Godi Kelleri väärt loengud Eesti erinevates linnades 28.märts – 2.aprill 2016

Godi Keller
Godi Keller

Üks minu lemmiklektoreid – Godi Keller – on taas Eestimaal loenguid pidamas. Soovitan soojalt teda kuulama minna. Godi kannab endas tohutut (elu)tarkus, sügavat armastust laste vastu, huumorit, fantastilisi lugusid ja see kõik on pakitud tõelise soojuse ja hoolimise sisse. Ta on üks paremaid esinejaid, keda olen näinud ja tema sügavad mõtted on mind saatnud vägagi kaua.
Olen pea igal oma koolitusel tsiteerinud Godi Kellerit kasvõi selles, et: „Kool peab lapsele kaasa andma peamiselt ühe asja – see on eneseusk.” Oluline osa, millest ta räägib on elupädevused, mis aitavad last tulevikus paremini toime tulla. Ja seda saame õpetajatega, nii lasteaias kui koolis, alati mõtestada – kuidas IGA oma tegevusega toetada lapse eneseusku ja arendada elupädevusi.

Merike Mitt

Loengute kava: 

E 28.III   kell 18:00
Kuidas lapsevanem saab aidata kaasa, et lapsel oleks  õnnelik koolipõlv
Keila Linnavalitsuse saalis, Keskväljak 11
Osalustasu 10 eurot 

T 29.III    kell 18:00
Kuidas toetada teismelist (nii vanema kui õpetaja seisukohast)
Rosma Johannese Koolis
Osalustasu 10 eurot 

K 30.III   kell 18.00
Kuidas mõista ja toetada lapsi
Pärnu Herbert Hahni Koolis, Ringi 10
Osalustasu 10 eurot 

N 31.III   kell 14:30 –16:30
HEV lapsed ja elupädevused
Tartumaa Rajaleidja keskuses, Tähe  4 (Vkorrus)
registreerimine: kati.sein@gmail.com
osalustasu 12 eurot
Erivajadustega lapsed näevad vaeva kooliprogrammi ja argieluga, nende sisemine südikus pannakse pidevalt proovile. Inimese arengus nii loomulikud kui ootamatud elukriisid tabavad kõiki. Kuidas neist murdumata ja õnnelikuna läbi tulla?
Elupädevused muudavad kriisid arenguteeks ning aitavad igapäevaselt hästi hakkama saada.
Loengus arutleme, millised on olulisemad elupädevused ja kuidas neid lapses kasvatada, olles toetav kaaslane, õpetaja, abistaja. 

N 31.III   kell 18.00 – 20.00
Elu pole amatööridele – elupädevused ja nende toetamine
Tartu Waldorfgümnaasiumis Kreutzwaldi 64
Osalustasu 10 eurot
Tugev side tegelikkusega –‐ päris eluga meie ümber, on üks tähtsamaid aspekte laste ja noortega töötamisel.
See side tekib südamest tulevast tõesest ja teesklusevabast suhtumisest ning ootustest, mida esitame ja edasi kanname. Elupädevused on oskused, mis aitavad elus õnnelikult ja tervelt läbi saada.
Loengus arutletakse, mida täiskasvanud võiksid silmas pidada, et toetada elupädevusi lastes ja noortes. 

R 1.IV & L 2.IV
Kõik pole veel läbi! Kursus teismeliste laste vanematele
R 1.IV 17:30 – 20:30   &   L 2.IV 11:00 – 14:00
Tartu Waldorfgümnaasiumis    Kreutzwaldi  64
registreerimine:  sydamegakool@gmail.com
kogu kursuse osalustasu 30 eurot
Puberteet on põnev kuid sageli keeruline eluperiood, mis paljud lapsevanemad meeleheitele ajab. Vaadeldes lähemalt neid muutusi, mis aja jooksul lapsest nooruki teevad, näeme ka selle perioodi vaimustavat poolt.
Kursusel käsitleme puberteediiga ja  selle peamisi etappe.
Autoriteedi (vanema rolli) muutumine, teekond iseenda identiteedini ning usalduslike suhete loomine täiskasvanu ja noore vahel  on teemad, mille üle koos arutleme.
Kursus süstib vanematesse julgust, jaksu ja optimismi ajal, mida pole alati kerge üle ja läbi elada.
Kursus koosneb loengust, vaatlusharjutustest ning aruteludest.
Pakutakse teed ja suupisteid.

