Eestlaste maagiline maailmatunnetus – pihlakas on nõiapuu

RAHVAPÄRIMUSI PIHLAKAST

pihlakasMeie lastes väärtusi kasvatades, pärimust väärtustades ja juuri tähtsustades on paljud õpetajad ja lapsevanemad avastanud, et ega me ise ka nii väga palju sellest eestlaste põlisest maagilisest maailmapildist ei tea. Kellel on seda teadmist põlvest põlve edasi antud, need on õnnelikud inimesed. Aga kunagi ei ole hilja hakata ise oma elu mõtestama, saada aru, miks me mingeid rituaale poolautomaatselt ka teeme („sest nii on alati tehtud“), miks asjad siin Eestimaal on nii nagu nad on. Teadmised muudavad teadlikumaks, teadlikkus annab rohkem valikuid.

Seetõttu plaanin Väärtuskoolituse lehele hakata kokku koguma lisaks väärtuskasvatuse teemalistele artiklitele ja eestlaste pärimust selgitavaid kirjutisi.

Esimeseks „tarkusetoojaks“ on Argo Moori artikkel pihlaka väest meie rahva elus ja meeles.

Head lugemist,
Merike Mitt

Pihlakas on nõiapuu
Argo Moor
Eesti Loodus nr 51 (3)2000  

Viiskanda on peetud üheks pihlaka nõiaväe põhjustajaks. Võib mõelda ka vastupidi – et viiskand võis nõiamärgiks saada seetõttu, et ta just pihlamarjalt leiti. Nii või naa, kuid nõiapuuks on pihlakat peetud küll. Ta on rahvapärimustes üks neljast nõia vahepuust.

Nagu voolav vesi (rahvakeeli kõnelev vesi), nii pidi vahepuugi kaitsma inimest väljastpoolt tulevate mõjude vastu. Näiteks, kui külas oli surnu, siis kehtisid igasugused töökeelud – kardeti, et surnu võib tööõnne endaga kaasa viia. See keeld ei puudutanud aga peret, kes elas teispool oja. Samasugust kaitset võisid pakkuda ka vahepuud – tamm, kibuvits, kadakas ja pihlakas. Pihlakas vast kõige enam. Maja ümber istutatud pihlapuud võisid tõrjuda veel nõidust või lihtsalt naabrite pahasoovlikkust. Küllap samal põhjusel soovitavad tänapäeva “nõiad” kanda kaasas pihlaoksakest ning sageli tehakse tema puidust amulette. Maja ümber istutatud pihlakad usuti kaitsvat maja isegi piksetabamuse eest.

Ent võrreldes vanu uskumusi tänapäevastega, saab selgeks, et ennevanasti ei seostatud pihlakat enesestmõistetavalt ainult heaga: temas oli vägi, mida võidi kasutada mitmeti.

Mõnel pool on lausa peljatud istutada pihlakaid eluhoonete lähedale. Setu pärimuse kohaselt usuti, et kui maja ligidal kasvav pihlakas saab inimese käsivarre jämeduseks, võib selle pere vanim liige surra.

Eks avaldu pihlaka vägi ka tema vähenõudlikkuses: kui kõnnite rannikul ja näete kivisel maaninal või laiul kasvamas puud, võite olla üsna kindel, et see on pihlakas. Lindudest kantuna kasvab ta mõnikord ka vanadel müüridel ja varemetel, koguni teise puu võras. Pihlakas läheb oma vähenõudlikkuses kasvama peaaegu igal pool, vaid vanemast peast vajab ta mõnevõrra rohkem valgust.

Mis on uskumuste taga, võib vaid oletada. Pikse kohta kasutatud nimetused sarnanevad kuidagimoodi vägevaks peetud surnud esiisa nimetustega (kõu–kõuk, äike–äi, vanaisa–uku). O. Loorits on arvanud, et eesti piksejumala kujutelm on tulenenud surnuteusust, I. Paulson aga oletanud surnutega seotud ja loodususkumuste hilisemat kokkusulamist.

Kuidagi seostuvad omavahel ka Uku ja pihlakas. Jumal Uku naiseks oli Rauni (vanad soome nõialaulud räägivad Põhjala emandast Raunast või Raanast). Selle nimega arvatakse aga ühenduses seisvat üht pihlaka rahvapärastest nimetustest. Mõnelt poolt on teateid, et neiud ja naised ohverdanud pihlakatele, tehes nõnda panuse tervisele. Ohvripuuna pole pihlakas siiski sagedane. Küll aga on arvatud, et pihlakarohketel aastatel saavad vanatüdrukud mehele.

Erepunased marjad torkavad juba eemalt silma ja analoogmaagilisel põhimõttel on pihlakarohketele aastatele usutud järgnevat tulekahjusid ja sõda (veri). Mõnel pool on pihlakas olnud kasutusel kontaktmaagilistel ravitoimingutel: haigeid kohti hõõruti vastu puud või marju; puu külge pandi riideräbal, millega oli eelnevalt hõõrutud haiget kohta, uskudes, et marju sööma tulnud linnud korjavad haiguse puudelt üles ja kannavad minema.

Karjakepist väravateni
Rahvapärimuses on pihlakane kepp või vits sageli seotud tõrjemaagiaga. Pihlakane karjakepp hoidvat hundid karjast eemal. Kepp tuli lõigata suure neljapäeva hommikul vara kohast, kus kolme mõisa piirid kokku jooksid. Pidemele lõigati viiskannad – nagu need olid pihlamarjadel.

