Merike Mitt: „Lasteaiaõpetajad on justkui tänapäeva vanaemad“

„Iga haridusasutus on väärtuste filter,“ ütleb Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse nõustaja ehk kriitiline sõber Merike Mitt, kes on külastanud väga paljusid Eesti lasteaedu ja näinud, et lasteaedades tehakse tööd südamega. Lasteaias luuakse tema sõnul alus väärtustele, mis saadavad inimest kogu elu, ja selle töö tähendust on raske üle hinnata. Kriitiline sõber saab lasteaiale toeks olla valikute tegemisel ja tegevusfookuse täpsustamisel.

Loe artiklit täismahus SIIT

Uuringu “Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonnaga” kokkuvõtlik ülevaade

Kuku raadio saates “Kuue samba taga” oli külas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia lektor Tarmo Strenze, kes rääkis uuringust “Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonnaga”.

Kui palju väärtustavad inimesed tööd, vaba aega, uuskogukondlikkust ning muud – seda saad juba kuulata! 15 minutit on väärt kuulamine!

Saadet saad kuulata SIIT

 

Konverents “Harjutades kujuneb iseloom”

 

Konverents “Harjutades kujuneb iseloom”

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 12. väärtuskasvatuse konverents

“Harjutades kujuneb iseloom”

9. detsember 2019
Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, Tartu)

Milliste väärtushoiakute ja käitumisega inimesi tahame kasvatada? Inglise filosoof Bertrand Russell on öelnud, et „see, millist haridust me tahame anda oma lastele, sõltub sellest, milliseid iseloomuomadusi peame ideaalseks”. Vooruseetika kohaselt on oluline, et inimene teeks õiget asja, aga ka see, et tal oleksid õigesti toimimiseks vajalikud hoiakud, motivatsioon ja tundemaailm. Kogu kooli keskkond on väärtusruum, milles iseloom kujuneb – õpilast mõjutavad koolis valitsevad suhted; viis, kuidas koolipere liikmed üksteist kohtlevad; õpilaste eneseteostuse võimalused; õppekava ja tunnis käsitletavad teemad; õpetamisstrateegiad; viis, kuidas hinnatakse õpilaste edasijõudmist; kooli traditsioonid ja ühised tegevused.

Konverentsil uurime, miks on vaja iseloomukasvatusele tähelepanu pöörata, kuidas tekivad sisseharjutatud käitumiskalduvused ehk voorused ning milline on õpetajate ja koolijuhtide roll keskkonna loomisel, kus õpilastel saab kujuneda hea iseloom. Värsket pilku ja uut teadmist vooruste ja iseloomu kujunemise kohta pakuvad väliseksperdid Soomest ja USAst. Lisaks esitleme konverentsil Tartu Ülikooli eetikakeskuse uue väljaande “Klassijuhataja käsiraamat” veebiversiooni.

Konverentsile registreerumine (2. detsembrini või kuni kohad täituvad)

Ingliskeelsete ettekannete puhul on sünkroontõlge eesti keelde.

Vaata konverentsi programmi SIIT

Näita või ava PÄEVAKAVA siit

 

Uus ideepiltide e-raamat „RÜHMA KÄITUMISKOKKULEPPED“

Iga koostöö ja erinevate inimeste toimimise aluseks on ühised kokkulepped. Selliste kokkulepete sõlmimine saab alguse juba lasteaias. Enamuses lasteaiarühmadest on olemas oma RÜHMA REEGLID, või HEAD TAVAD või KÄITUMISKOKKULEPPED. Ükskõik, kuidas me neid ka ei nimetaks, eesmärk on enamasti üks – peamised käitumispõhimõtted selgelt silma alla panna, et siis samm-sammult neid lastele õpetada.

Olen ligi 10 aasta jooksul käinud rohkem kui 70-80 Eesti lasteaias ning oma teekonnal kogunud ohtralt pildimaterjali põnevatest tegemistest. Et vastava teemalisi pilte oli üle 500, siis panin siia e-raamatusse kokku eripalgelisemad. Eesmärgiks ikka see, et õpetajad saaksid endale ehk toredaid ideid oma rühmas just omanäoliste mõtete kuvamiseks.

Uus ideepiltide e-raamat „RÜHMA KÄITUMISKOKKULEPPED“ sisaldab hulgaliselt ideid ja materjale, mis on läbi mitmete aastate kogutud Eesti lasteaedadest.

Lühikeste tekstijuppide kõrval on selles raamatus 296 eripalgelist pilti lasteaia rühma reeglitest, headest tavadest, kokkulepetest, kuldsetest reeglitest, väärtustest jne.

Lisaks üldistele käitumiskokkulepetele on ära toodud ka headest tavadest magamistoas, söögi juures, erinevates mängunurkades, laste allkirjadega jne.

E-raamatu eesmärgiks on anda lasteaednikele häid ideid, mida kasutada oma igapäevatöös oma rühma tegevuses.

E-raamatu saadame tasuta kõigile soovijatele, kui ostad e-poest www.heatujupood.ee vähemalt 10 eur väärtuses ja märgid oma soovi tellimuse märkustes.