Loengud ja kursus on inglise keeles tõlkega eesti keelde

Lisainfo: Godi Keller godi@godikeller.com
Monika Karmin 56635559 

Godi  Keller
On õppejõud ja vabakutseline kirjanik, kes alustas tööd loodusainete ja klassiõpetajana. Laste, noorukite, lapsevanemate ja õpetajatega on ta töötanud üle 30 aasta nii oma kodumaal Norras kui mitmel pool mujal Euroopas.

Godi eriline huvi on ‘rasked’ lapsed ning elupädevused – omadused, mis aitavad inimesel elus hakkama saada.

Godi Kelleri maailmanägemine, soe huumor  ja üdini aus enesevaatlus on alati kuulajaid võlunud.

Eesti keelde on tõlgitud tema raamat „Südamega koolis“.

Hea kooli käsiraamat

Tartu Ülikooli eetikakeskus on koostöös ekspertide ja praktikutega välja andnud “Hea kooli käsiraamatu”.
Selle raamatu loomise esmaseks ajendiks oli eelkõige leida koolide eksamitulemuste edetabelite kõrvale ka teisi kriteeriume, mis teevad ühest koolist hea kooli.

Kuidas see raamat sündis?
Kõigepealt kutsuti kokku ümarlauad: eetikakeskuse seminariruumis said kohvitassi taga kokku ja arutlesid kirglikult kooli üle nii koolipidajad kui lapsevanemad, sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid, õpetajad ja õpilased, koolijuhid ja abipersonal, huvijuhid ja raamatukoguhoidjad. Kokku osales üheksas ümarlauas 66 kooliga üht- või teistviisi seotud inimest. Ümarlaudades arutleti, mis on see, mis peab ühes heas koolis kindlasti olema. Nende arutluste tulemusel valmis käsiraamatu struktuur: raamat koosneb seitsmest artiklist, mis avavad head kooli eri vaatenurkadest. Ühiseks jooneks neis artiklites on, et keskendutakse erinevatele rollidele koolis ning toetavat ja edendavat tagasisidet peetakse üheks võtmeküsimuseks.

Iga artikli lõpust leiab lugeja – olgu siis õpetaja või lapsevanem, koolilaps või koolijuht – küsimusi mõtiskeluks. Käsiraamatu artikleid illustreerivad näited ümarlaudades kõneldust, näited Hea Kooli projekti konkursitöödest ja kahe ümarlaua kokkuvõtted. Praktikute vaatenurka avavad 11 lühiintervjuud õpetajate, koolijuhtide, raamatukoguhoidja, huvijuhi, koolitädi, sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogiga.

Samas – see käsiraamat ei ole veel valmis. Oodatakse kõigi huviliste kommentaare ja täiendusi.
Neile toetudes arendatakse käsiraamatut edasi ja 2016. aasta lõpus on plaanis luua sellele toetuvalt haridustöötajatele ja koolidele mõeldud heade praktikate andmebaasi, kus kogemusi vahetada.

Hea kooli käsiraamat on elektroonilisel kujul olemas siin – http://www.eetika.ee/et/hea-kooli-kasiraamat

Väärtuskasvatuse sõpradele – soodustus Vaikuseminutite avatud baaskursusele!

Mängime_vaikusegaVäärtuskoolituse sõpradele soodustus!!!
Selle õppeaasta viimased Vaikuseminutite avatud baaskursuse grupid. 