Pihlakavitsa kasutati eriti selliste haiguste tõrjel, mille põhjustajaks peeti vaimolendeid – halltõbi, painaja (mis on teinekord rahvausundis ka kokku sulandunud), loomade painajad. Ent sellega ei tohtinud kunagi lüüa piimalehma – piim pidi kaduma.

Tean inimest, kes tõrjus pihlakase vitsaga oma korterist vaaraosipelgaid. Õpetus olnud järgmine: vits tuua volbriööl ning seista sellega vana kuu aegu toas nii, et kuu endale peale ei paistaks. Siis tuli leida mõni kuuvalgel kooserdav sipelgas ja saata ta pihlakavitsaga õrnalt lüües ära. Oli siis põhjuseks tõrjemaagia või midagi muud, kuid sipelgad olevat kadunud.

Tõrjemaagiline algupära oli ka pihlakaväravatel, millest lojused karjalaskepäeval läbi aeti – nii loodeti hoida karjaõnne. Mõnikord puges haige inimenegi läbi lõhkiaetud pihlakavitsa, mis pärast jälle kinni seoti. Kalavõrke on “puhastatud” neid läbi lõhkiaetud pihlakavitsa tõmmates.

Rahvausundis tuntakse nõidusvahendina veel pihlakast punni: kui panna salguke naise juukseid tareseina auku pihlakase punni taha, siis pidi naine kodus püsima. Niisamuti toimetati ka koeraga, kes kodunt ära kippus. Vistrike raviks pandi pihlakase punni taha riideräbal, millega oli eelnevalt vistrikke hõõrutud. Paiguti usuti, et pihlakase punni taha võib tark peita oma teadmised ja sõnad, et siis rahus surra.

Pihlakat on peetud ka varjajaks. Tema alla sai peitu pugeda katku ja koerakoonlaste eest. Ilmselt oli kujutlus koerakoonlastest tekkinud suuresti väikest kasvu mongolite rüüstesalkade järgi, kes pärast suuri sõjakäike veel pikka aega Euroopat, sealhulgas ka Eestit laastasid. Koerakoonlased ajanud inimesi taga lõhna järgi nagu koerad. Kuid toomingate ja pihlakate all ei suutnud nad inimese lõhna eristada – pihlakaõitel on vänge, lehkavat liha meenutav lõhn. Pihlaka alt ei olevat pagenud inimest leidnud isegi katk…

Pihlaka puit on sitke ja kõva ja libe – sellest saadi häid rehapulki ja haamrivarsi ning see sobis vankritelgede ja mitmete puust masinaosade (hammasrattad) valmistamiseks. Pihlalehti visati ja visatakse tänini kihiti kartulite sekka, et need talvel paremini säiliksid.

Kui eestlastelt küsida lemmikpuu kohta, siis pihlakale osutab veidi üle 6%. Nii on ta umbes kuuendal kohal.

Pihlamarjad on mõrkjad. Kuid pärast suuremaid külmi tasub neid siiski proovida – külmad marjad on maitsvad ja samas vänged. Nii nagu on pihlakas isegi – tavaline ja samas eriline.

Allikas: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0003/pihlakas.html

 

Enesekontroll määrab tuleviku

Tihti küsitakse koolitustel, et mis siis on need väärtused, millele õpetajad (väärtus)kasvatuses enam keskenduma peaksid. Millised “ajurajad” ja lihasmälus olevad automatismid meid ka tulevases, teadmata millises, maailmas aitaksid? Ühest olulisest  oskusest kirjutatakse käesolevas artiklis. Eesti on selle oskuse õpetamisel abiks näiteks Vaikuseminutid.
Merike Mitt

Enesekontroll määrab tuleviku

Professor Terrie Moffitt
Professor Terrie Moffitt

Lapse enesekontrollioskus ennustab tema tervist, jõukust ja rahulolu täiskasvanuna paremini kui intelligents või vanemate rikkus.

Igaüks teab, et lapse käekäigule täiskasvanueas panevad aluse tema intelligents ja vanemate sotsiaal-majanduslikud ressursid. Aga on ka kolmas tegur, enesekontrollioskus, mis uuringute järgi ennustab tulevast edu ja ebaedu täpsemalt kui intelligents ja ühiskonnaklass. Kui intelligentsi ja ühiskonnaklassi kohta on teada, et keeruline, kui mitte võimatu on kõrvaldada nende seas valitsevaid suuri erinevusi, siis enesekontrollioskus arvatakse olevat õpetatav.

Enesekontroll on tänapäeval tähtsam kui eales varem. Meil on vaja enesekontrolli, et vältida ülekaaluliseks muutumist toidu hõlpsa kättesaadavuse tõttu. Me vajame enesedistsipliini füüsilise vormi säilitamiseks, kui meie töö on istuv. Me vajame tahtejõudu abielu hoidmiseks ajal, kui lahutada on väga lihtne. Me vajame enesekontrolli, et vältida sõltuvuste tekkimist olukorras, kus sõltuvust tekitavaid aineid on lihtne kätte saada. Me peame vastu seisma kulutamissoovile kavalalt läbimõeldud turunduse rünnaku all.

40 aastat uuringut

Dunedini uuringus, mis on kestnud ligi 40 aastat, oleme mina ja mu kaastöötajad otsinud viise, kuidas lapsi tulevikuks paremini ette valmistada. Uuringusse on kaasatud kõik, kes on sündinud 1972.–1973. aastal Uus-Meremaal Dunedini linnas. Neid on 1037 ja nad hõlmavad ühiskonda kogu tema mitmekesisuses – eri elualasid, ühiskonnaklasse, võimeid. Oleme põhjalikult ja regulaarselt uurinud nende vaimseid ja füüsilisi näitajaid kolmandast eluaastast saadik, viimati siis, kui nad olid 38-aastased.