Uus raamat lasteaiaõpetajatele “KOOS SUUDAME PALJU”

Ilmunud on uus raamat „Koos suudame palju“ alapealkirjaga „Abiks lasteaiaõpetajale – loo lapsevanematest toetav meeskond grupiprotsesside kaudu.“

Raamatusse on kogutud parimaid tarkusi, mis aitavad lasteaia õpetajal ja lastevanematel omavahel paremat koostööd teha. Lisaks teooriale on siin ka rikkalik ideedepagas paljudest Eesti lasteaedadest – parimad kogemused ja suurepärased mõtted suhtlemisest vanematega, millest saada inspiratsiooni. Raamatus on Merike Mitt ühendanud 16-aastase koostöökoolitaja teadmised grupiprotsessidest, isikliku kogemuse lapsevanemana ning ligi 10-aastase koostöökogemuse koolitaja ja väärtusnõustajana Eesti lasteaedadega. Raamatu alushariduse konsultandina on pikaajaline lasteaiajuhataja ja väärtusnõustaja Ene Tigas lisanud oma osa ning konsulteeriinud olulistes osades.

Raamat sisaldab lisaks grupiprotsesside teooriale üle 200 foto sellest, kuidas Eesti erinevates lasteaedade on lapsevanematega suheldud, infot antud, koostööd tehtud.

Raamatu saab endale soetada: http://www.heatujupood.ee/et/a/koos-suudame-palju

Head lugemist ja avastamist!

Äli Leijen, Margus Pedaste: kas «eliitkooli» pärast on mõtet nutta?

Lapsevanemaid erutavad koolikatsed väga, aga kas tegelikult on mõtet püüda oma lapsi panna üksikutesse populaarsetesse koolidesse, kui me teame, et tulemuste vahed on olematud ning vahel võib «eliitkooli» pääsemine olla lapsele isegi karuteene, kirjutavad Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi professorid Äli Leijen ja Margus Pedaste.

Tartu abilinnapea Tiia Teppan innustas Tartu Postimehes (24.04.2017) tegema koolivalikut pingevabalt. Suur osa koolide «sisseastumiskatseid» on selleks aastaks küll juba läbi, kuid ülikoolides alles ees. Ehk on just nüüd hea aeg mõlgutada mõtteid koolikatsete mõistlikkuse üle haridusteadlaste vaatest.

Sissejuhatuseks väike lugu.

– «Kuidas teil katsed läksid?»
– «Halvasti. Väiksem tüdruk ei saanudki õega samasse kooli. Ta on muidu võimete poolest isegi nutikam, aga katsetel ei vedanud. Me ei käinud ju eelkoolis, seal oli neid nipiga ülesandeid treenitud.»
– «Mis nüüd saab siis?»
– «Ei tea. Kõik nutsime. Plaan B-d meil ausalt öeldes polegi.»

Kas tuleb tuttav ette? Suuremates Eesti linnades on ikka koole, kus püütakse «koorekihti» ja korraldatakse selleks katseid. Igal aastal jätkub soovijaid, kelle hulgast valida. Mõned saavad õnnelikuks, palju enamad peavad pettuma. Lapsevanem on kurb ja võib-olla just oma vanemate reaktsiooni pärast ka väike laps, kes ei suutnud olla «tasemel». «Kas ma olen oma vanemaid alt vedanud? Ise ma ju küll aru ei saa, mis neil koolidel vahet on. Ma tahan olla lihtsalt laps!» Veel rohkem peavad edaspidi üle elama need lapsed, kellel katsetega vedas, kuid kellele vanemate valitud kool tegelikult ei sobi. Miks ei sobi? Sest katsed ei anna enamasti teaduslikult korrektset tulemust, alust laste eraldamiseks mingitesse rühmadesse. Hinnatakse rohkem vanemate ja eelkooliõpetajate tublidust, mitte lapse vaimset võimekust või arengupotentsiaali. Tihtipeale ei olegi võimalik sellises vanuses tulevikku õigesti prognoosida.

Ema ja isa tahavad oma lapsele parimat. Mõistagi siis ka parimat kooli – aga kas parimate akadeemiliste tulemustega, teatud ainevaldkonna pingerea eesotsas või hoopis sellist, mis loob parimad eeldused maailma mitmekesisuse tundmaõppimiseks ja enda igakülgseks arendamiseks? Koolikatseid on aastaid nii kritiseeritud kui kaitstud. Ka ülikoolis on proovitud nii riigieksamitepõhist vastuvõttu kui tehtud akadeemilist testi ja muid valdkonnaspetsiifilisi teste. Miks sellega ikka kaasa minnakse? Mõni vanem usub oma lapse võimekusse või üliõpilane enda kõrgesse tasemesse ega taha aega raisata, kuni nõrgemaid järele aidatakse. Mõni loodab, et tugevamate kaaslaste eeskuju veab ka teda kiiremini edasi. Mõni kardab, et piirkonnakoolis on probleemsed lapsed ja nõrk distsipliin.

Kas need hirmud ja lootused on põhjendatud? Missugusest koolisüsteemist võidavad kõige enam lapsed ja ühiskond? Haridusteadlastena peame välja ütlema: kui eesmärgiks on lapse igakülgne areng, tervis, toimetulek, tööalane edukus ja õnnetunne, siis puuduvad tõendid, et nn eliitkool sellele tingimata kaasa aitaks. Pigem võib kõrgete nõudmistega õppekeskkond endaga kaasa tuua läbipõlemisohu ja terviserikke.

Koolivalikul ja kooli arendamisel targa otsuse tegemiseks toome uuringute põhjal välja kolm mõtet:

  1. Eestis ei olene akadeemiline tulemus kuigi palju sellest, kus põhikoolis käia;
  2. akadeemiliste tulemuste kõrval on üha enam vaja üldoskusi ja avatust, mille arendamiseks on parim mitmekülgne kool;
  3. parem olla suur kala väikses tiigis kui väike kala suures meres.

