Mis on haridusuuenduste koostööpildil valesti?

Merike Mitt

Hariduselus podiseb. Vana viisi ei saa ja uut moodi veel ei oska. Õieti ei tea praegu veel päris täpselt üldse seda, milline see uus viis olema peaks. Kas viime õppe tahvelarvutitesse või laseme lastel hoopis ise leiutajatena maailma avastada? Igal inimesel on oma seisukoht ja ideid on õhus palju.

Uuringud on öelnud, et 21. sajandi globaliseeruvas, kiiresti ja aina keerulisemaks  maailmas on inimestel vaja peamiselt kaht omadust – koostööoskust ja loovust. Kuna kõik muutub aina komplitseeritumaks ja spetsialiseerumised on üha sügavamad, siis üksinda enam ei saa. Uute innovatsioonidega välja tulemiseks peavad ka täiesti erinevate erialade ja mõtteviisidega inimesed koostööd tegema ning samas ka „kastist välja“  loovaid lahendusi leidma. Ja koostöö puhul ei saa üle ega ümber elementaarsetest suhtlemisoskustest – arvutiekraani taga kuulamist, kehtestamist, läbirääkimisoskusi ei arenda.

Neid ja palju teisi häid alusväärtusi rõhutab ka uus põhikooli ja gümnaasiumi väärtustele rõhuv õppekava. Sisuliselt on seda palju kiidetud ning samas on ka nenditud, et kool ei tule järgi, koolis valitsevad hoiakud ja väljakujunenud mentaliteedid ei ole veel valmis lõimitud aineüleseks õppeks, läbini süsteemseks väärtuspõhiseks lähenemiseks või selleks, et võtta õpilast objekti asemel subjektina. Ehk võiksid riigi tasandil ministeeriumid ja ülikoolid, kes meie hariduselu juhivad ja sihte seavad, ise eeskujuks olla?

Aga vaatame, missuguseid sisu poolest tõepoolest suurepäraseid haridusuuenduslikku algatusi praegu Eesti hariduspoliitikas tehakse.

Siinkohal ei pretendeeri ma üldse lõplikule nimekirjale. Kuna pilt on üsna killustunud, siis pole kusagil keskset ühtset kohta, kus kogu teave koos on. Võib-olla Haridus- ja Teadusministeeriumis (edaspidi HTM) on.

–          Tartu Ülikooli all olev Eetikakeskus arendab riikliku väärtusarendusprogrammi rakendajana juba mitmendat aastat väärtuspõhist koolining teeb selles osas tihedat koostööd HTM-ga ning viimasel aastal on välja töötamas Hea kooli mudelit– loe lähemalt http://www.eetika.ee/et/vaartusarendus/hea-kooli-mudel.

–          Selle kõrvale on nüüd uue algatusena haridusminister kutsunud HTM alt ellu Huvitava kooliliikumise – loe lähemalt https://www.facebook.com/huvitavkool ja http://huvitavkool.blogspot.com/

–          Tallinna Ülikooli all alustas sarnastel teemadel eelmisel aastalHaridusinnovatsiooni Keskus – loe lähemalt http://www.tlu.ee/et/hik. Oma kodulehel kirjutatakse, et ollakse avatud koostöövõrgustik kõigile, kes on huvitatud hariduse arendamisest ja haridusuuendustest.

–          Haridusvaldkonna eest muretseb ka Eesti Koostöö Kogu. Koostöös HTM-ga ollakse koostamas Eesti elukestva õppe strateegiat(mis vaatab kogu pilti küll laiemalt kui vaid formaalharidus osa) aastateks 2014-2020 ning on oma üritustel tegelenud hariduse teemadega süvitsi.

Rohujuure tasandilt on võrsunud ka põnev Haridusuuenduse koostöövõrgustik(http://haridusuuendus.wordpress.com), kes keskendudes omavahelisele koostööle, selleks et laiaulatuslikult  panustada Eesti hariduse kvaliteedi kasvu, on ellu kutsunud järgmised tegevusgrupid:

–          Eesti Hariduse Edendus(EHE)https://sites.google.com/site/haridusedendus/courses/course-a

–          Homne Kool(http://homnekool.wordpress.com ja http://www.facebook.com/homnekool)

–          Haridusuuendusprogramm

–          Kogukonnakool(https://groups.google.com/forum/#!forum/kogukonnakool)

–          Haridusharta

 Hariduse uuendamise, teistsuguse hariduse teemadega tegelevad nii Sänna Kultuurimõisas toimiv Leiutajate Külakool, Waldorfkoolid, Ülo Vooglaiu kirjutised. Hariduse teemal arutletakse arvamusfestivalil, Eesti Kultuuri Kojas, Eesti Arengufondis, Koolijuhtide Ühenduses ja Õpetajate Liidus. Räägitakse Gaia haridusest, 21.sajandi koolist ning samal ajal näitekshttp://tulevikuklass.blogspot.com/  ja HITSA Innovatsioonikeskus (http://www.tiigrihype.ee/et) arendavad tehnoloogiapõhist õpet koolis.

Lisaks sellistele avalikumatele hariduse uuendamisega tegelevatele gruppidele ja ühendustele leidub hulgaliselt nn „põrandaaluseid“ seltskondi, kes plaanivad mitte ainult väikeseid reforme vaid lausa revolutsioone, täiesti teistsuguseid lähenemisi meie laste tuleviku loomisele.

On näha ja võib lugeda, et absoluutselt kõik selle teemaga tegelevad inimesed ajavad oma asja südame, hinge ja suure missioonitundega. Kõigi eesmärk on, et meie haridussüsteemist väljuks õnnelik hästi toimetulev inimene. Tööd on tehtud tohutult, välja on antud sadasid dokumente, üleskutseid, hartasid, memosid; välja on töötatud mudeleid, powerpoint-esitlusi, mis täis imelisi sõnu jne. Kõige selle juures on täiesti arusaadav, miks õpetajad on reformidest väsinud või suhtuvad järjekordsesse (tegelikult väga heasse) uuendusse veidi skeptiliselt. Ja hoiakud ei muutu.

Rohke „kisa“ juures seda villa ikka on, aga… ehk koostööd tehes, prioriteetides kokku leppides, tuleks seda villa kindlasti rohkem.

Merike Mitt
jaan, 2014