Huvitav fakt on see, et Tarkuste Hoidise koolitustel on tagasisidelehtedel 80-90% vastanutest toonud välja selle, mida tahaks kindlasti oma töös proovida – Vaikuseminutid! Lisaks on küll ka vanasõnad jm häid ideid, kuid nendesamade lihtsate kuid mõjusate harjutuste järgi tuntakse tõesti väga suurt vajadust.

Seetõttu on mul rõõm teatada, et meie blogi lugejana on Sul võimalik saada soodustust!

See koolitus annab vajalikud baasoskused, kogemused ning innustuse tähelepanu ja meelerahu harjutuste kasutamiseks.

♦   Tallinnas 14.03 ja 09.05 (koostöös Tallinna Ülikooliga). Koolitajad: Kaia Köster ja Sigrid Melts. Vaata täpsemalt  ja registreeri siin!
♦   Tartus 08.04 ja 16.05 (koostöös Tartu Ülikooliga). Koolitajad: Lii Kaudne ja Egle Säre. Vaata täpsemalt ja registreeri siin!

Vaikuseminutite abil saad:

  • rahustada lapsi, kui nad on murelikud, ärevad või endast väljas
  • aidata lastel häälestuda õppetööle või uuele tegevusele
  • kasvatada tähelepanelikkust ja süvenemisvõimet
  • toetada empaatiavõime kasvu ja hooliva suhtekeskkonna tekkimist
  • hoolitseda paremini enda meelerahu ja enesetunde eest

Soovi korral saad Vaikuseminutite kohta lugeda siit ja erinevate õppevõimaluste kohta siit.

SOODUSTUS! Kui ütled registreerimisel märksõna “Väärtuskoolitus”, siis on Sinu jaoks baaskoolituse 2 koolituspäeva hinnaks 75 eur!!!

Ja veel – väga oluline! Meie koolitajakoolitusse aasta tagasi oli väga suur huvi. Samuti väljendati huvi sügavama õppe järgi, aga ise ei tahetud just koolitajaks saada. Kõigile huvilistele olemegi nüüd välja töötanud ja aprillis alustavad  süvaõppe grupid, et avada tähelepanu ja meelerahu harjutuste potentsiaal täiel määral nii enda kui teiste heaolu toetamiseks. Süvaõppe grupis osalemiseks tuleb enne aga kindlasti läbida baaskoolitus, mille viimased võimalused ongi nüüd märtsis-aprillis.

Kui Sul on täpsustavaid küsimusi, siis kirjuta julgesti info@vaikuseminutid.ee

Rõõmsa kohtumiseni
Vaikuseminutite meeskond

Tarkuste Hoidise metoodika uuring

Tänase seisuga on Tarkuste Hoidise metoodika elanud oma elu Eesti lasteaedades juba veidi üle kolme aasta. Metoodika käsiraamat, mis on ühtlasi suur praktiline ideedekogumik, ilmus augustis 2012 ning on olnud väga populaarne. Tarkuste Hoidise metoodika koolitusi, kus lisaks praktilistele väärtuskoolituse ja metoodika näidetele tegeleme ka õpetajate isiklike väärtuste-hoiakutega, on praeguseks tehtud 88 lasteaiale, kokku 1016 osalejale. Ka need lasteaiad, kes juba iseseisvalt raamatu abil on TH metoodikat kasutanud, on saanud koolituselt vägagi palju täiendust.
Nüüd oleks aeg uurida tagasisidet metoodika kasutamise kohta ja täiendada ideedekogumikku väärtuste praktikatest.

Sellele küsimustikule võivad vastata nii need, kes kas täielikult või ka osaliselt Tarkuste Hoidise metoodikat on oma töös kasutanud,  kui ka need, kes on valmis jagama oma  praktikaid (eriti tänulik olen pärimuslike praktikate eest, aga ka kõik muud head ideed on teretulnud).

Uued väärtuskasvatuse praktilised ideederaamatud on peagi ilmumas, sest olen kogunud tuhandeid täiesti imelisi ideesid nii piltide kui tekstidena, mida tahan teiega peagi jagada.