Miks pole koolil ja koolil vahet?
Rahvusvaheline OECD PISA uuring näitab, et Eestis varieeruvad 15-aastaste noorte akadeemilised tulemused kooliti ainult kaheksa protsenti. Mida see tähendab? See näitab, et kui õpilane saab «eliitkooli», siis on tal üliväike tõenäosus saada paremaid tulemusi kui ükskõik millises teises Eesti koolis. Tegelikult ütlevad teadlased isegi, et kui see näitaja on alla kümne protsendi, siis sisulist vahet ei ole. Kas pole paradoksaalne – valitud õpilased ei saa valitud koolides üldjuhul paremaid tulemusi kui mittevalitud õpilased täiesti tavalistes koolides? See on märk sellest, et meie koolid ja seal töötavad õpetajad ei jõua sugugi nii erinevate tulemusteni, nagu mõnikord tunduda võib. Meil on koolides väga tublid õpetajad. Tõsi, PISA ei mõõda kõike. Samas mõõdab see siiski mitut olulist asja. Mõõdab näiteks seda, kuidas õpilased oskavad teadmisi kasutada probleemide lahendamisel loodusteadustes ja matemaatikas ning kuidas nad oskavad lugemisel teksti analüüsida.

Miks on hea see kool, kus on koos erinevad inimesed?

Kui akadeemiliste tulemuste poolest on meie koolid niikuinii sarnased, siis peaks edasi vaatama, mida homsetes ametites vaja on. Tartu Ülikooli vaade nüüdisaegsele õpikäsitusele ütleb: avatust muutustele ja mitmekülgsusele, uue õppimisele ja koostööle. Selleks on vaja, et meie koolid oleksid võimalikult mitmekülgsed. Mitmekülgne kool on hea kool. Mitmekülgne on erineva kultuurilise taustaga, haridusliku võimekusega või ka erinevate huvidega lapsi koondav kool. Igal lapsel on oma tugevused ja nõrkused. Igaühel on midagi, millega teiste seas särada, ja midagi, milles sõpradele toetuda. Iga laps on väärtuslik oma erilisuses.

Mitmekülgne kool saab teoks kaasava hariduse kaudu. See on lähenemine, mis kaasab koos õppima kõik õppijad – sõltumata nende eripäradest. Mõni laps on eriliselt andekas matemaatikas, mõnel on lugemisraskused. Mõni on väga musikaalne, kuid ei oska oma emotsioone hästi kontrollida. Mõni on üliheade füüsiliste võimetega, kuid vajab kõne- ja keeleharjutusi. Mõni vajab abi ratastooliga liikumisel, kuid oskab väga hästi teistega suhteid luua või midagi õpetada. Mõnel on huvitavad kultuurilised tavad ja mõni ei räägi pea üldse seda keelt, milles põhiliselt õpitakse. Mõnele meeldivad poisid ja mõnele tüdrukud.

Nad kõik on meie inimesed ja igaühel neist on potentsiaal anda ühiskonda oma tähtis panus. Mida mitmekesisem on koolikeskkond, seda laiemad on võimalused tänapäeval nii oluliste sotsiaalsete oskuste, aga ka enesemääratlus-, kultuuri- ja väärtuspädevuse ning kodanikupädevuse arenguks. Sellises koolis õpime olema paremad inimesed, erinevusi märkama ja mõistma ning üksteisega paremini koos elama.

Miks on sageli hea «eliitkoolist» eemale hoida?

Kolmas mõte on suunatud neile, kes püüavad iga hinna eest panna oma last «maailma parimasse» kooli. Hoolimata sellest, et akadeemiliste tulemuste osas ei ole Eesti koolid kuigi erinevad ja parim arenguvõimalus võiks olla mitmekülgses koolis. Kurb on ehk kuulda, aga suurem osa oma lapse «eliitkooli» pannud vanematest teevad lapsele karuteene. Teadusmaailm tunneb selle põhjust tiigiefekti nime all. Lühidalt tähendab see seda, et me võrdleme ennast tüüpiliselt lähima grupiga, mitte kogupopulatsiooniga. Sellest kujuneb ka hinnang iseendale ja motivatsioon edasitegutsemiseks. Klass jaotub mitme teise grupi kombel osadeks. Esimese kolmandiku hulgas on hea olla ja viimases kolmandikus olemine seab meie enesehinnangule tõsise proovikivi. Laps areneb paremini ja on hiljem edukam, kui ta saab oma õppekeskkonnas eduelamuse. Parem on olla suur kala väikses tiigis kui väike kala suures meres.