Oleme mõõtnud ka nende enesekontrollioskust – kui impulsiivne ja püsimatu laps on, kas ta suudab oodata oma järjekorda, kas ta vajab pidevat tähelepanu ja motiveerimist täiskasvanu poolt jmt. Võite nüüd öelda, et iga laps näitab aeg-ajalt kehva enesekontrollioskust. Kuid me hindasime uuritavaid eri eas ja väga erinevates olukordades ning töötasime välja koondnäitaja, mis toob esile püsivalt halva enesekontrolli juhud.

Ligi 30 aastat hiljem nende tervist uurides tuli välja, et mida kehvem oli olnud lapse enesekontrollinäitaja, seda halvemad olid tema tervisenäitajad täiskasvanueas. Ükskõik kas vaatasime uuritavate keha ja aju seisundit või lihtsalt neile näkku, ikka selgus, et osa inimesi on vananenud palju kiiremini kui teised ja vananemise kiirus on seotud nende enesekontrollioskusega esimesel elukümnendil.

Sama lugu on sõltuvusainetega. Me ei hinnanud sõltuvusprobleeme mitte ainult uuringuosaliste enesehinnangu järgi, vaid ka neid tundvaid inimesi intervjueerides. Täiskasvanutel, kellel lapsena ilmnes halvem enesekontrollioskus, oli rohkem sõltuvusprobleeme.

Hindasime uuringus osalejate jõukust – sissetulekut ja ametite prestiiži. Nõrga enesekontrolliga lapsed teenisid täiskasvanuna vähem raha kui nende parema enesedistsipliiniga eakaaslased. Intervjueerisime neid ka finantsplaneerimise ja säästmise teemal, sest kuigi praegu võib inimesel olla väiksem sissetulek ja vähem prestiižikas amet, on võimalik end hoolika plaanimisega tulevikuks paremale järjele aidata. Tulemus oli tuttav: inimesed, keda lapsena iseloomustas kehv enesekontrollioskus, olid 30. eluaastate lõpuks kogunud vähem vara, mis aitaks neil hästi elada tulevikus. Selle asemel esines neil võla- ja krediitkaardiprobleeme, pankrotte, nad olid kehvad rahaga ringikäijad.

Vaatasime kuritegevust – kõige kehvema enesekontrollinäitajaga viiendikust oli 38. eluaastaks umbes 40 protsenti mõnes kuriteos süüdi mõistetud.

Nüüd mõtlete te ilmselt: „Küllap on kehva enesekontrollioskusega lapsed valdavalt pärit vaestest perekondadest, madala intelligentsiga või siis poisid tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsushäirega.” Kontrollisime neid võimalikke seletusi, kuid nad ei selgitanud uuringu fakte. Enesekontrollioskusel oli sama mõju nii jõukate perekondade, üle keskmise intelligentsetele kui ka hüperaktiivsushäireta lastele.

  1. aastal alustasime Suurbritannias Dunedini uuringu sarnast uuringut, mis hõlmab 2232 kaksikut. Oleme saanud jälgida probleeme, mis neil lastel on teismeliseas. Välja joonistus sama muster mis Dunedinis. Viieaastaselt kehvema enesekontrollinäitajaga olnud laste hulgas on rohkem koolist väljalangenuid, suitsetajaid ja neid, kellel on juba tegemist olnud politseiga. Isegi samas peres üles kasvanud kaksikute vahel on erinevus, kui nende enesekontrollinäitaja on erinev. Tähtis pole mitte ainult perekond, kus te üles kasvate, vaid ka see, kas te suudate endas välja arendada enesekontrollioskuse.

Peale selle, kuidas enesedistsipliin mõjutab meie kui indiviidi elu, uurisime ka, mida see tähendab ülejäänud ühiskonnale. Briti uuringust ilmnes, et vähese enesekontrollioskusega lapsed vähendavad õpetajate suutlikkust tegeleda teiste lastega ja nende rahulolu tööga ning suurendavad õpetajate vahetuvust. See võib olla haridussüsteemile tohutu kulu.

Suur kulu ka ühiskonnale

Uus-Meremaal uurisime enesekontrolli ja valitsuse sotsiaalkulude seost. Leidsime, et vanuses 21–32 oli peaaegu 40 protsenti uuritavaid saanud valitsuselt sotsiaaltoetusi. Teiseks saime teada, et lapse enesekontrollinäitaja ei ennustanud seda, kas kellelgi läheb täiskasvanuna vaja sotsiaaltoetust või mitte. Küll aga ennustas see, kui kauaks jääb sotsiaaltoetust vajanud inimene toetuse saajaks. Halvima enesekontrolliga viiendik jäi toetusest sõltuma keskmiselt neljaks aastaks, parima enesekontrolliga viiendikul aga kadus vajadus toetuse järele vähem kui aastaga. Seega, halva enesekontrolli hind maksumaksjale ei ole tühine.

Aga kas tugeva enesekontrolliga inimesed on õnnelikud? Minult küsitakse tihti, kas laste enesekontrollioskusele rõhku pannes ei kasvata me huumorimeeleta roboteid, kellel puudub loovus ja spontaansus ning võime olla õnnelik.

Tänavu intervjueerisime Dunedini uuringu osalisi eluga rahulolu teemal ja saime teada, et üle 70 protsendi neist on eluga rahul. Kuid kõige rohkem rahul olid need, keda juba lapsena iseloomustas hea enesekontroll.

