Lasteaiaõpetaja mõtteid Tarkuste Hoidise metoodikast

Oma mõtteid jagab lasteaiaõpetaja Reelika Täht

Meenub kui kuulsin esimest korda Merikese käest sellest põnevast metoodikast. Südames süttis suur äratundmisrõõm, et just see uus lähenemine väärtuse õpetamisele lastele on just see mis hetkel lasteaias õpetajana igapäevatööd tehes puudu on ning millega edasi eesmärgistatult ning sihipäraselt soovin tegeleda.

Alustasin sügisel tööd 5-6a lastega ning seetõttu sain koheselt antud metoodikat ka praktiliselt elluviima hakata. Paarilisega ja lastevanematega koostöös alustasingi Särtsude rühmas Tarkuste Hoidise metoodika süsteemset ning järjepidevat kasutamist õppe-kasvatustöös.

Koostöö lapsevanematega:

Sügisesel lastevanemate koosolekul tutvustasime antud metoodikat, esikus olevale stendile tegime metoodikast ülevaatliku infovoldiku ning lisasime pildi 101 Eestimaa vanasõna purgist, millele iga nädala esimesel päeval lisasime nädalavanasõna. Kaasasime lapsevanemaid kodus arutlema lastega nädala vanasõna teemadel; lasteaias viisime hommiku- ning õhturingides läbi filosofeerimisi, arutelusid.

Tarkuste Hoidise metoodika rühmas (lastega):

Väärtuste teemasid käsitleme lasteaias igapäevategevuste käigus, pidevalt harjutades ja mõjutades. Lastega ühiselt arutades koostasime rühma head tavad, mis toetavad erinevaid väärtusi mida elus oluliseks peame. Asetasime rühma head tavad Väärtuste tammele – positiivse enesehinnanguga ning loov-tegus-väärtusi hindav laps kasvab kui väike tammetõru kes vajab kasvamiseks turvalist keskkonda enda ümber.  Taaskordne mõttelõng jõudis Tarkuste Hoidiseni ja keegi kuskilt kõrgemalt justkui juhtis meid ning andis signaale et oleme õigel teel ning teeme õiget asja. See andis rühmaõpetajana mulle palju energiat ning sisemist särtsu antud metoodikat rühmas lastega kasutama hakata. Jätkasime oma tegemisi sisseviimaks Tarkuste Hoidise metoodikat.

Rühma seinale meisterdas paariline koos lastega Väärtuseredelid, mida üheskoos õppeaasta jooksul täiendama hakkasime. Rühmaõpetajatena planeerisime sel aastal igasse nädalasse 1 vanasõna. Eelnevalt valisime välja sobiva vanasõna lähtudes planeeritud nädalateemast (nädalateemasse kirjutasime põhiväärtuse ja alaväärtuse, lõimisime antud väärtuse erinevate rahvajuttude, mängudega). Esmaspäeva hommikul hommikuringis toimus sissejuhatus nädalasse ning loovalt asjale lähenedes mõtlesime iga nädal välja mõistatuse värvist mis omakorda haakuks antud põhiväärtuse värviga. Lapsed, olles lahendanud mõistatuse, valisid väärtustepurgist antud lahenduse värvi vanasõna ning võtsid selle välja. Seejärel toimus vanasõna lahtirullimine erinevate liisusalmide, kehapilli muusika saatel. Vanasõna ettelugemisel said oma lugemisoskust parendada need lapsed kes juba veerida-lugeda oskavad; vanasõna paberile kirjutada need kes soovi avaldasid. Meenutades algusaegu kui seda metoodikat katsedes elluviima hakkasime, olid ettelugejad ning kirjutajad üsna tihti samad kuid mida aeg edasi, seda rohkem tulid ka aramad lapsed antud tegemisse kaasa. Vanasõna ettelugemisel, lapsevanematele esikusse väljapanduda, lisasid lapsed vanasõna rühmaseinal asuvale väärtusteredelile.

Nädala vanasõna käsitlesime jutustustes, aruteludes, filosofeerimiseteemades, situatsiooni-, rolli-, draamamängudes. Reedel viisime läbi kokkuvõtva vestluse nädala vanasõnast, kaardistasime laste mõtteid väärtuse osas ning alustasime seega Särtsude rühma vanasõnade raamatut. Raamat valmib 2013 kevadeks kui lapsed lasteaiatee seljataha jätavad.

Vaatlustes ning laste vestlustes, mängudes märkasime, et lapsed kasutavad oma igapäeva kõneski vanasõnu nt „Harjutamine teeb meistriks“; „Hea sõna võidab kurja väe“; „Hea sõber kaalub enam kui kuld“. Ja mis saaks olla veel parem tulemus tehtud tööle kui lastelt kuulda esmaspäeva hommikul söögilauas lauset: „Reelika, ma nii ootan juba mis värvi mõistatus meile täna külla tuleb“.

Ootan põnevusega uut õppeaastat, et antud metoodikasse uusi lähenemisi sissetuua ning neidki koheselt teooriast praktikasse rakendama hakata.

Mõtetest ja tegemistest kirjutas Reelika Täht

 VÄLJAVÕTTEID LASTE ARVAMUSTEST NÄDALA VANASÕNADEST:

Põhiväärtus „ARMASTUS“,  alaväärtus KUS HÄDA NÄED LAITA, SEAL TULE JA AITA        

  •  „Kui Sa näed kedagi , peab minema appi. Keegi lööb, lähed appi ütlema: „Palun ära tee. Palu vabandust sõbralt“ (Carolina ja Mirtel).
  • „Kui sõber kukub, lähen aitan ta püsti“ (Alan-Ats)
  • „Kui näed midagi, tuleb kohe appi minna.“ (Nicholas)
  • „Peab sõpru aitama kui ta on kurb (sõber nutab, siis ma lohutan teda). (Nora)
  • „See tähendab, et kui sõber nutab, siis ma ei naera selle üle, vaid lähen appi.“ (Ruben)

põhiväärtus „VASTUTUS“ alaväärtus KUIDAS INIMENE PÜÜAB, NÕNDA TA SAAB     

  • „Mina arvan et see tähendab seda, et iga inimene vastutab ise oma teo eest.“ (Nora)
  • „Alguses ei saa, siis proovib-proovib ja saabki.“ (Marten)
  • „Võistlustel kui jooksed kiiresti, saad alati parema koha.“ (Magnus)
  • „Kui teed ühe asja ära, siis sa saad midagi. Mina tegin 5 kukerpalli ja issi andis šokolaadimedali.“ (Mirtel)
  • „Alguses oskan vähem, kui teen tihti, saan targemaks.“ (Rando)
  • „Kui kaua kala püüda järves, siis saab, aga kui vähe aega, siis ei saagi kala.“ (Alan Ats)
  • „Kui oled tubli, saad heateo.“ (Dharma Helena ja Helena Christine)