Tiigiefekti on huvitavalt vaadeldud USAs. Seal võrreldi maailma absoluutsesse tippu kuuluvate ülikoolide (Harvard, MIT, Yale, Princeton, Columbia, Stanford, Chicago) doktorikraadiga lõpetanuid nendega, kes lõpetasid kõrgkoolides, mis ei kuulunud esimese kolmekümne hulka. Analüüs näitas, et üks protsent tippülikoolide parimaid lõpetajaid avaldab lõpetamisele järgneva kuue aastaga keskmiselt kolm-neli tipptasemel teadusartiklit. See on suurepärane. Kui aga vaadata samades ülikoolides lõpetanutest nn tagumist 80–90 protsenti, siis nemad avaldavad alla ühe artikli ja n-ö alumisse poolde jäävad doktorid ei avalda enamasti ühtegi artiklit. Samas on nende pingerea viimaste ülikoolidega nii, et tihtipeale ei taheta isegi öelda, kui seal lõpetatakse. Kui aga vaadata tulemusi, siis on seal üks protsent parimate hulka jõudnutest avaldanud lõpetamisjärgsetel aastatel keskmiselt veidi üle ühe artikli. Seega väga väiksest tiigist tulnuna tihti rohkem kui üheksa kümnest «eliitkooli» lõpetajast. Igal juhul on nende andmete põhjal parem olla väikses tiigis kümne protsendi paremate hulgas kui suures meres tagumise 50 protsendi hulgas.

Seega võime koolikatsetega lastele tõesti pigem halba teha ja igal juhul tuleks ka kõikides «eliitkoolides» rohkem mõelda neile lastele, kes teatud pingerea järgi viimasesse kolmandikku jäävad. Edukad koolid ja ülikoolid on seda teinud ning otsinud võimalusi, kuidas kõigile õppijatele enesega rahuloluks rohkem võimalusi pakkuda. Seda siis näiteks spordi-, kunsti- või muude aineringide kaudu.
Kokkuvõttes kutsume üles mõtlema. Eelkõige koolijuhte. Kas te ikka tahate järgmisel aastal koolikatsetega jätkata või olete valmis liikuma nüüdisaegse õpikäsituse radadel ja võtma kursi koolile, kus igal lapsel on hea olla – mitmekülgsele koolile. Kuni koolikatsed jätkuvad, soovitame lapsevanematel koolivalikul mõelda eelkõige lapsele – et parimatest kavatsustest ei sünniks hoopis karuteenet.

Äli Leijen on Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor, haridusteaduste instituudi juhataja.
Margus Pedaste on Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor, Pedagogicumi juhataja.

Originaalartikkel on leitav siit: https://arvamus.postimees.ee/4123439/ali-leijen-margus-pedaste-kas-eliitkooli-parast-on-motet-nutta?_ga=2.48254566.1933369160.1495531300-1513579766.1467132900

Vaikuseminutid, mindfulness – tööriistad meelerahuni

Merikese artikkel, mis ilmus lühendatud kujul ka ajakirjas Mari.

Kui te tahate kaua ja õnnelikult elada,siis peate õppima tempot maha võtma ja lõõgastuma.
Pidage meeles, et kiirus on see, mis tapab!
Inglise vanasõna

Ühel päeval sain telefonikõne Norras elavalt sõbrannalt. Üks asi, miks ta koos perega aastaid tagasi välismaale ära läks, oli sealne stressivabam ja positiivsem ühiskond ning võimalus oma armastatud (kultuuri)töö eest saada elamisväärset sissetulekut. Nüüd rabas ta mind uudisega, et on olnud juba 3-4 kuud suures depressioonis ning pikaajaline ületöötamine ja ärevushäired on viinud selleni, et praeguseks saab ta kolmandat nädalat psühhiaatriahaiglas elektrišokke… Olin sisemiselt raputatud.

Üks läheneva närvivapustuse tundemärke on veendumus,
et su töö on hiiglama tähtis.
Berntrand Russell

Maailma Tervisorganisatsioon WHO on ennustanud, et aastaks 2030 on inimeste peamiseks surmapõhjuseks vaimse tervise probleemid, depressioon on esikohal haigustest. Vaadates ka ise ümberringi, võime näha üha enam depressiooni või ärevushäirete all kannatajaid. Inimese aju ei suuda lihtsalt toime tulla tohutu infotulva, üha kasvava killustatuse, pideva rööprähklemise ja kõrgete ühiskondlike nõudmistega.

Elus võlgneme paljude õnnede ja paljude õnnetuste eest vaid juhusele,
kuid sisemine rahu ei olene kunagi juhusest.
Maeterlinck 

Aju on üks suur lihas ning vajab treenimist täpselt samamoodi kui meie muud lihased. Kui tänasel päeval tekitavad meile harjumuste “ajuradasid” peamiselt erinevad helendavad ekraanid, kui viibime enamuse aja nn uitmõtete režiimil ning heitleme mitmete automaatselt esile kerkivate emotsioonide küüsis, siis peagi on käes unetus, rahutus, ärevus, mis võivad kaasa tuua ka muid raskemakujulisi  tõbesid.

Inimene otsib abi ja üheks “tööriistaks” on üha populaarsemaks muutuvad Vaikuseminutite tähelepanu ja meelerahu harjutused. Inglise keeles ‘mindfulness´i’ (eesti keelde on neid tõlgitud nii teadveloleku kui ärksameelsusena) praktikad on saamas tõhusaks treeningvahendiks, millel on mitmeid kasutegureid:

Vaikuseminutite harjutused

  • aitavad lõõgastuda ja tulla siin-ja-praegu olemisse, toovad meelerahu
  • õpetavad keskenduma ja teadlikult oma tähelepanu suunama
  • aitavad paremini oma emotsioonidega toime tulla

Treenides oma meelt treenid oma vaimu tugevamaks

Kuula vaikust igal pool, see on kõige lihtsam viis olla olevikus.
Isegi kui sind ümbritseb müra, on selle taga ja müra vahel alati kusagil vaikus.
Eckhart Tolle 

Inimene on reageeriv olend – kui kusagilt tuleb mingi stiimul, järgneb sellele tihti automaatne reaktsioon. Iidne loom meis reageerib koheselt ning see reaktsioon ei pruugi olla kõige targem. Meie eest kõnelevad meie minevikuhaavad, vanemate poolt kunagi sisestatud uskumused, meie hirmud. Öeldakse ju, et kui ütled vihasena välja, mis sa asjast tegelikult arvad, saad parima kahetsetava kõne, mida maha rahunenuna kunagi ei ütleks. Meie vaimustumisvõimet kasutavad ära müügimehed, sest elevuses tehakse tihti otsuseid, mida asja läbi mõeldes teinud ei oleks.

