keelekasutus ja riietus on vahepeal palju muutunud.

 

 

Uued väärtused: elada vaid endale

Uued väärtused: elada vaid endale

Andu Rämmer ,  Tartu ülikooli sotsioloogialektor EPL 15. august 2009

Milline on tuleviku Eesti? Viiteid sellele saab otsida noorte väärtushinnangutest: sedamööda, kuidas noored astuvad vanema põlvkonna asemele, muutub ka ühiskonnas domineeriv mentaliteet. 

Eesti noorsoo instituut viis 2007. aastal Tallinna koolilõpetajate seas läbi väärtushoiakute uuringu. Mille poolest erinevad praegusaja abituriendid oma emadest-isadest samas vanuses? Mullust uuringut saab võrrelda 1982. aastal läbi viidud keskhariduse omandajate elutee uuringuga – ja siit leiab palju põ­nevaid erinevusi.

Esiteks oleks loogiline eeldada, et iseseisvas Eestis kujunenud noorte väärtused sarnanevad märksa enam nende lääne eakaaslaste omadega kui Nõukogude ajal ellu astunud vanemate omad. Räägivad ju rahvusvahelised uuringud selget keelt: eestlaste väärtused erinevad paljuski Lääne-Euroopa heaoluühiskonna liikmete eelistustest, sarnanedes eelkõige teiste samasuguse mineviku­kogemusega idaeurooplaste väärtustega.

Nii peavad eestlased kõige olulisemaks majanduslikku ja füüsilist turvatunnet ning hindavad nii nagu teisedki ida­eurooplased märksa madalamalt eneseväljenduslikke väärtusi, mis on väga tähtsad hea­oluühiskondade, eelkõige meie lähinaabruses olevate Skandinaavia maade elanike jaoks.

Kuna laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on sirgunud vabas Eestis, siis võib arvata, et ka nende väärtused erinevad oluliselt vanemate põlvkonna eelistustest, sarnanedes rohkem eneseväljenduslikke väärtusi tähtsustavate Lääne-Euroopa maade noorte omadega.

Tüdrukud pingutavad rohkem

Noortel seisab kooli lõpetamise järel teadagi ees elukutsevalik. Millest noored töövalikul lähtuvad? Kõige tähtsam kriteerium on võimalus töötada meeldival alal – nii oli see kaheksakümnendate algul ja on ka nüüd. Kuid märkimisväärne on see, et praeguste koolilõpetajate seas väärtustavad tüdrukud poistest oluliselt rohkem eneseväljenduslikke väärtusi, nii enesetäiendamist kui ka oma võimete kasutamist. Kaheksakümnendate alguses selles osas poiste ja tüdrukute seas erinevusi polnud – need hakkasid esile kerkima 1990. aastate lõpus.

Tüdrukute õpiedukus on olnud läbi aegade poiste omast parem, kuid konkurentsiühiskonnaga kaasnev kindlustunde puudumine kannustab tüdrukuid veelgi rohkem pingutama. Eneseharimine annab tüdrukutele väljakutseid esitavates oludes kindlustunnet ja avab uusi võimalusi.

Tänapäeva sotsiaal-majanduslikest tingimustest mitte enam otseselt sõltuvas, vaid üha enam individuaalsetel valikutel põhinevas ühiskonnas tuleb elluastujatel teha igal sammul järjest personaalsemaks muutuvaid valikuid.

Kooselu algus ja lastesaamis-iga lükkub tänapäeva noortel võrreldes oma vanemate noorus­ajaga edasi. Neiud ei tõtta „tööturuühiskonnas” hariduse omandamise järel enam kiirelt peret looma nagu Nõukogude ajal, vaid püüavad rajada töö­alast karjääri ja tunda naudingut oma noorest elust – nii nagu noormehedki. Ühiskondlike ümberkorralduste tulemusena on naiste soorollis aset leidmas kindlasuunalised muutused.

Samal ajal annavad veerandsajandi jooksul aset leidnud nihked Eesti noorte eelistustes aimu jätkuvast orienteeritusest isiklikule heaolule ja materiaalsetele hüvedele. See, et tänapäeva noorte jaoks on olulisemale kohale tõusnud töö eest saadav sissetulek, pole muidugi üllatav: võrreldes varasema ajaga on nüüd võimalik raha eest soetada kõike, mida Nõukogude Eesti noored heal juhul vaid Soome televisioonist näha said.