Seega, kui oled kasvõi veidigi kasutanud rohkem rahvapärimust ja vanasõnu lastes väärtuste arendamiseks, siis ole hea, võta veidi aega ja vasta siin olevatele küsimustele – https://www.surveymonkey.com/r/8FKBBXT 

Olen väga tänulik, kui vastad neile küsimustele hiljemalt 1.veebruariks 2015 

Kõigi vastajate vahel loosime välja 5 Eesti vanasõnakalendrit  ja 5 kinkeraamatut “Sinu unistused võivad täide minna” ning tänutäheks saad soovi korral osta meie äsjailmunud tõlkeraamatu „Meelerahumuinasjutud. Aladdini Imelamp“ soodushinnaga 12 eur (tavahind 15 eur)
Selleks pane oma e-mail uuringu lõpukasti ja me saadame Sulle www.heatujupood.ee-s kehtiva sooduskoodi.

Nagu eelpool öeldud, olen järjepidevalt häid kogemusi ja materjale juurde kogunud ja plaanin järgmisel aastal anda välja Tarkuste Hoidise metoodika täiendatud raamatuid. Seekord kirjutan eraldi väärtustest, nt kuidas läbi erinevate metoodiliste tegevuste viia lasteni koostöö väärtust, hoolivust, julgust jne. Kui Sul oleks oma kolleegidega jagada sel teemal häid ideid ja kogemusi, pilte või ettekandeid, siis palun Sul panna need kirja kas nimetatud uuringus või saata mulle e-mailile: merike@vaartuskoolitus.ee

Päikeselist alanud aastat soovides,

Merike

 

Helimees oskab, minister ei oska

Väga sügavmõtteline tekst Eesti rahvapärimuse tänasest päevast: “Sügava ja jõulise kultuuriga maa ei karda teisi rahvaid, vaid oskab hinnata teiste kultuuri, tolereerida ja sallida, tundmata selles ohtu iseendale või oma kultuurile (T.H.Ilves). Meie ühiskonnas puudub arutelu teemal, mis on see, mis tagab väikese kultuuri ja keele järjepidevuse (M.Lauristin). Kuidas saab meil olla pärimuskultuuriga väga hästi, kui suur enamik meist ei tunne omakultuuri baasteksti – regilaulu? Regilaul on meie Nokia, see on meie omakultuuri baastekst. Meie traditsioon on koostegemise, koosolemise ja koosloomise kultuur, mis hakkab elama alles siis, kui jõuab kontserdilavadelt argipäeva, meie mõtteviisi ja kogukonna kooskäimistele. Iga eestlane peaks oskama eest võtta mõnd regilaulu, pärimustantsu või -mängu, oskama jutustada oma kodukandi kohapärimusest ning tundma rahvakalendri tavandeid. See on meie kultuuri baasvundament ja selle tundmine annaks meile tagasi tugevuse ja eneseväärikuse, kogukonnatunde ja arusaamise sellest, kes me tegelikult oleme.” 

Helimees oskab, minister ei oska

Mari Tammar, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika üliõpilane
Postimees 3. november 2015

«Kes saalis istujatest oleks võimeline tõusma püsti ja laulma eest mõnda regilaulu?» kõlas sissejuhatav küsimus. Saalitäiest Eesti Kultuuri Koja konverentsile kogunenud inimestest tõstsid käe vaid neli või viis, kellest kaks olid pärimusmuusika keskuse saali nurgas istunud helimehed. Sellele järgnes küsimus meie pärimuskultuuri jätkusuutlikkusest, millele Indrek Saar vastas, et pärimuskultuuriga on meil kõik väga hästi, nägemata selle väite vastuolu äsja saalist avanenud pildiga. Kuidas saab meil olla pärimuskultuuriga väga hästi, kui suur enamik meist ei tunne omakultuuri baasteksti? Väide, et pärimuskultuuriga on kõik väga hästi, sest inimesed käivad kontsertidel, on võrdväärne väitega, et rahvatervisega on kõik hästi, sest inimesed käivad arsti juures.