Et leida üles see paus, see vaikusehetk enne automaatset reaktsiooni, tuleb oma meeli treenida. Näiteks võid proovida, et ei torma kohe heliseva telefoni suunas vaid teed enne vastamisnupule vajutamist kolm rahulikku hingetõmmet ning alles siis vastad. Kohe, kui tunned, et emotsioonid on “üle pea”, on aeg teha stopp, korraks maha istuda, registreerida enda sees ja väljas toimuv, ning seejärel rahulikult uuesti asjale otsa vaadata. Ütleb ju Eesti vanasõnagi, et “Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse”.

Kõige olulisem ettevalmistus enesearendamisele
on tahte keskendamise selgeksõppimine.
Arnold Bennett

Koolitusmaailmas on kuumaks teemaks Mindfulnessi koolitused kontoriinimestele, aina rohkem inimesi tegeleb joogaga (kus ka neid harjutusi sees on), erinevate füüsiliste dieetide kõrvale on tulnud infodieet, see tähendab hoiduda uudisteportaalidest ja Facebookist teatud aja jooksul.

Vaikuseminutite harjutused on tegelikult lihtsad ja käepärased, kestavad vaid mõned minutid. Aga nagu iga treeningu puhul, on nendegi puhul peamine – järjekindlus. Nende tegemiseks võib kasutada hetki poe pikas kassasabas, liiklusummikus või venival koosolekul, kõndides tänaval või keskendudes täielikult käesolevale lõunasöögile. 

Kui suudad vaigistada oma meele hüplemise
ning siseneda liikumatusesse ja vaikusesse,
kuuled sa lõpuks oma südame sosinaid.
Davidji
 

Kõik me igatseme meelerahu ja õnnetunnet. Kuidas saada kontakti oma tunnete ja mõtetega? Paljud uuringud on näidanud otsest seost sellega, kui inimene teadlikult oma vaimse tervisega tegeleb, vaikuseminutite praktikatega järjepidevalt tegelemise ja sisemise rahu, produktiivsus tõusu ja tervema olemise vahel. Neist harjutustest on abi nii vaimse tervise häirete kui ka ülekaalu või kroonilise valu korral.

Paljud inimesed kurdavad sealjuures, et neil lihtsalt ei ole aega võtta iga päeva 20 minutit või tund mediteerimisele. Vaikuseminutite harjutused on aga tehtavad igal pool ja mida rohkem neid teed, seda rohkem märkad võimalusi.

Mina saan midagi kirjutama, mõtlema või laulu tegema hakata vaid siis,
kui leian enda sees korraks vaikuse.
See on hetk, kus kõik on võimalik.
See on hetk, kui sul on korraga käes kõik küsimused ja kõik vastused, kui oled neid oodanud.
Kui ma seda hetke ei ole leidnud, siis ma ei proovigi midagi tegema hakata,
sest loomingus algab minu jaoks kõik vaikusest. just sisemisest vaikusest.
Jaan Tätte

Sageli on keeruline keskenduda pikemale kirjatükile, end loominguliselt avaldada, võtta ette suurem töö – vaikus on siinkohal abiks. Oravrattas olekust aitavad välja mõnusad rituaalid. Heaks näiteks on vene rahvuse komme alati istuda enne teeleminekut. See on teadlik aja maha võtmine, enne suurema asjaga alustamist võiks alati korraks peatuda, hingata ja küsida endalt – kuhu ma tahan välja jõuda?

Ideaalis jõuame oma olemisega välja nn voo seisundisse, kus naudime iga hetke, olles samas teadlikud toimuvast ning jõudu tuleb aina juurde.

Iga tegevus algab puhkusest. See on algtõde.
Laozi

Millised need harjutused siis on? Internetist leiab palju võimalusi. Lihtsaim ja levinuim on istuda korraks maha, sulgeda silmad ja jälgida oma hingamist. Hingamata me olla ei saa. Kui suunata tähelepanu ninasõõrmeis liikuvale õhule, tekib üldine rahunemine ja oledki jõudnud praegusesse hetke. Teine võimalus on harjutada oma harjumuspäraste tegevuste juures kõikide detailide märkamist, oma kõikide meelte aistinguid. Näiteks süüa tehes märka lõhnasid, värve, toidu tekstuuri, mida sa igal hetkel kuuled, näed ja tunned. Ning kui märkad oma tegevuse keskel pähe trügivaid mõtteid või tundeid, siis saad need leebelt ära saata ning taas kõigi oma meeltega käesoleva tegevuse juurde tulla. Proovi järele ning sa võid märgata uskumatuid detaile, toit saab juurde palju maitsenüansse ning kogu tegevuse elamuslikkus pakub erilisi hetki.