See, et enesekontrollil on nii universaalselt positiivne mõju elus hakkama saamisele, viitab, et lastel on vaja seda oskust universaalselt arendada. Meetodeid on mitmeid, aga üks toredamaid on välja mõeldud laste TV-programmis Sesame Street. See on „Mulle, sulle, edaspidiseks”. Igal nädalal näitavad Elmo, Grover ja Cookie Monster, kuidas säästa raha ja edasi lükata rahuldust.

Mõelgem oma hilisajaloole. 20. sajandisse astusime hiiglasliku hariduslõhega. Vaid vähene eliit sai tollal õppida ülikoolis, enamiku inimeste koolitee piirdus alla kaheksa aastaga ja paljud kodanikud ei osanud üldse lugeda. Kirjaoskuse andmine ja harimine oli tollal tähtis ühiskondlik eesmärk ja selle saavutamine on parandanud meie elukvaliteeti ja suurendanud jõukust.

Tänapäeval on teguriks, mis suuresti määrab lapse tulevase elutee, tõusnud enesekontrollioskus. See oskus määrab nüüd palju rohkem kui varem. 21. sajandi tähtsaks ühiskondlikuks eesmärgiks võiks saada kõigile lastele paremate enesekontrollioskuste õpetamine.

Artikkel põhineb loengul, mille Terrie Moffitt pidas Londonis Greshami kolledžis, mis korraldab tasuta avalikke loenguid juba aastast 1597. Loengut on võimalik vaadata ja kuulata aadressil www.gresham.ac.uk.

Terrie Moffitt, psühholoogiaprofessor, King’s College

Originaal: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/terrie-moffitt-enesekontroll-maarab-tuleviku?id=64992226

Hea kooli ja hea lasteaia konkursid algavad taas kevadel

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on rõõm välja kuulutada konkursid „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ning „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Ka 2016. aastal algavad konkursid juba kevadel, et koolid ja lasteaiad võiksid oma valmivate tööde kohta tagasisidet saada juba protsessi käigus.

Möödunud aastal saime kinnitust, et jooksvalt tagasiside saamine oli koolidele tänuväärne tugi konkursitöö kirjutamisel. Seetõttu pakume sarnast võimalust ka tänavu. Tööde esitamise esimene tähtaeg on 20. mail. „Kevadel esitatud tööd ei pea olema lõplikult viimistletud. Need koolid ja lasteaiad, kes oma töö selleks ajaks esitavad, saavad lihtsalt põhjaliku tagasiside, samuti pakume koostööd ekspertidega,“ selgitab hea kooli projektijuht Nele Punnar. „Konkursi lõpptähtaeg on endiselt novembris – lõplikke töid ootame 1. novembriks,“ lisas Punnar.

„Sellel aastal oleme hea kooli ja lasteaia mudelit täiendanud väärtuspõhist eneseanalüüsi sisaldavate küsimustega,“ lisab väärtuskasvatuse kooli projektijuht Mari-Liis Nummert. Tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2015“ pälvinud Ilmatsalu kooli direktor Anu Köidam kinnitab: „Professionaalidelt saadud tagasiside oli eneseanalüüsi kirjutamisel suureks toeks. See aitas näha täiendamist vajavaid kohti töös. Julgustan kõiki koole konkursil osalema: sa näed selle töö tegemise käigus oma kooli nende nurkade alt, mida varem pole näinud.“

„Väärtuskasvatuse lasteaed 2015“  tiitli pälvinud Pärnu Lasteaia Pillerpalli direktor Sirje Kessleri sõnul andis konkursil osalemine ja töö koostamine neile tervikliku pildi lasteaias toimuvast: „Oma tegevuste analüüsimine võimaldas näha igapäevatööd teise pilguga. Tänu konkursitööle oleme põhjalikult endasse vaadanud; see on aidanud mõelda, kuidas edasi minna. Nüüd küsime iga tegevust planeerides, miks me seda teeme. Tunnustus on kõige selle juures lihtsalt boonuseks.“

Konkursil osalemisega kandideerivad koolid tiitlitele „Hea kooli rajaleidja 2016“ ja „Hea kooli edendaja 2016“ ning „Väärtuskasvatuse kool 2016“.

Lasteaiad kandideerivad tiitlitele „Hea lasteaia rajaleidja 2016“ ja „Hea lasteaia edendaja 2016“ ning „Väärtuskasvatuse lasteaed 2016“.

Konkursi „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ kirjeldus ja tingimused

Konkursi „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ kirjeldus ja tingimused

Lisainfo
Nele Punnar
TÜ eetikakeskuse projektijuht
tel: +372 5285783
nele.punnar@ut.ee

Godi Kelleri väärt loengud Eesti erinevates linnades 28.märts – 2.aprill 2016

Godi Keller
Godi Keller

Üks minu lemmiklektoreid – Godi Keller – on taas Eestimaal loenguid pidamas. Soovitan soojalt teda kuulama minna. Godi kannab endas tohutut (elu)tarkus, sügavat armastust laste vastu, huumorit, fantastilisi lugusid ja see kõik on pakitud tõelise soojuse ja hoolimise sisse. Ta on üks paremaid esinejaid, keda olen näinud ja tema sügavad mõtted on mind saatnud vägagi kaua.
Olen pea igal oma koolitusel tsiteerinud Godi Kellerit kasvõi selles, et: „Kool peab lapsele kaasa andma peamiselt ühe asja – see on eneseusk.” Oluline osa, millest ta räägib on elupädevused, mis aitavad last tulevikus paremini toime tulla. Ja seda saame õpetajatega, nii lasteaias kui koolis, alati mõtestada – kuidas IGA oma tegevusega toetada lapse eneseusku ja arendada elupädevusi.