Tänapäeva noored peavad stabiilse tuleviku kindlustamist püsiva töökoha kaudu palju olulisemaks töövaliku kriteeriumiks kui nende vanemad oma noorusajal. Koos töö tähenduse muutumisega on muutunud ka suhtumine töösse. Kui Nõukogude ajal tähendas töötamine kõigile riigi poolt pealesurutud kohustust, ja kõigile polnud töökoht mitte ainult garanteeritud, vaid neile oli riik ka pannud kohustuse töötada, siis tänapäeval on üha enam töökohti projektipõhised ning varasema töö­kogemuseta noortel muutub töö saamine aasta-aastalt üha raskemaks. Teisalt võimaldab töö eest saadud tasu tarbimise kaudu elutingimusi parandada ja meeldivat elustiili harrastada või tulevikuks säästa.

Hea teenistuse ja tuleviku kindlustamise tähtsus osutavad, et noored on teadlikud turu­ühiskonna väljakutsetest. Selline suhtumine on levinud laiemalt kogu Eesti ühiskonnas, näiteks ka Euroopa Sotsiaaluuringu tulemused näitavad, et eestlased ei väärtusta sarnaselt teiste Ida-Euroopa maade elanikega mitte ainult palka ja tuleviku kindlustamist lääneeurooplastest kõrgemalt, vaid ollakse ka valmis pühendama töötamisele hea­oluühiskondade liikmetest rohkem aega. Võrreldes Nõukogude noortega peavad tänapäeva koolilõpetajad märksa olulisemaks võimalust töötada paindliku tööajaga.

 

Noorte väärtused

Noored seavad iseseisvuse esikohale

Marju Himma
Postimees 28.05.2010

Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi hiljutise uuringu tulemused näitavad, et Eesti koolide abituriendid peavad olulisimaks iseseisvat mõtlemist ja tegutsemist, viimasel kohal on aga traditsiooniga seotud väärtused.

Väärtused juhivad meie valikuid, käitumist ja sündmuste arengut. Samuti aitavad need inimesel oma tegevust hinnata ning ka oma tegusid õigustada.

Tartu Ülikooli teadlased Luule Mizera ja Kristi Päeva uurisid, kuidas on Eesti koolide abiturientide väärtused muutunud viimase kümne aasta jooksul.
Töös küsitleti sadakonda Tallinna ja Tartu koolide lõpuklasside õpilast, et saada teada, millisesse järjekorda noored väärtusi seavad.
Luule Mizera ja Kristi Päeva uurisid viit suuremat väärtusrühma: enesesuunamine, saavutus, konformsus, võim ja traditsioon.
Uuringust selgus, et Eesti koolinoorte hulgas on esikohal enesesuunamise väärtusrühm, mille alla koonduvad sellised väärtused nagu iseseisev mõtlemine ja tegutsemine ning sellega seotud valikute tegemine, loomine ja avastamine.
«Enesesuunamise väärtustamine iseloomustab eelkõige tänapäevaseid läänelikke ühiskondi, mis peavad oluliseks lapse iseseisvaks ja autonoomseks täiskasvanuks kasvatamist-kasvamist,» selgitas Mizera.

Emade kasvatusväärtused

Luule Mizera ja professor Tiia Tulviste on varem uurinud ka Eesti lapsevanemaid.

Nagu Rootsi ja Soome emad, väärtustavad ka Eesti emad iseseisvust ja saavutusi, kuid rõhutavad tunduvalt rohkem konformsusega seotud väärtusi kui Skandinaavia emad.
Konformsuse väärtusrühma kuuluvad kuulekus, oma vanemate ja vanade inimeste austamine, viisakus ja enesedistsipliin.
«Paistab, et Eesti lapsevanema kasvatuseesmärgiks on iseseisev ja edasipüüdlik laps, kes on samal ajal kuulekas ja viisakas,» ütles Mizera.