Kui istud, siis lihtsalt istu. Kui seisad, siis lihtsalt seisa.
Peamine, ära rabele.
Hiina vanasõna

Veel üks võimalus, mida mina kasutan, on supermarketi kassasabas. Tihti kipume oma mõtetega sellistel hetkedel mõtlema tulevikku (mida õhtul süüa teha) või minevikku (miks mu kolleegi küll nii ütles) ning see võtab ära võimaluse märgata hetke. See hetk, kus ma niikuinii järjekorda lühemaks teha ei saa, võtan aja iseendale ning hakkan vaatama erinevaid värve enda ümber. Hakkan märkama nüansse, kui palju ilu meid ümbritseb, kuidas võib lihtsalt nautida olemist. Tunnen erinevaid lõhnu, registreerin nii enda lähedal kui kaugemal olevaid helisid.  Märkan samal ajal oma tundeid ja mõtteid ning tunnen kindlustunnet, et ma ise saan oma mõtteid ja emotsioone juhtida. Aina harvemaks jäävad hetked, kus emotsioonid minu üle valitsevad, aina vähemaks jääb automatismidel põhinevaid reageeringuid.

Mitmed inimesed on võtnud vaikuseminutite harjutusi kui head “kiirabi” võtet – kui ärevus hakkab peale tulema, kasutad neid tehnikaid ja keerulised siseheitlused lahtuvad. Ideaalis on vaikuseminutite harjutused siiski nn ennetusmeetodid, tõhusad treeningvahendid, et hoida oma meeleseisund kogu aeg rahulik. Kaasaja ajuteadlased on uurinud erinevate sarnaste praktikate tegijate aju toimimist ning järjepidevus toob mõõdetavaid tulemusi ka juba viie nädalaga. Kui alustad täna, siis juba umbes kuu aja pärast tunnetad kogu olemise muutumist.

Vaikus on tarkus.
Arvo Pärt 

Enda ümbritseva märkamine, siin ja praegu olemine võiks olla hinnanguvaba. Me lihtsalt registreerime olemasoleva (sealjuures ka samal ajal pähe tulvavad mõtted, mis ei kuulu siia), ei anna hinnanguid. Olemasoleva lihtsalt märkamine muudab elu lihtsamaks. Säilitades uudishimulikku ja heatahtlikku pilku, muudad kogu toimuva üheks põnevaks mänguks.

Ma olen Hiiumaal elanud, hiidlastel on häid ütlemisi ja üks niisuguseid ütlemisi on, et laiskus on mehe iga.
Kui sa oskad laiselda, siis sa säästad ennast.
Seda peab õppima, see ei ole üldsegi mitte lihtne — õppida laisklema.
See annab süvenemise võimaluse.
Fred Jüssi

Ja kuigi vaikuseminutite hetkede enesele võtmine kas hommikuse hügieenirituaalina või keset kiiret tööpäeva on oluline, siis vaadates suurt pilti, tuleks lihtsalt teadlikult õppima laisklema, molutama, mitte midagi tegema. See on töökale eestlasele suur väljakutse ning nõuab tihti tublit pingutust.

Sinu elu on Sinu enese kätes ja see on võimas tunne, kui märkad, et mina ise juhingi nii enda mõtteid, tundeid kui kogu olemist.

Merike Mitt

 

 

Et sõnast „hoolivus” saaks tegu

Peetri kooli õpilased Toidupangale toitu kogumas. Fotod: Peetri kool

Siin on häid näiteid, kuidas viia väärtushinnangud väärtushoiakuteks, kuidas läbi konkreetsete tegude kinnistada hoolivat käitumist ja hoiakuid õpilastes, kuidas teadlikult teha väärtuste valikuid.

Pildil artikli kohal on Peetri kooli õpilased Toidupangale toitu kogumas. Foto: Peetri kool

Ilusatel sõnadel on väärtust vaid siis, kui on märgata ka neile vastavaid tegusid.

Peetri kooli alusväärtused on loovus, ausus, julgus, usaldus, vastutustunne ja hoolivus. Ilusad sõnad kõik, kuid sõnadel on väärtust vaid siis, kui igapäevases koolielus on märgata ka neile vastavaid tegusid. Näiteks hoolivus: mida oleme oma koolis teinud, et sellest sõnast saaks tegu?

Hoolivus algab väikestest asjadest. Iga päev suuname lapsi käituma nii, et tema kaaslane tunneks end hästi ja hoitult. Kui anname kaaslase tööle tagasisidet, siis toome kõigepealt välja selle head küljed ja alles seejärel räägime sellest, mida edaspidi paremini teha saab. Kui kaaslane jääb õppimisel hätta, suuname teise õpilase teda aitama jne.

Toidupank ja hooldekodu

Hoolivuse aluseks on märkamine: mida rohkem me teame, seda rohkem oskame tähele panna ja õigesti reageerida. Meie lapsed ja õpetajad on kooli loomisest peale osalenud Toidupanga toidu kogumise aktsioonides. Ikka nii, et kõigepealt selgitame lastele, miks ja kellele toiduaineid kogutakse, ja seejärel selgitavad nemad seda juba kauplustes teistele külastajatele. On rõõm, et mitmed õpilased, kes korra Toidupanga aktsioonides osalenud, tahavad teha seda veel. Toidupangas on käinud nii meie lapsed kui ka õpetajad juba aastaid. 