Merike Mitt

Loengute kava: 

E 28.III   kell 18:00
Kuidas lapsevanem saab aidata kaasa, et lapsel oleks  õnnelik koolipõlv
Keila Linnavalitsuse saalis, Keskväljak 11
Osalustasu 10 eurot 

T 29.III    kell 18:00
Kuidas toetada teismelist (nii vanema kui õpetaja seisukohast)
Rosma Johannese Koolis
Osalustasu 10 eurot 

K 30.III   kell 18.00
Kuidas mõista ja toetada lapsi
Pärnu Herbert Hahni Koolis, Ringi 10
Osalustasu 10 eurot 

N 31.III   kell 14:30 –16:30
HEV lapsed ja elupädevused
Tartumaa Rajaleidja keskuses, Tähe  4 (Vkorrus)
registreerimine: kati.sein@gmail.com
osalustasu 12 eurot
Erivajadustega lapsed näevad vaeva kooliprogrammi ja argieluga, nende sisemine südikus pannakse pidevalt proovile. Inimese arengus nii loomulikud kui ootamatud elukriisid tabavad kõiki. Kuidas neist murdumata ja õnnelikuna läbi tulla?
Elupädevused muudavad kriisid arenguteeks ning aitavad igapäevaselt hästi hakkama saada.
Loengus arutleme, millised on olulisemad elupädevused ja kuidas neid lapses kasvatada, olles toetav kaaslane, õpetaja, abistaja. 

N 31.III   kell 18.00 – 20.00
Elu pole amatööridele – elupädevused ja nende toetamine
Tartu Waldorfgümnaasiumis Kreutzwaldi 64
Osalustasu 10 eurot
Tugev side tegelikkusega –‐ päris eluga meie ümber, on üks tähtsamaid aspekte laste ja noortega töötamisel.
See side tekib südamest tulevast tõesest ja teesklusevabast suhtumisest ning ootustest, mida esitame ja edasi kanname. Elupädevused on oskused, mis aitavad elus õnnelikult ja tervelt läbi saada.
Loengus arutletakse, mida täiskasvanud võiksid silmas pidada, et toetada elupädevusi lastes ja noortes. 

R 1.IV & L 2.IV
Kõik pole veel läbi! Kursus teismeliste laste vanematele
R 1.IV 17:30 – 20:30   &   L 2.IV 11:00 – 14:00
Tartu Waldorfgümnaasiumis    Kreutzwaldi  64
registreerimine:  sydamegakool@gmail.com
kogu kursuse osalustasu 30 eurot
Puberteet on põnev kuid sageli keeruline eluperiood, mis paljud lapsevanemad meeleheitele ajab. Vaadeldes lähemalt neid muutusi, mis aja jooksul lapsest nooruki teevad, näeme ka selle perioodi vaimustavat poolt.
Kursusel käsitleme puberteediiga ja  selle peamisi etappe.
Autoriteedi (vanema rolli) muutumine, teekond iseenda identiteedini ning usalduslike suhete loomine täiskasvanu ja noore vahel  on teemad, mille üle koos arutleme.
Kursus süstib vanematesse julgust, jaksu ja optimismi ajal, mida pole alati kerge üle ja läbi elada.
Kursus koosneb loengust, vaatlusharjutustest ning aruteludest.
Pakutakse teed ja suupisteid.

Loengud ja kursus on inglise keeles tõlkega eesti keelde

Lisainfo: Godi Keller godi@godikeller.com
Monika Karmin 56635559 

Godi  Keller
On õppejõud ja vabakutseline kirjanik, kes alustas tööd loodusainete ja klassiõpetajana. Laste, noorukite, lapsevanemate ja õpetajatega on ta töötanud üle 30 aasta nii oma kodumaal Norras kui mitmel pool mujal Euroopas.

Godi eriline huvi on ‘rasked’ lapsed ning elupädevused – omadused, mis aitavad inimesel elus hakkama saada.

Godi Kelleri maailmanägemine, soe huumor  ja üdini aus enesevaatlus on alati kuulajaid võlunud.

Eesti keelde on tõlgitud tema raamat „Südamega koolis“.

Hea kooli käsiraamat

Tartu Ülikooli eetikakeskus on koostöös ekspertide ja praktikutega välja andnud “Hea kooli käsiraamatu”.
Selle raamatu loomise esmaseks ajendiks oli eelkõige leida koolide eksamitulemuste edetabelite kõrvale ka teisi kriteeriume, mis teevad ühest koolist hea kooli.

Kuidas see raamat sündis?
Kõigepealt kutsuti kokku ümarlauad: eetikakeskuse seminariruumis said kohvitassi taga kokku ja arutlesid kirglikult kooli üle nii koolipidajad kui lapsevanemad, sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid, õpetajad ja õpilased, koolijuhid ja abipersonal, huvijuhid ja raamatukoguhoidjad. Kokku osales üheksas ümarlauas 66 kooliga üht- või teistviisi seotud inimest. Ümarlaudades arutleti, mis on see, mis peab ühes heas koolis kindlasti olema. Nende arutluste tulemusel valmis käsiraamatu struktuur: raamat koosneb seitsmest artiklist, mis avavad head kooli eri vaatenurkadest. Ühiseks jooneks neis artiklites on, et keskendutakse erinevatele rollidele koolis ning toetavat ja edendavat tagasisidet peetakse üheks võtmeküsimuseks.

Iga artikli lõpust leiab lugeja – olgu siis õpetaja või lapsevanem, koolilaps või koolijuht – küsimusi mõtiskeluks. Käsiraamatu artikleid illustreerivad näited ümarlaudades kõneldust, näited Hea Kooli projekti konkursitöödest ja kahe ümarlaua kokkuvõtted. Praktikute vaatenurka avavad 11 lühiintervjuud õpetajate, koolijuhtide, raamatukoguhoidja, huvijuhi, koolitädi, sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogiga.