Küsimuse peale pärimuskultuuri lisamisest meie üldhariduskooli õppekavadesse tekkis konverentsisaali täielik vaikus ning paneeldiskussioonis arutlenud (Indrek Saar, Aet Maatee, Tiina Lokk-Tramberg) otsustasid jätta sellele kui liiga spetsiifilisele vastamata. Oli Marju Lauristin enne öelnud, et meie ühiskonnas puudub arutelu teemal, mis on see, mis tagab väikese kultuuri ja keele järjepidevuse. See vaikuse moment oli vinjett tema sõnade kinnituseks.

Juulis, XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali avatervituses ütles president Ilves, et sügava ja jõulise kultuuriga maa ei karda teisi rahvaid, vaid oskab hinnata teiste kultuuri, tolereerida ja sallida, tundmata selles ohtu iseendale või oma kultuurile. Täna päevakorral olev «võõrahirm» peegeldab aga selgelt, et meil puudub see sügav kultuur, milles me veendunud oleksime, see kultuuripinnas, millele toetub meie identiteet.

Rahvuslikul ärkamisajal tahtsime olla saksalikumad ja vahetasime oma maarahvakultuuri moodsama vastu. Raiusime sellega läbi oma 2000 aastat juuri ning võõrandusime endale loomuomasest. Dateerime tänaseni omakultuuri algust 200 aasta taha, kui toimusid esimesed laulupeod, asutati seltsid jms. Jätame sellega varju aga meie oma kultuuri põhiosa, rahvaluule, mis kätkeb endas ainult eestlastele omaseid väljendusvorme. Eesti rahvaluule arhiivil on 1,4 miljoni leheküljeline kogu, millele saavad vääriliselt vastu vaid Soome ja Šoti rahvaluule varamud. «Meile paradoksina näiv tõde on see, et vana regivärss on struktuurilt hoopis keerulisem nähtus kui mingi meil praegu käibiv luulevorm. Kui võrdleme «vanemat riimkroonikat» meie rahvalauludega, tunduvad rüütlid õige labaste sellidena meie rafineeritud lauluemade kõrval,» on kirjutanud Jaan Kaplinski. «Selle elegantselt stiliseeritud kunstipärasus küündis pimestava virtuoossuseni, olles mänglevalt vaba, alludes samas kõige rangematele ja kõige peenematele reeglitele,» kirjeldas meie vanemat rahvalaulu Victor Terras. Regilaul on meie Nokia, see on meie omakultuuri baastekst ning selle põgus käsitlemine kirjandustunnis ei taga selle järjepidevust, nagu tõestasid ka sadakond tõstmata jäänud kätt Kultuuri Koja konverentsil.

Trendi, millele Indrek Saar viitas, öeldes, et pärimuskultuur on saanud osaks massikultuurist, nimetatakse roots revival (juurte taassünd) ning kätkeb endas artistide esiletõusu, kes seovad pärimusmuusikat kaasaegse helikeelega. Eestis on selle parimaks näiteks ansambel Trad. Attac, ent ka see ei taga järjepidevust, kui kolm inimest on laval ja 10 000 neile plaksutamas. Meie traditsioon on koostegemise, koosolemise ja koosloomise kultuur, mis hakkab elama alles siis, kui jõuab kontserdilavadelt argipäeva, meie mõtteviisi ja kogukonna kooskäimistele. Iga eestlane peaks oskama eest võtta mõnd regilaulu, pärimustantsu või -mängu, oskama jutustada oma kodukandi kohapärimusest ning tundma rahvakalendri tavandeid. See on meie kultuuri baasvundament ja selle tundmine annaks meile tagasi tugevuse ja eneseväärikuse, kogukonnatunde ja arusaamise sellest, kes me tegelikult oleme. See ei välista teisi kultuurivorme ega väljundeid, ent oleks allikaks, mille juurde naasta ja kust veendumust ammutada.