Jõulude ajal on meie lapsed valmistanud väikseid üllatusi kohaliku hooldekodu elanikele ning käinud neid ka üle andmas. Ja taas – see pole olnud vaid järjekordne väljasõit, vaid ettevõtmisele on eelnenud selgitused: mis on hooldekodu, kuidas inimesed sinna satuvad jne. Hooldekodus esinevad lapsed väikse kontserdiga, annavad üle kingitused ja ajavad vanainimestega natuke juttu. 

Maailmanädal ja helkurid

Ent vaatame hoolimist veel laiemalt. Eelmisel õppeaastal korraldasime koostöös MTÜ Mondoga maailmapäevi, mil õpilased tutvusid eri maadega, sh arengumaadega, eri riikide kultuuri, hariduse, keskkonnaga. Muu tegevuse käigus avasid lapsed kohviku, kus pakkusid rahvustoite. Kohvikust saadud tulu abil saab Keenia tüdruk Lavine Wandutu mitu aastat Khaunga põhikoolis õppida. Lavine elab vanaemaga, kes haiguse tõttu tööd teha ei saa, seega puudub tal sissetulek, millest lapselapsele kooliskäimist võimaldada.  Lavine õpib hästi, tüdrukule meeldib väga juturaamatuid lugeda; tema lemmikõppeained on reaalteadused. Unistab ta juristiametist. 

Samuti kogusid lapsed kümme kilo koolitarbeid. Need saatsime Saalomoni saare õpilastele, kellel on puudus isegi kõige elementaarsematest kirjutusvahenditest. Maailmapäevale oli kaasatud kogu kool, teemad ja tegevused olid lõimitud paljudesse ainetundidesse.

Kõike ei saa rahasse arvestada ja abivajajaid ei pea otsima teiselt poolt maakera. Abivajajaid on ka meie kõrval. Meie lapsed on teinud koos puutööõpetajaga väikseid puust lennukeid. Koos klassiõpetajaga on nad kaunistatud helkureid. Need väiksed asjad on kingitud vähekindlustatud peredest pärit lastele.

Laadad ja loomade varjupaik

Lapsed on innukad laadakorraldajad. Heategevatest laatadest saadud rahaga oleme toetanud loomade varjupaika ning katnud söögilaua Tallinna loomaaias kasvavale ilvesele. Tallinna loomade varjupaika viisid lapsed kogutud annetused ise kohale. Eelnevalt uurisime, mida varjupaigad kõige enam vajavad. Usun, et lastest, kes on loomade varjupaigas käinud, seda toetanud ja selle teema oma peas läbi mõelnud, ei saa kunagi täiskasvanuid, kes koerakutsika kraavi maha jätavad.

Koostöös lasteaiaga oleme kogunud asenduskodude lastele jalanõusid, arendavaid mänguasju ja raamatuid. Üks klass kogus mänguasju meie oma lasteaia lastele.

Koostöö

Kõik see saab toimuda ainult koostöös, kuhu panustavad õpetajad, lapsed ja lapsevanemad. Lapsevanemad on meil väga toetavad, löövad kaasa meie ettevõtmiste korraldamisel. Nad on aidanud muuta sisukamaks meie kooli õuevahetunde. Heategevuslikest ettevõtmistest (laat, oksjon) saadud tuluga oleme soetanud väiksed jalgpalliväravad, discgolf’i komplekti, uiske.

Kõigi nende ja teiste tegudega oleme andnud sõnale „hoolivus” sisu, aga rohkemgi veel: oleme andnud lastele uusi teadmisi ja kogemusi, innustanud neid ettevõtlikkusele, koostööle nii klassikaaslastega, koolikaaslastega kui ka vanematega.

Õpilaste jaoks on oluline kogemus, et oma mõtte ja teoga saab igaüks muuta maailma natuke paremaks paigaks. Ainult heast mõttest jääb väheks – mõttele peab järgnema tegu, sõnale on vaja anda sisu.

Originaalratikkel Õpetajate Lehest: http://opleht.ee/2016/12/et-sonast-hoolivus-saaks-tegu/

Kokkuvõte Harjumaa väärtuskasvatuse konverentsist

Merike_konverentsil_04.2017Tibutare lasteaed on väärtuskasvatusega tegelenud aastast 2012. Lasteaed on kahel korral saanud ka Tartu Ülikooli Eetikakeskuse konkursil “Hea lasteaia rajaleidja” tiitli, mis näitab, et antud lasteaias tehakse head tööd laste väärtushoiakute suunamisel, mille tulemusel laps saab endaga hästi hakkama ja oskab märgata, toetada ja väärtustada inimest enda kõrval.

12.04.2017 toimus Tabasalu lasteaed Tibutare juhi Reeli Simansoni eestvedamisel Harjumaa lasteaedade väärtuskonverents.
40-le pedagoogi konverentsipäeva toimumist toetas HOL ja AHA Koolituskeskus, kes koostöös HAJÜ –ga korraldavad Harjumaa pedagoogidele koolitusi HTM-i iga-aastase täiendkoolitusele suunatud toetuse raames. Olime õnnelikud, et TÜ Eetikakeskus aitas kaasa koolitaja leidmisel Merike Mitti-i näol ja osales ise ka meie konverentsil.
Merike Mitti avaloeng „Hea lasteaed hoiab au sees eestlaste juuri ja identiteeti“ pani mõtlema, kuidas meie poolt lastele loodud keskkond, ühistegemised, traditsioonid mõjutavad lapsi. Näiteks mardipäev versus halloween- mida tahame lastele eluks kaasa anda, kuidas hoida oma kultuuriväärtusi?