Paari aasta tagusest uurimusest, kui emadel paluti nimetada nende jaoks olulisi kasvatusväärtusi, selgus, et Rootsi emad pidasid kõige tähtsamaks seda, et lapsed oleksid rõõmsad ja õnnelikud.
Nad ei pidanud oluliseks traditsioonilisi kasvatusväärtusi nagu kuulekus, viisakus ja töökus.
Eesti emad seevastu pidasid väga tähtsaks nii enesesuunamisega seotud väärtusi kui ka traditsioonilisi väärtusi.
Samuti torkas tulemustest silma, et nii Rootsi kui ka Soome emade väljapakutud kasvatusväärtused olid tunduvalt ühekülgsemad kui Eesti emadel.
«Võimalik, et põhjus peitub Eesti üleminekuühiskonna arvamuste paljususes,» arvas Mizera.
Rootsis ja Soomes on viimaste aastakümnete jooksul jõutud teatavale üksmeelele selles, mis on laste kasvatamise puhul oluline ning mis mitte, Eestis mõttevahetus alles kestab.

Väärtuste järjekord sama

Koolinoorte väärtushinnanguid uuris 2000. aastal ka professor Tiia Tulviste ning tulemuste võrdlemine näitab, et väärtuste olulisuse järjestus on 2000. ja 2009. aastat võrreldes samaks jäänud, kuid muutunud on individuaalset autonoomiat rõhutavad väärtustüübid. Vähemtähtsaks on jäänud materiaalset heaolu ja turvalisust rõhutavad väärtused.
«Võib öelda, et väärtuste hierarhia on taasiseseisvunud Eestis püsinud stabiilsena läbi aastakümnete ega sõltu majanduskasvust või -langusest ega päevapoliitikast ning kajastab ilmselt midagi meie kultuurile väga omast,» rääkis Mizera.

Väärtuste uurimisest

• Shalom H. Schwartz oli sotsiaalpsühholoog ning inimese põhiväärtuste teooria looja.

• Schwartz tuletas teooriast lähtuvalt 10 motivatsioonilist väärtustüüpi.

• Need on  võim, saavutus, hedonism, stimulatsioon, enesesuunamine, universalism, heasoovlikkus, traditsioon, konformsus ja turvalisus.

• TÜ psühholoogiainstituudi Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse arengu- ja koolipsühholoogia uurimisrühm valis  kümnest väärtusrühmast viis, mille alusel uuritakse umbes iga kümne aasta tagant koolinoorte ja üliõpilaste väärtuste tähtsuse järjekorda seadmist.

 

 

Tarkuste Hoidise lugu

Tarkuste Hoidise lugu

Sõna vägi on suurem kui sõjavägi. Eesti vanasõna

Vanasõnad on vanad sõnad. Need on elutarkused, mis on kinnistunud pika aja jooksul ja algselt suust suhu liikudes ajaloo jooksul ellu jäänud. Iga vanasõna taga on pikema aja vältel kinnistunud elutarkus.

Tänapäevani tulnud vanasõnad toidavad iga päev meie hoiakuid ja uskumusi.

Tartu Ülikoolis rahvaluulet tudeerinuna hakkasin ühel päeval märkama, kui palju inimesed igapäevaselt meie vanasõnu tsiteerivad. Seda nii igapäevakõnelustes kui ajakirjanduses ja ka õppetöös. Nii kinnistatakse uuesti ja uuesti neid vanu tarkusi ja hoiakuid.

Osade tsiteeritud vanasõnade puhul aga tundsin sisemist vastumeelsust. Midagi minu sees tekitas küsimuse, et kas see nüüd ikka päris tõsi on. Osa vanasõnu öeldakse küll muigega suunurgas või isegi halvustavalt (Laps räägib siis, kui kana pissib. Pill tuleb pika ilu peale.), aga alateadlikult kinnistub ütlus ja selles peituv sõnum ikkagi. Ja just alateadvuses peituv juhib meie käitumist, meie otsuseid ja valikuid.

Lisandunud psühholoogiateadmised tõid juurde mõtteid väärtustest, mida needsamad vanasõnad kannavad. Neisse tarkustesse on talletunud just see, mida eestlased väärtustavad või siis halvustavad.

Ühised väärtused – see on alati valik. Nii jõudiski kohale tõdemus – eestlaste orjaajal tekkinud vanasõnadest ei ole 21.sajandil paljud enam meile tarkustena aktuaalsed ning inimese arengu ja heaolu seisukohalt kasulikud. Tänasel päeval ei ole meil enam „mõisa köit, mida lohistada“. Iseseisvas Eesti Vabariigis olen pigem „ise oma õnne sepp“.