Samas – see käsiraamat ei ole veel valmis. Oodatakse kõigi huviliste kommentaare ja täiendusi.
Neile toetudes arendatakse käsiraamatut edasi ja 2016. aasta lõpus on plaanis luua sellele toetuvalt haridustöötajatele ja koolidele mõeldud heade praktikate andmebaasi, kus kogemusi vahetada.

Hea kooli käsiraamat on elektroonilisel kujul olemas siin – http://www.eetika.ee/et/hea-kooli-kasiraamat

Väärtuskasvatuse sõpradele – soodustus Vaikuseminutite avatud baaskursusele!

Mängime_vaikusegaVäärtuskoolituse sõpradele soodustus!!!
Selle õppeaasta viimased Vaikuseminutite avatud baaskursuse grupid. 

Huvitav fakt on see, et Tarkuste Hoidise koolitustel on tagasisidelehtedel 80-90% vastanutest toonud välja selle, mida tahaks kindlasti oma töös proovida – Vaikuseminutid! Lisaks on küll ka vanasõnad jm häid ideid, kuid nendesamade lihtsate kuid mõjusate harjutuste järgi tuntakse tõesti väga suurt vajadust.

Seetõttu on mul rõõm teatada, et meie blogi lugejana on Sul võimalik saada soodustust!

See koolitus annab vajalikud baasoskused, kogemused ning innustuse tähelepanu ja meelerahu harjutuste kasutamiseks.

♦   Tallinnas 14.03 ja 09.05 (koostöös Tallinna Ülikooliga). Koolitajad: Kaia Köster ja Sigrid Melts. Vaata täpsemalt  ja registreeri siin!
♦   Tartus 08.04 ja 16.05 (koostöös Tartu Ülikooliga). Koolitajad: Lii Kaudne ja Egle Säre. Vaata täpsemalt ja registreeri siin!

Vaikuseminutite abil saad:

  • rahustada lapsi, kui nad on murelikud, ärevad või endast väljas
  • aidata lastel häälestuda õppetööle või uuele tegevusele
  • kasvatada tähelepanelikkust ja süvenemisvõimet
  • toetada empaatiavõime kasvu ja hooliva suhtekeskkonna tekkimist
  • hoolitseda paremini enda meelerahu ja enesetunde eest

Soovi korral saad Vaikuseminutite kohta lugeda siit ja erinevate õppevõimaluste kohta siit.

SOODUSTUS! Kui ütled registreerimisel märksõna “Väärtuskoolitus”, siis on Sinu jaoks baaskoolituse 2 koolituspäeva hinnaks 75 eur!!!

Ja veel – väga oluline! Meie koolitajakoolitusse aasta tagasi oli väga suur huvi. Samuti väljendati huvi sügavama õppe järgi, aga ise ei tahetud just koolitajaks saada. Kõigile huvilistele olemegi nüüd välja töötanud ja aprillis alustavad  süvaõppe grupid, et avada tähelepanu ja meelerahu harjutuste potentsiaal täiel määral nii enda kui teiste heaolu toetamiseks. Süvaõppe grupis osalemiseks tuleb enne aga kindlasti läbida baaskoolitus, mille viimased võimalused ongi nüüd märtsis-aprillis.

Kui Sul on täpsustavaid küsimusi, siis kirjuta julgesti info@vaikuseminutid.ee

Rõõmsa kohtumiseni
Vaikuseminutite meeskond

Tarkuste Hoidise metoodika uuring

Tänase seisuga on Tarkuste Hoidise metoodika elanud oma elu Eesti lasteaedades juba veidi üle kolme aasta. Metoodika käsiraamat, mis on ühtlasi suur praktiline ideedekogumik, ilmus augustis 2012 ning on olnud väga populaarne. Tarkuste Hoidise metoodika koolitusi, kus lisaks praktilistele väärtuskoolituse ja metoodika näidetele tegeleme ka õpetajate isiklike väärtuste-hoiakutega, on praeguseks tehtud 88 lasteaiale, kokku 1016 osalejale. Ka need lasteaiad, kes juba iseseisvalt raamatu abil on TH metoodikat kasutanud, on saanud koolituselt vägagi palju täiendust.
Nüüd oleks aeg uurida tagasisidet metoodika kasutamise kohta ja täiendada ideedekogumikku väärtuste praktikatest.

Sellele küsimustikule võivad vastata nii need, kes kas täielikult või ka osaliselt Tarkuste Hoidise metoodikat on oma töös kasutanud,  kui ka need, kes on valmis jagama oma  praktikaid (eriti tänulik olen pärimuslike praktikate eest, aga ka kõik muud head ideed on teretulnud).

Uued väärtuskasvatuse praktilised ideederaamatud on peagi ilmumas, sest olen kogunud tuhandeid täiesti imelisi ideesid nii piltide kui tekstidena, mida tahan teiega peagi jagada.

Seega, kui oled kasvõi veidigi kasutanud rohkem rahvapärimust ja vanasõnu lastes väärtuste arendamiseks, siis ole hea, võta veidi aega ja vasta siin olevatele küsimustele – https://www.surveymonkey.com/r/8FKBBXT 

Olen väga tänulik, kui vastad neile küsimustele hiljemalt 1.veebruariks 2015 

Kõigi vastajate vahel loosime välja 5 Eesti vanasõnakalendrit  ja 5 kinkeraamatut “Sinu unistused võivad täide minna” ning tänutäheks saad soovi korral osta meie äsjailmunud tõlkeraamatu „Meelerahumuinasjutud. Aladdini Imelamp“ soodushinnaga 12 eur (tavahind 15 eur)
Selleks pane oma e-mail uuringu lõpukasti ja me saadame Sulle www.heatujupood.ee-s kehtiva sooduskoodi.