Marju Lauristin ütles, et me saame vastutada siis, kui on teadmine. Ent täna puudub laiemal ringil teadmine oma pärandist ja seega ka vastutus selle jätkusuutlikkuse ees. Meie pärimuskultuur on meie kõigi kultuur ja sellega on siis kõik väga hästi, kui 10 000 teeb ja kolm vaatab pealt.

Tallinna Pallipõnni lasteaia Vikerkaare rühma õpetajad jagavad oma väärtuskasvatuse kogemusi

Innustunud väärtuskasvatuse kasutajad, Tallinna Pallipõnni  lasteaia Vikerkaare rühma õpetajad Ulvi ja Mariana olid rõõmuga nõus jagama ka teistega oma kogemusi. Allpool on nende koostatud powerpointi materjal. Head tutvumist!

Väärtuste õpetamine läbi vanasõnade Vikerkaare Laste rühmas

Ulvi Kaarn ja Mariana Koho
30.04.2014

Toetusime M.Mitti raamatule “Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidiste abil”

Väärtused kuude kaupa

  • Oktoober- head kombed (kollane)
  • November- vastutus (roheline)
  • Detsember- tarkus (helesinine)
  • Jaanuar- töökus (tumeroheline)
  • Veebruar- hoolivus (punane)
  • Märts- sallivus (valge)
  • Aprill- julgus (oranž)
  • Mai- kordamine

Oktoobri teema- head kombed
Picture1

 

 

 

 

 

 

Vanasõnade lillepeenar
Picture2

 

 

 

 

 

Nädalateemaks ongi vanasõna
Picture3

 

 

 

 

 

Lapsed teevad koos nädalateema kohta plakati
Picture4

 

 

 

 

 

Individuaalsed kunstitööd vanasõnadest lähtuvalt
Picture5

 

 

 

 

 

Arutlused ringiaegadel

  • Mida see vanasõna tähendab?
  • Kuidas te vanasõnast aru saate?

Lapsed lisavad uusi vanasõnu lillepeenrasse
Picture6

 

 

 

 

 

Vanasõnadega seotud tegevused toas ja õues 1
Käpiknukud etendusest “Ära naera teise õnnetuse üle”
Picture7

 

 

 

 

 

Vanasõnadega seotud tegevused toas ja õues 2
Kosmosenäitus EstCube teemal (“Mis ühele kuld, see teisele muld”)
Picture8

 

 

 

 

 

Täname tähelepanu eest! 🙂

Osale Eesti rahva väärtuse mängu loomises

rakvere-tanu-2

Kingi eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks idee – jaga meiega oma väärtusdilemmat.

Hommikul tööle minnes nägid, kuidas kamp noori järjekordselt pargipingil istub ja kommi sööb, kuigi nad peaksid ilmselt koolis olema. Või küsib sõber Sinult nõu, millised pulmad ta korraldama peaks. Või andis kassapidaja Sulle 10 eurot rohkem tagasi ning Sina avastad selle alles pärast pooletunnist kõndimist kodus. Mida sellistes olukordades teha?

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub Sind üles erinevad väärtusdilemmad üles kirjutama ja meile jagama. Kirjuta üles, mida oma igapäevaelus kogenud ja näinud oled. Kõigi situatsiooni kirjapanijate vahel loosime välja e-lugeri.

Olukordi kogume Arvamusfestivali Väärtuste alal (nr 14) 14.-15. augustil, Metsaülikoolis 19.-23. august ning internetivahendusel aadressil 
http://bit.ly/1TzoQFj
 14.-30. august. Auhinna loosime välja 1. septembril.

Mis saab saadetud situatsioonist edasi?

TÜ eetikakeskus vaatab saabunud situatsioonid läbi ning valib välja teemad ja olukorrad, millest valmivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Eesti rahva väärtuste mäng.

Lisainformatsioon

Mari-Liisa Parder, TÜ eetikakeskuse projektijuht
mari-liisa.parder@ut.ee
 tel 737 5426