Konverentsi põhiline väljakutse oli leida vastust küsimustele: kuidas lasteaia igapäevategevustes praktikas väärtuskasvatust suunata, milliseid metoodikaid ja kuidas kasutada. Oma silm on kuningas ja nii tahab õpetaja õppida just sellisest kogemusest, kus ta näeb teist õpetajat tegutsemas. Selle võimaluse konverents ka pakkus.
Külalised said Tibutare lasteaias filmitud õppevideote vahendusel osa 3-st õppetegevusest erinevates vanuserühmades ja kasutatud metoodikatest:
-sotsiaalsete-ja õpioskuste õppeprogramm „Samm-sammult“ õpetaja Helin Laimetsa suunamisel,
-keele ja kõne õppetegevuse lõimimine väärtuskasvatusega õpetaja Marika Kuusmanni juhendamisel ja
-Merike Mitti-i poolt ellu kutsutud vanasõnade ja tarkuseterade õppemetoodika lõimituna erinevate õppevaldkondadega 3-4 aastaste rühmas õpetaja Sirje Reinla entusiastlikus õppetegevuses.
Lisaks tutvustas kunstiõpetaja Ave Peebo Tibutare õpetajate poolt koostatud 2-te väärtustemängu lastele, mis aitavad lastel arutleda käitumissituatsioonide põhjal väärtustel põhinevate käitumiste üle. Mängude abil said Tibutare põhiväärtuste olemus ka lastele selgeks. Lisaks saime osa õppevideost „Väärtuskasvatuse lasteaed 2016“ positiivse pedagoogika näitel Nõlvaku Lasteaias Karolin Kabaneni esituses.

Õppetegevuste filmimine andis õpetajatele endile võimaluse analüüsida oma õppetegevuse tulemuslikkust seoses õpieesmärkidega ja tekitas ideid, mida veel võiks kasutada, et lastele väärtustest suunatud käitumisotsuste vahelised seosed paremini selgeks saaksid.

Tibutares on juba 2 aastat kasutusel teaduspõhine õpi-ja sotsiaalseid oskuste arengut toetav õppemetoodika „Samm-sammult“, mis on nii õpetajatelt kui vanematelt palju kiidusõnu leidnud-, sest mõju ja tulemused on silmaga nähtavad laste käitumises. Meil oli suur rõõm, et metoodika Eestisse tooja ja litsenseeritud koolitaja sellel teemal Mari-Liis Mugra selgitas õpetajatele, kuidas lapse sotsiaalsed oskused aitavad lapsel paremini orienteeruda väärtuste maailmas. Oluline on ju, et laps õpiks tundma enda ja teiste emotsioone, oleks empaatiline ja suudaks valida käitumise, mis on talle endale kasulik ja aitab koos kaaslastega paremini hakkama saada. Hea oli kuulda, et metoodika on kasutusel nüüd ka 5-s pilootkoolis.

Tegus päev lõppes rühmatööna, kus õpetajad mängisid ise Eetikakeskuse poolt koostatud väärtustemängu Merike Mitti ja Nele Punnari juhendamisel. Oli palju arutelu ja elavust. Kõigile sai selgemaks, et iga õpetaja töös esile kerkinud situatsiooni lahendamine lähtub mingitest väärtustest. Õpetaja oma otsuste ja käitumisega saab väga palju ära teha selles osas, milliseid käitumisotsuseid hakkavad lapsed tegema.

Rõõm oli kuulda ja lugeda tagasisidet konverentsipäevale, kus toodi välja, et see päev andis palju uusi ideid, metoodikate häid näiteid, tegi rõõmsaks, oli kaasakiskuv, sai huvitavaid ideid rahvapärimusest ja eestlaste identiteedi kui väärtuse hoidmisest; sai praktilisi töövõtteid, ideid probleemide lahendamiseks, palju huvitavat informatsiooni. Kokkuvõtteks tõid enamus osalejaid välja, et kuuldu ja nähtu oli väga vajalik teadmine õpetaja igapäevatöös: oli võimalus õppida uusi lähenemisviise ja saada inspiratsiooni. Toodi välja ka mõte, et mingit ainuõiget metoodikat ei ole väärtuste õpetamisel. Tuleb oskuslikult erinevaid võtteid ja metoodikaid lõimida ja teha tegevusi järjepidevalt. Päeva võiks kokku võtta tarkusetega: „positiivset käitumist toetavad väärtushoiakud kujunevad aegamööda ja tarkus tuleb tasapidi- aga järjepidevus viib sihile!” Seega ehk on järgijaid ja järgmisel aastal toimub analoogne parimatele praktikatele põhinev konverents juba kuskil teises lasteaias. Selline mõte tuli tagasisides ka Eetikakeskuse esindajalt Nele Punnarilt.

Tänan kõiki esinejaid, toetajaid ja osalejaid.
Tänan südamest meie õpetajaid: Helin Laimetsa, Marika Kuusmanni, Sirje Reinlat ja Ave Peebot, kes esinesid konverentsil. Suur tänu ka Aili Tammele (juhiabi-haridustehnoloog), kes õppevideod kokku monteeris.

Tabasalu lasteaed Tibutare pere nimel Reeli Simanson

Kas sulle meeldis see, mida lugesid?

Kui jah, siis võid tellida järgmised postitused oma meiliaadressile ning sa ei jää kunagi ilma uusimatest aruteludest ja huvitavatest mõtetest teemal - kuidas oma elu ja tööd paremaks muuta!