Nagu eelpool öeldud, olen järjepidevalt häid kogemusi ja materjale juurde kogunud ja plaanin järgmisel aastal anda välja Tarkuste Hoidise metoodika täiendatud raamatuid. Seekord kirjutan eraldi väärtustest, nt kuidas läbi erinevate metoodiliste tegevuste viia lasteni koostöö väärtust, hoolivust, julgust jne. Kui Sul oleks oma kolleegidega jagada sel teemal häid ideid ja kogemusi, pilte või ettekandeid, siis palun Sul panna need kirja kas nimetatud uuringus või saata mulle e-mailile: merike@vaartuskoolitus.ee

Päikeselist alanud aastat soovides,

Merike

 

Helimees oskab, minister ei oska

Väga sügavmõtteline tekst Eesti rahvapärimuse tänasest päevast: “Sügava ja jõulise kultuuriga maa ei karda teisi rahvaid, vaid oskab hinnata teiste kultuuri, tolereerida ja sallida, tundmata selles ohtu iseendale või oma kultuurile (T.H.Ilves). Meie ühiskonnas puudub arutelu teemal, mis on see, mis tagab väikese kultuuri ja keele järjepidevuse (M.Lauristin). Kuidas saab meil olla pärimuskultuuriga väga hästi, kui suur enamik meist ei tunne omakultuuri baasteksti – regilaulu? Regilaul on meie Nokia, see on meie omakultuuri baastekst. Meie traditsioon on koostegemise, koosolemise ja koosloomise kultuur, mis hakkab elama alles siis, kui jõuab kontserdilavadelt argipäeva, meie mõtteviisi ja kogukonna kooskäimistele. Iga eestlane peaks oskama eest võtta mõnd regilaulu, pärimustantsu või -mängu, oskama jutustada oma kodukandi kohapärimusest ning tundma rahvakalendri tavandeid. See on meie kultuuri baasvundament ja selle tundmine annaks meile tagasi tugevuse ja eneseväärikuse, kogukonnatunde ja arusaamise sellest, kes me tegelikult oleme.” 

Helimees oskab, minister ei oska

Mari Tammar, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika üliõpilane
Postimees 3. november 2015

«Kes saalis istujatest oleks võimeline tõusma püsti ja laulma eest mõnda regilaulu?» kõlas sissejuhatav küsimus. Saalitäiest Eesti Kultuuri Koja konverentsile kogunenud inimestest tõstsid käe vaid neli või viis, kellest kaks olid pärimusmuusika keskuse saali nurgas istunud helimehed. Sellele järgnes küsimus meie pärimuskultuuri jätkusuutlikkusest, millele Indrek Saar vastas, et pärimuskultuuriga on meil kõik väga hästi, nägemata selle väite vastuolu äsja saalist avanenud pildiga. Kuidas saab meil olla pärimuskultuuriga väga hästi, kui suur enamik meist ei tunne omakultuuri baasteksti? Väide, et pärimuskultuuriga on kõik väga hästi, sest inimesed käivad kontsertidel, on võrdväärne väitega, et rahvatervisega on kõik hästi, sest inimesed käivad arsti juures.

Küsimuse peale pärimuskultuuri lisamisest meie üldhariduskooli õppekavadesse tekkis konverentsisaali täielik vaikus ning paneeldiskussioonis arutlenud (Indrek Saar, Aet Maatee, Tiina Lokk-Tramberg) otsustasid jätta sellele kui liiga spetsiifilisele vastamata. Oli Marju Lauristin enne öelnud, et meie ühiskonnas puudub arutelu teemal, mis on see, mis tagab väikese kultuuri ja keele järjepidevuse. See vaikuse moment oli vinjett tema sõnade kinnituseks.

Juulis, XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali avatervituses ütles president Ilves, et sügava ja jõulise kultuuriga maa ei karda teisi rahvaid, vaid oskab hinnata teiste kultuuri, tolereerida ja sallida, tundmata selles ohtu iseendale või oma kultuurile. Täna päevakorral olev «võõrahirm» peegeldab aga selgelt, et meil puudub see sügav kultuur, milles me veendunud oleksime, see kultuuripinnas, millele toetub meie identiteet.

Rahvuslikul ärkamisajal tahtsime olla saksalikumad ja vahetasime oma maarahvakultuuri moodsama vastu. Raiusime sellega läbi oma 2000 aastat juuri ning võõrandusime endale loomuomasest. Dateerime tänaseni omakultuuri algust 200 aasta taha, kui toimusid esimesed laulupeod, asutati seltsid jms. Jätame sellega varju aga meie oma kultuuri põhiosa, rahvaluule, mis kätkeb endas ainult eestlastele omaseid väljendusvorme. Eesti rahvaluule arhiivil on 1,4 miljoni leheküljeline kogu, millele saavad vääriliselt vastu vaid Soome ja Šoti rahvaluule varamud. «Meile paradoksina näiv tõde on see, et vana regivärss on struktuurilt hoopis keerulisem nähtus kui mingi meil praegu käibiv luulevorm. Kui võrdleme «vanemat riimkroonikat» meie rahvalauludega, tunduvad rüütlid õige labaste sellidena meie rafineeritud lauluemade kõrval,» on kirjutanud Jaan Kaplinski. «Selle elegantselt stiliseeritud kunstipärasus küündis pimestava virtuoossuseni, olles mänglevalt vaba, alludes samas kõige rangematele ja kõige peenematele reeglitele,» kirjeldas meie vanemat rahvalaulu Victor Terras. Regilaul on meie Nokia, see on meie omakultuuri baastekst ning selle põgus käsitlemine kirjandustunnis ei taga selle järjepidevust, nagu tõestasid ka sadakond tõstmata jäänud kätt Kultuuri Koja konverentsil.