Nii jõudsingi tõdemuseni, et kui elu ja inimesed on nii palju muutunud, siis täna on mul võimalik ise valida. Valida, milliseid uskumusi ma endale võtan, milliseid teadlikult välja jätan. Ma ei pea automaatselt üle võtma eelnevate põlvkondade ütluseid. Samas kannavad enamus vanasõnadest ikkagi väärtuslikke rahvatarkusi.

Siit tekkiski idee teadlikult kõrvale jätta piiravad ja isegi destruktiivsed vanasõnad (Ükski heategu ei jää karistuseta) ning valida välja ainult edasiviivad ja psüühilist tuge pakkuvad (Heategu ei lähe halvaks.).

Nii sündis esimene Tarkuste Hoidis „101 Eestimaa tarkust“.

Pärast seda oleme hoidistanud palju teisigi tarkusi – nii vanasõnu kui erinevaid tarkade inimeste mõtteteri.

Samuti tõlkisime Eesti vanasõnu eri keeltesse, sest see on suurepärane võimalus tutvustada meid meie vaimse rikkuse – põlvest-põlve kantud ja tänapäevalgi aktuaalsete väärtuste kaudu.

Tarkuste Hoidisest järjepidevalt tarkuseterade võtmine on võimas rituaal. Ja väe annad sellele rituaalile sina ise. Ütleb Eesti vanasõnagi: „Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“. Hea on tarkustera avades endalt küsida – Miks just täna just see tarkus minu juurde tuli? Mida tahab ta mulle tänaseks päevaks ütelda?

Soovin sulle palju tähendusrikkaid hetki koos Tarkuste Hoidistega.

Merike Mitt

Vaata ka, mida on Tarkuste Hodisest rääkinud teised

 

Väärtusarenduse nõustajaks

Väärtusarenduse nõustajaks

Septembrikuus on igati kohane alustada kooliteed ka suurematel.

Rõõm on jagada, et meie koolitaja Merike Mitt oli üks valitutest, kes pääses õppima Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse koolitajate täiendusõppe programmi.

Seega saavad meie väärtuskasvatuse koolitused juba aasta lõpuks veelgi toone ja sügavust juurde.

Programmi läbimisel saab Merikesest lisaks koolitajale ka väärtusarenduse alane nõustaja, kes oskab anda koolidele ja lasteaedadele nõu õppekava alusväärtuste järgimiseks ja väärtuste integreerimiseks ainekavadesse. Nõustaja on ka täielikult pädev tutvustama väärtuskasvatuse erinevaid metoodikaid ja tegelema koolis (vastavalt konkreetse kooli vajadustele) süstemaatiliselt väärusarendusega.

Õppekava sisaldab nii teoreetilist ja filosoofilist hariduse ning väärtustega tegelemist kui ka praktilisemat poolt, mis puudutab erinevaid pedagoogika ja psühholoogia valdkondi. Nagu näiteks uurimusõpe, narratiivide pedagoogika, lastega filosofeerimine, draamapedagoogika, seikluspedagoogika, diskussiooni juhtimine.

Õppejõudude nimekiri on samuti muljetavaldav:
Marju Lauristin, filoloogia kandidaat, Tartu Ülikooli meedia- ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni professor
Margit Sutrop, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja, filosoofia ja semiootika instituudi juhataja.
Halliki Harro-Loit, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent.
Olga Schihalejev, religioonipedagoogika doktor, on uurimisprojekti “Õpetajate väärtuskasvatuse alase pädevuse arendamine õpetajakoolituses” teadur 2009. aastast.
Egle Säre, haridusteaduste doktorant, on sertifitseeritud laste, noorte ja täiskasvanutega filosofeerija, koolitatud (Austria, Saksamaa) praktik lastega filosofeerijana ja täiskasvanute koolitajana.
Katrin Nielsen, teatrimagister ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatri- ja draamaõppe lektor 2001. aastast.…ja paljud teised.

Õpe kestab kaks semestrit, ehk 2012 aasta juunikuuni ja toimub programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ raames.