Margit Sutrop: peame liikuma tuupimispõhiselt koolilt väärtuspõhisele koolile, muidu kasvatame tarka inimest, kes võib teha palju kurja

Foto: Siim Lõvi
Margit Sutrop Foto: Siim Lõvi

Haridus ei aita ainult edasi jõuda järgmisele haridusastmele, vaid annab inimesele võimaluse täita oma kolme rolli ühiskonnas – tööl, isiklikus elus ja avalikus elus, leiab filosoofiadoktor Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

See ei ole Sutropi sõnul ainepõhine õpe, vaid kõik, mis koolis toimub – kuivõrd on õpilasel osalemisvõimalusi, kaasamisvõimalusi, kuidas õpilase andekust toetatakse.

Haridus annab meile võime orienteeruda maailmas ja luua maailmaga ühendus, see omakorda tähendab seda, et me peame aru saama nii maailmast kui iseendast,“ rääkis Sutrop augustis Käärikul toimunud Metsaülikoolis, mille teemaks oli seekord haridus.

Professor tõdes, et kool annab praegu palju teadmisi maailmast, aga tegelikult ei saa me maailmaga ühendusse astuda, kui me ei tea, kes me ise oleme. „Kus on need napad, millega ma maailma kinnistuda saaksin, kes olen mina, millised on minu võimed?“ küsis Sutrop oma ettekandes.

Tema sõnul tagasisidestab kogu õpiprotsess meile, kes me oleme, mis on see kullatükk inimeses, mis väärib enesearendamist.

Haritud Breiviku hing pole haritud

„Kui õppest ja kasvatusest väärtushoiakud kõrvale jätta, siis me kasvatame tarka inimest, kes võib teha väga palju kurja,“ ütles Sutrop viidates Norra massimõrvarile Anders Breivikule. „Kindlasti ei ole ta hingeharitud ja kindlasti on tal midagi puudu.“

„Me peame lähtuma sellest, et öelda, mis on hariduse väärtus ja millele on need eesmärgid suunatud,“ lausus Sutrop.

„Kogu maailmas arvatakse, et haridusel on ainult ühiskondlik ja majanduslik väärtus,“ rääkis Sutrop. „Mida suurem on inimkapital, seda paremad majandustulemused me saame.“

Kuid Sutropi sõnul on see väga kitsas mõtlemine. Ta leiab, et ilma inimese õitsengule ja kasvamisele panustamata, ei saavuta me mingisugust edu, ka mitte majanduskasvu ja soovitab keerata kõik pea pealt jalgade peale.

Haridusprotsess peab kujundama inimest

Õpetaja roll ei tähenda Sutropi sõnul ainult teadmiste edastamist ja kontrollimist. Õpetaja peab mõtlema, mismoodi tema kui kasvataja saab isiksust kujundada. „Väärtuskasvatus ei ole õpetaja peas sündinud väärtuste õpilaste pähe istutamine,“ lausus Sutrop, kelle sõnul saab õpetaja õpilast ainult toetada.

„Meie vana tuupimiskool kasvatas lojaalseid kuulekaid inimesi, kes mõtlesid ühte ja rääkisid teist, aga mitte neid, kes vabalt ja loovalt valisid,“ meenutas professor, kelle sõnul näitab ühiskond meile, et lahendused on sageli ainult mustad ja valged.

Sutrop kritiseeris tänast õpetajakoolitust, kus ei pöörata praktiliselt üldse tähelepanu sellele, millised on õpetaja väärtused. Ta soovitas õpetajal ise läbi mõelda, kes ta õpetajana on.

Väärtuskasvatus toimub sageli läbi varjatud õppekava – kas sööklas antakse kahvel ja nuga või peavad õpilased sööma lusikaga? Kui mobiili kasutamine tunnis on keelatud, aga õpetaja võtab tunnis telefoni vastu? Kui tundi hilinemine ei ole lubatud, aga õpetaja ise tuleb hiljem?

Väärtuskasvatus saab toimuda absoluutselt igas aines

Sutropi nägemuses on õpetajal kaks rolli. „Ta saab pöörata tähelepanu sellele, et me peaksime arutama selle üle, mida sallivus tähendab ja kas sallivus on ülim väärtus, kas sellest on suuremaid väärtusi,“ rääkis professor ja tõi näteks, et kehalise kasvatuses saab väga palju koostööst ja hoolivusest ja solidaarsusest rääkida. „Millist väärtust me kasvatame, kui me laseme kaptenitel valida, kes minu meeskonnas on?“

Teised on Sutropi sõnul need väärtused, mida me vooruste tähenduses kasvatame.

Õpetaja rolli kolmas aspekt on see, kuidas luua selline koolikultuur, et õpetaja saaks väärtuskasvatusega tegeleda. „Koolimeeldivust, mille järgi on Eesti Euroopas viimsel kohal, defineeritakse kui madala stressiga saadud teadmisi,“ ütles Sutrop.

Sutropi sõnul ei pea koolis ainult lihtsalt lõbus olema, vaid õpilane pead sealt saama eduelamuse, et oma õpimisega toime tulla. Seejuures on õppimise mentoriks lapsevanemad, kes käivad koolis abiks. Näiteks hommikutundides vaadatakse koos läbi, kas õpilane sai oma kodutöödega hakkama.

Originaalartikkel: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/margit-sutrop-peame-liikuma-tuupimispohiselt-koolilt-vaartuspohisele-koolile-muidu-kasvatame-tarka-inimest-kes-voib-teha-palju-kurja?id=64932384