Trendi, millele Indrek Saar viitas, öeldes, et pärimuskultuur on saanud osaks massikultuurist, nimetatakse roots revival (juurte taassünd) ning kätkeb endas artistide esiletõusu, kes seovad pärimusmuusikat kaasaegse helikeelega. Eestis on selle parimaks näiteks ansambel Trad. Attac, ent ka see ei taga järjepidevust, kui kolm inimest on laval ja 10 000 neile plaksutamas. Meie traditsioon on koostegemise, koosolemise ja koosloomise kultuur, mis hakkab elama alles siis, kui jõuab kontserdilavadelt argipäeva, meie mõtteviisi ja kogukonna kooskäimistele. Iga eestlane peaks oskama eest võtta mõnd regilaulu, pärimustantsu või -mängu, oskama jutustada oma kodukandi kohapärimusest ning tundma rahvakalendri tavandeid. See on meie kultuuri baasvundament ja selle tundmine annaks meile tagasi tugevuse ja eneseväärikuse, kogukonnatunde ja arusaamise sellest, kes me tegelikult oleme. See ei välista teisi kultuurivorme ega väljundeid, ent oleks allikaks, mille juurde naasta ja kust veendumust ammutada.

Marju Lauristin ütles, et me saame vastutada siis, kui on teadmine. Ent täna puudub laiemal ringil teadmine oma pärandist ja seega ka vastutus selle jätkusuutlikkuse ees. Meie pärimuskultuur on meie kõigi kultuur ja sellega on siis kõik väga hästi, kui 10 000 teeb ja kolm vaatab pealt.

Tallinna Pallipõnni lasteaia Vikerkaare rühma õpetajad jagavad oma väärtuskasvatuse kogemusi

Innustunud väärtuskasvatuse kasutajad, Tallinna Pallipõnni  lasteaia Vikerkaare rühma õpetajad Ulvi ja Mariana olid rõõmuga nõus jagama ka teistega oma kogemusi. Allpool on nende koostatud powerpointi materjal. Head tutvumist!

Väärtuste õpetamine läbi vanasõnade Vikerkaare Laste rühmas

Ulvi Kaarn ja Mariana Koho
30.04.2014

Toetusime M.Mitti raamatule “Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidiste abil”

Väärtused kuude kaupa

  • Oktoober- head kombed (kollane)
  • November- vastutus (roheline)
  • Detsember- tarkus (helesinine)
  • Jaanuar- töökus (tumeroheline)
  • Veebruar- hoolivus (punane)
  • Märts- sallivus (valge)
  • Aprill- julgus (oranž)
  • Mai- kordamine

Oktoobri teema- head kombed
Picture1

 

 

 

 

 

 

Vanasõnade lillepeenar
Picture2

 

 

 

 

 

Nädalateemaks ongi vanasõna
Picture3

 

 

 

 

 

Lapsed teevad koos nädalateema kohta plakati
Picture4

 

 

 

 

 

Individuaalsed kunstitööd vanasõnadest lähtuvalt
Picture5

 

 

 

 

 

Arutlused ringiaegadel

  • Mida see vanasõna tähendab?
  • Kuidas te vanasõnast aru saate?

Lapsed lisavad uusi vanasõnu lillepeenrasse
Picture6

 

 

 

 

 

Vanasõnadega seotud tegevused toas ja õues 1
Käpiknukud etendusest “Ära naera teise õnnetuse üle”
Picture7

 

 

 

 

 

Vanasõnadega seotud tegevused toas ja õues 2
Kosmosenäitus EstCube teemal (“Mis ühele kuld, see teisele muld”)
Picture8

 

 

 

 

 

Täname tähelepanu eest! 🙂

Osale Eesti rahva väärtuse mängu loomises

rakvere-tanu-2

Kingi eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks idee – jaga meiega oma väärtusdilemmat.

Hommikul tööle minnes nägid, kuidas kamp noori järjekordselt pargipingil istub ja kommi sööb, kuigi nad peaksid ilmselt koolis olema. Või küsib sõber Sinult nõu, millised pulmad ta korraldama peaks. Või andis kassapidaja Sulle 10 eurot rohkem tagasi ning Sina avastad selle alles pärast pooletunnist kõndimist kodus. Mida sellistes olukordades teha?

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub Sind üles erinevad väärtusdilemmad üles kirjutama ja meile jagama. Kirjuta üles, mida oma igapäevaelus kogenud ja näinud oled. Kõigi situatsiooni kirjapanijate vahel loosime välja e-lugeri.

Olukordi kogume Arvamusfestivali Väärtuste alal (nr 14) 14.-15. augustil, Metsaülikoolis 19.-23. august ning internetivahendusel aadressil 
http://bit.ly/1TzoQFj
 14.-30. august. Auhinna loosime välja 1. septembril.

Mis saab saadetud situatsioonist edasi?

TÜ eetikakeskus vaatab saabunud situatsioonid läbi ning valib välja teemad ja olukorrad, millest valmivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Eesti rahva väärtuste mäng.

Lisainformatsioon

Mari-Liisa Parder, TÜ eetikakeskuse projektijuht
mari-liisa.parder@ut.ee
 tel 737 5426